K, s ja r, kõlage õigesti!

Logopeedi töös, mis kulgeb mööda fantaasiarikast keelemaastikku, on suur abi raamatutest ja lauamängudest. 

Logopeedid kasutavad oma töös mitmesuguseid abivahendeid. Näiteks on häälikuseades tihti kasutuses häälikupulgad, millega keel vajadusel õigesse asendisse sättida. Pulgad leiab iga logopeed endale ise – need võivad olla kokteilisegamispulgad, jäätisepulgad, magustoidupulgad jms. Praeguse aja poodidest leiab leidlik logopeed ohtralt asju, mida oma töös kasutada. 

Ka kirjastused on koostanud logopeedidele abivahendeid. Saada on rohkelt kõneuurimismaterjali, aga juurde on seda vaja eri vanusegruppidele, kõnediagnooside väljaselgitamiseks, kõne mõistmise uurimiseks jms. „Ideaalis võiks iga probleemse hääliku õpetamiseks olla kohvrike mängude ja materjalidega, mille saaks lapsele koju kaasa anda, et ta seal koos lapsevanemaga harjutaks,“ leiab Tartu logopeed Helen Kaufmann. Tema sõnul saab logopeed kohvrit kaasa andes vanemale öelda ülesannete nimed või numbrid, mida laps sealt parasjagu tegema peaks. „Kui kogu kohvritäis on läbi katsetatud, võiks häälik kenasti selge olla.“

Oh neid häälikuid!

Helen Kaufmanni sõnul oleks logopeedide töös abi harjutustikust kõne mõistmise treenimiseks. Samuti võiks olla mänge kogeluse teraapiaks. Huvitav oleks ka piktogrammide komplekt – suhtlemist hõlbustavad tähendusega pildid eesti kõnetutele või vaimupuudega inimestele.

Mitmeid logopeedide koostatud ülesannete kogumikke leidub ka internetis. Youtube’is on näiteks Innove välja antud joonisfilmid häälikute õppimiseks: „Pannkoogipidu“, samuti klipid „Eesti keele häälikute hääldamine“. Kaufmann ütleb, et kasutab ka „Kõnevurri“, kus on eri häälikute õpetamiseks mängulised ülesanded. Toredad harjutustikud häälikute treenimiseks on ka Stuudiumi kirjastuse „Oh seda R-i“, „Oh seda S-i“ jne. 

Lastekirjanik ja psühholoog Tiina Kilkson on pannud palju rõhku kõnearendusliku ja logopeedilise materjali lisamisele oma lasteraamatutele. Ta seob jutustuse või tegelusraamatu kindlate häälikute harjutamisega. Kilkson on häälikute harjutamiseks välja andnud ühetähejutte. 

K-k-k-k-kehaline kasvatus

Äsja ilmus Kilksonil kehalise kasvatuse lauamäng, mille väljatöötamisel tegi autor koostööd logopeediga, kes aitas liikumismängu täiendada logopeedilise metoodika ja harjutustega k-hääliku õppimiseks. Selles saab kaasa teha erinevate tegelaste liikumisülesandeid, kokku on põimitud keha treenimine, keskendumine ning k-hääliku kinnistamine. 

„Kehalise kasvatuse lauamäng on väga omapärane, sest kõik loomad, harjutused ja harjutuste tegemise korrad algavad k-tähega,“ kirjeldab logopeed Kaufmann. „Seda saab mängida nii koolis kehalise kasvatuse tunnis kui ka kodus. Mängida saab väiksemas grupis.“

Mäng sarnaneb noolemänguga, sest punkte tuleb koguda ka täpsust kasutades, kuid turvalisuse huvides on noole asemel mängualus ja pliiats. Pliiatsiga tuleb, silmad kinni, osutada mänguväljal olevale numbrile ja võistleja saab selle arvu punkte, mis on mänguväljal, kui sooritab korralikult kehalise kasvatuse harjutuse, mida number näitab. 

Seda mängu on võimalik kasutada näiteks lasteaedade liikumistunnis, algklasside kehalise tunnis ja ka logopeedi juures. Kõnearendusspetsialisti töösse toob vaheldust, kui ta saab lisaks kliendiga peegli ees harjutamisele tuua tundi üldist kehalist liikumist.

„Mina lisasin mängule k-hääliku õppimise põhimõtted ning lõbusad mängulised suu- ja keeleharjutused iga tegelase juurde k-hääliku tekitamiseks,“ selgitab Kaufmann.

Kaks-ühes-raamatud

Tiino Kilkson on kirjutanud 13 lasteraamatut, kus kõik sõnad algavad mingi konkreetse tähega. Kehalise kasvatuse mängu mõte sündis tal enda sõnul juhuslikult. „Sellise silmad kinni punkti kogumise mängu töötasin välja juba kümneaastaselt, kui käisin pinginaabril külas ja tema suur õde oli sarnase sigrimigri joonise teinud. Mõtlesin pärast kodus, et sellisest joonisest saaks lauamängu teha, ja panin 1990. aastal numbrid mängule. Alles aastaid hiljem mõtlesin, et igale numbrile võiks vastata mingi kehaline harjutus.“

Järgmisena tuli mõte, et loomad võiksid harjutusi ette näidata. Autori mõte hakkas liikuma selles suunas, et kõik harjutused saaks panna algama k-häälikuga ning et k-häälikuga algab ka palju numbreid, näiteks kaks, kolm, kuus, kaheksa, kümme. Mõte sai teoks tehtud ja kõik sõnad algavadki mängus k-häälikuga. Siis tuli mõte võtta ühendust logopeediga, et ta kirjutaks lauamängule metoodika k-hääliku kohta. 

„Tänapäeval on paljudel lastel vaja logopeedi abi. Minu raamatud, mis algavad konkreetse häälikuga, täidavad lisaks lugemiselamusele ka logopeedilist funktsiooni,“ leiab Kilkson.

Kilkson ja Kaufmann on teinud koostööd ka lasteraamatu „Nuustaku naljalood“ koostamisel. See on lustlik lugu nõiapreilist, kes aitab lastel n-hääliku hääldamist õppida. Jutustus ise aitab n-häälikut kinnistada, sest sõnad algavad kõik n-iga. „Näiteks vaegkuuljatel on raske suult lugedes n-häälikut eristada,“ selgitab Kaufmann. „Ka nemad saavad sellest materjalist n-i treenimisel abi. Mina aitasin raamatu juurde lisada n-i metoodika ning n-i tekitamiseks „võluharjutused“.