Kavandatavad õppekavamuudatused lubavad koolil õppetööd paindlikumalt korraldada

3. juuni 2022 Merlin Linde haridus- ja teadusministeeriumi õppekavaarenduse nõunik - 3 kommentaari
Merlin Linde.

Eesti haridusvaldkonna arengukava 2035. aastani rõhutab vajadust muuta õpe senisest õppijakesksemaks ehk viia õppe maht ja sisu paremasse kooskõlla ühiskonna ja tööturu arenguvajadustega.

Praegu kehtivad õppekavad loodi üle kümne aasta tagasi, 2011. aastal ning läbisid sisulise uuenduskuuri 2014. aastal. Õppekavade loomine ja uuendamine on pikk ja põhjalik protsess, mis nõuab väga paljude asjaosaliste süvenemist ja tööd. Eestis on õppekavad ja ka ainekavad kehtestatud valitsuse tasandi määrusega. Seega peab kõik muudatused heaks kiitma ka valitsus.

Nüüd on valminud pakett riiklikke õppekavu puudutavaid muudatusi, mille eesmärk on anda koolidele senisest rohkem valikuvabadust ja paindlikkust õppe korraldamiseks. Soovime, et koolides toimuv oleks kooskõlas tänase maailmaga ning õppija jaoks asjakohane. Aineteadmiste kõrval on sama olulised nii oskus neid teadmisi igapäevaelus kasutada kui ka positiivne hoiak teadmiste ja oskuste omandamiseks. 

Praegu töös olevad muudatused said alguse juba 2017. aastal, mil valdkondlikud ekspertrühmad alustasid kõikide ainevaldkondade pädevuste ja õpitulemuste nüüdisajastamisega. Selle tulemusel jõuti uute õpitulemuste kirjeldamiseni, mille rakendamist katsetati 2019/2020. õppeaastal seitsmes üldhariduskoolis koostöös Tallinna ja Tartu ülikooliga. Saadud tagasisidet arvesse võttes on nüüd valminud Vabariigi Valitsuse määruste muutmiste eelnõud, et riiklikke õppekavu ajakohastada.

Suurem valikuvabadus õpetajatele

Maailma Majandusfoorumi hinnangul on näiteks 2025. aastal tööturul vaja eelkõige inimesi, kes oskavad analüütiliselt mõelda ning on suunatud innovatsioonile; on valmis pidevalt õppima ning oskavad kasutada toimivaid õpistrateegiaid; samuti neid, kes saavad hakkama keeruliste komplekssete probleemide lahendamisega. 

Näeme, et hinda on läinud valmisolek kiiresti kohaneda ja suuta näha maailma terviklikult. Ainult aineteadmiste omandamine ei ole tänapäeval enam piisav. Vaja on suuta näha ainevaldkondi omavahelises seoses ning siduda neid teadmisi igapäevaeluga. 

Kehtiv õppekava koos ainekavadega kirjutab lisaks õpiväljunditele võrdlemisi detailselt ette ka kõigi ainete sisu. Muudatustega on fookus suunatud õpitulemustele, et õpetajatel oleks rohkem vabadust kavandada õpet lähtuvalt konkreetsetest õpilastest ja nende vajadustest. Eesmärk ei peaks olema mitte niivõrd kõigi õppeteemade läbivõtmine, kuivõrd just kirjeldatud teadmiste ja oskuste omandamine. Kõikides ainetes on õpetajal võimalus ja vabadus otsustada, milliste õppeülesannete, -tegevuste ja -teemade kaudu tema õpilased õpitulemused saavutavad.

Seepärast on õpitulemused võrreldes varasemaga sõnastatud üldistatumalt ja riiklikust õppekavast on jäetud välja õppesisu, mõistete ja praktiliste tööde loetelu. Küll aga on kavas luua riikliku õppekava juurde metoodilised juhendmaterjalid, mida õpetaja saab oma töös kasutada. 

Õppesisu väljajätmine valitsuse määrusest võimaldab õppesisu edaspidi paindlikumalt ajakohastada – kui õpitulemused on ajas püsivamad, saab nendeni jõudmise soovitusi edaspidi oludega paindlikumalt kooskõlla viia. Suurema valikuvabaduse andmine õpetajale põhineb teadmisel, et Eesti õpetaja on professionaal ja oma töös autonoomne.

Igal koolil on võimalus esitada õpitulemused nii ainepõhiselt kui ka lõimitult – sõltuvalt sellest, kuidas kool ise soovib oma õpet korraldada. Nii on näiteks põhikooli tunnijaotusplaan esitatud riiklikus õppekavas valdkonna-, mitte ainepõhiselt, et lõimitud õppe korraldamisel poleks piiranguid. Õpilane peab siiski saavutama kõikide õppeainete õpitulemused, olgu õpe korraldatud kas ainepõhiselt või ainete lõiminguna. Kindlasti pakuvad muudatused paremaid tingimusi uurimusliku või projektõppe korraldamiseks.

Üldpädevuste arendamisele suurem kaal

Senisest veelgi suuremat tähelepanu saavad õppekavades üldpädevused: kultuuri- ja väärtuspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus; enesemääratluspädevus; õpipädevus; suhtluspädevus; matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiapädevus; ettevõtlikkuspädevus; digipädevus. Õpetajad on väljendanud, et üldpädevuste arendamiseks ei jää praegu piisavalt aega, muudatustega on üldpädevused lõimitud oluliselt põhjalikumalt aineõppesse valdkonnapädevuste ja õpitulemuste kaudu.

Üldpädevusi puudutava suurema muudatusena võib välja tuua näiteks finantskirjaoskuse lisamise ettevõtluspädevuse kujundamise juurde. Finantskirjaoskus ehk rahatarkus on oskused, teadmised, hoiakud ja käitumine, mida on vaja rahaasjades arukate otsuste tegemiseks, tagamaks oma pere majanduslik heaolu. Muuhulgas hõlmab see eelarve koostamise oskust, investeerimise põhitõdede tundmist ning vastutustundlikku hoiakut raha suhtes. Rahvusvahelised analüütikud nimetavad finantskirjaoskust selle sajandi üheks võtmeoskuseks. 

Mitmekesised võimalused valikkursusteks

Õppijast lähtuv õpe tähendab ka võimalust pakkuda õpilastele nende huvidega haakuvaid valikkursusi. Kui praegu kehtiv õppekava kohustab koole pakkuma igas valdkonnas konkreetse arvu valikkursusi, siis muudatusega ütleme, et igas valdkonnas peab midagi pakkuma, et õpilastel oleks võimalus huvide ja soovide järgi valida. Samuti võimaldab see koolil kavandada paremini näiteks mingi konkreetse suuna põhist õpet. 

Valikkursused on jaotunud valdkondlike valikkursuste ja valdkondadevaheliste valikkursuste vahel. Viimaseid on võimalik hõlpsasti lõimida kas mõne konkreetse õppeainega või käsitleda teemasid õppeaine- ja valdkonnaüleselt. Nii saab luua senisega võrreldes teistsuguseid seoseid, näiteks võib valikkursuse „Kõne ja väitlus“ lõimida keele ja kirjanduse kursustega, