Kas põllumajanduserialasid tasub õppida?

10. juuni 2022 Hannes Korjus tõlkija - Kommenteeri artiklit
Foto: Urmas Luik / Scanpix

Kõige rohkem vajavad Läti põllumajandustootjad põllumajandustehnika mehaanikuid. 

Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop) prognoosi järgi väheneb 2025. aastaks nõudlus põllumajandustöötajate järele. Ka Läti põllumajandusõppe ühe tippkeskuse Smiltene tehnikumi juht teatas hiljuti majandusministeeriumi tellitud uuringule viidates, et põllumajanduserialade õppijad ja õpetajad võiksid varsti pillid kotti pakkida, sest vaja on neid üha vähem. 

Läti põllutööministeeriumi ja põllumeeste liidu ühises halduses olev Läti põllumajanduse nõustamis- ja koolituskeskus (LLKC) korraldas tänavu märtsis 12 kutseõppeasutuse osavõtul e-konverentsi „Jõukus ja edukus tuleviku põllumajanduses“ ning ühtaegu viidi läbi küsitlus, mille eesmärk oli saada aktuaalset teavet selle kohta, millised ametid on parajasti põllumajanduses kõige tasuvamad ja vajalikumad. Samuti sooviti teada saada, milliste spetsialistide järele on kõige suurem nõudlus. Põllumeeste liit korraldas märtsis ka liikmete küsitluse, küsitleti tööhõive kohta maaettevõtetes ja talumajapidamistes. 

Puudus ka hooajatöölistest

Jēkabpilsi agrokolledžis taimekasvatustehnikuid õpetav Lauris Ikaunieks möönis Õpetajate Lehele, et füüsilise töö tegijaid võib tõepoolest varasemast vähem vaja minna, ent põllumajandustöötajad ei kao kuhugi, sest on vaja uusima tehnoloogiaga (lüpsirobotid, täppistehnoloogiad, GPS-süsteemid jne) sina peal olevaid spetsialiste. Ta on ise ka põllumajandustalu pidaja ja võib oma kogemustele tuginedes väita, et praegu on puudus igat masti põllumajandusspetsialistidest.

Talupidajad imestavad: „Kui riik kuulutab, et meil pole meie endi põllumajandustöötajaid enam vaja, siis kelle peale loodetakse? Veel mingi rändelaine peale?“

Tööjõupuudus on eri piirkondades üha enam tuntav, iseäranis ränk on see Riiast kaugemal. Pole saladus, et elanike arv Lätis väheneb, ühtaegu kahaneb töövõimelise elanikkonna osakaal ning selle tagajärjed on rängemad just Riiast kaugemal.

Enamasti on põllumajandustootjatel olemas töötajad igapäevatöödeks, ent igal viiendal tootjal on puudu ühest täisajaga hõivatud töötajast või ühest osaajaga hõivatud töötajast. Kõige rohkem vajatakse hooajatöölisi. Pea pooled tootjad (49%) tunnevad puudust hooajatöölistest, igal kolmandal (31%) läheb vaja vähemalt kahte hooajatöölist. 

Hooajatööliste vajadus sõltub mitte niivõrd käibest, kui põllumajandusharust. On põllumajandustootjaid, kes vajavad hooaja jooksul 100–150 hooajatöölist. Hooajatöölisi vajatakse täis- või osaajaga hõivatud töötajaist tunduvalt rohkem. Täisajaga hõivatud töötajaid vajatakse igas neljandas taimekasvatustalus, piimatootmistalus, kariloomakasvatustalus, linnukasvatustalus. Piimatootmistalud vajavad 2–5 täisajaga hõivatud töötajat. Osaajaga hõivatud töötajaid vajab iga kolmas taimekasvatustalu, mesindustalu, linnukasvatustalu, samuti iga neljas piimatootmistalu ja kariloomakasvatustalu. 

Hooajatöölisi vajavad kõige rohkem marja- ja köögiviljakasvatajad. Küsitletud põllumajandustootjad osutasid, et kõige rohkem tuntakse puudust põllumajandussõidukite juhtidest (58% vastajaist), igal kolmandal tootjal (38%) on väga suur puudus füüsilise töö tegijatest (marjakorjajad, istikute pikeerijad, muude füüsiliste kergemate-raskemate tööde tegijad). Iga kümnes tootja (11%) vajab mehaanikuid. Ainult 5%-l tootjaist on puudus haldustöötajatest (tootmisjuht, töödejuhataja, raamatupidaja, müügiesindaja jne.) 

Töötajate värbamisel esinevad põhimured on järgmised: töötajate puudus regioonis (54%), põllumajandustootjad ei suuda konkureerida teiste tootmisharude palgatasemega (46%), keeruline bürokraatia kolmandate riikide kodanike tööga hõivamiseks (17%). Kõige suurem mure on aga see, et töötajatel puudub motivatsioon töötada (68%).

Pea pooled küsitletud põllumajandustootjaist olid valmis töötajatele maksma brutotasuna 501–999,99 eurot kuus, 20% küsitletud põllumajandustootjaist 1000–1499,99 eurot kuus, seevastu 22% küsitletud põllumajandustootjaist maksaksid kuni 501 eurot, mis on miinimumpalk. 2021. aastal oli Lätis keskmine kuupalk 1277 eurot. Kui kõigest viiendik põllumajandustootjatest oli valmis töötasuna maksma enam-vähem samaväärset summat, siis on selge, et töövõimelise elanikkonna vähenemise taustal muutub konkurents tööjõu pärast üha teravamaks ning põllumajandustootjatel muutub üha raskemaks konkureerida paremat töötasu pakkuvate tööandjatega. 

Küsitlustulemuste põhjal võib tõdeda, et praegu konkureerivad kõige madalamat töötasu pakkuvad põllumajandustootjad mitte tootjatest konkurentidega, vaid pigem sotsiaaltoetusi maksva riigiga.

Vähene teadlikkus

Ukraina sõjapõgenike tööturule kaasamiseks kehtivad lihtsustatud tingimused tundusid atraktiivsed olevat 45%-le küsitletud põllumajandustootjatest, kes on valmis pakkuma põllul töötamist, laotöid, hooajalisi töid. 55% küsitletud põllumajandustootjatest olid pessimistlikumad, arvates, et sõjapõgenike peale ei maksa loota, sest sõjapõgenike hulk näitab selget mustrit: siia jõuavad enamasti naised oma lastega, mis tähendab, et töötamiseks tuleb enne lahendada lastehoiu mure. Pealegi on Ukraina sõjapõgenikud suures osas leidnud peavarju Riias ja selle ümbruses, vaid üksikud on jõudnud kaugematesse maapiirkondadesse.

Läti põllumajanduse nõustamis- ja koolituskeskuse tehtud küsitlusest selgus, et kõige suurem on vajadus mehaanikute, taimekasvatajate, köögiviljakasvatajate, loomakasvatajate ja loomaarsti abiliste järele. Nõustamis- ja koolituskeskuse maamajandusarengu osakonna juhataja Elīna Ozola tõdes, et küsitletud põllumajandustootjad soovivad põhikoolis näha karjäärinõustajate aktiivsemat tööd, sest tihipeale ei tea ei õppurid ega nende vanemadki, et selline spetsialist kooli juures tegutseb – karjäärinõustaja tegutsemisest ei teadnud neljandik Läti põllumajanduse nõustamis- ja koolituskeskuse  küsitletud põllumajandustootjaist. 

2021. aastal tehtud küsitlusest (küsitleti 1259 6.– 9. klassi õpilast) selgus, et 70% küsitletuist ei teadnud, kus võib omandada põllumajanduses nõutavaid erialasid, vaid 30% õpilastest oskasid nimetada põllumajandusõppeasutusi. Läti põllumajanduse nõustamis- ja koolituskeskuse läbi viidud küsitlusest selgus, et 34% küsitletud põllumajandustootjatest oleksid valmis pakkuma põllumajandusõppeasutuste õppijatele praktikavõimalusi.   

Milliste tööde tegemiseks on töötajaid puudu? 

Põllumajandustehnikaga tehtavad tööd (traktori, kombaini, veoauto jne juhtimine)58%
Käsitsitöö (marjakorjamine, istikute pikeerimine jne)39%
Füüsiliselt raske käsitsitöö38%
Valdkondlik spetsialist (taimekasvatusspetsialist, loomakasvatusspetsialist)11%
Mehaanikud (põllumajandussõidukite, vee-/piimasüsteemide töökorras hoidmine jne)11%
Haldustöötajad (tootmisjuht, töödejuhataja, raamatupidaja, müügiesindaja)5%
Töötlemisega seotud tööd4%

Allikas: Läti põllumajandusressursside ja -ökonoomika instituut (AREI).

Mis vähendab motivatsiooni põllumajanduses töötada?

Heldekäeliselt jagatud (piisavalt suured) sotsiaaltoetused48%
Väike pakutav töötasu48%
Ebameeldivad tööülesanded46%
Töökoha asukoht (liiga kaugel elukohast)35%
Tööks vajalike teadmiste puudulikkus29%
Töökoha kehv maine24%
Kehvad tööolud (puudub dušš, köök; pole ette nähtud tööriideid, võimalust end soojendada jne)5%

Allikas: Läti põllumajandusressursside ja -ökonoomika instituut (AREI).


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!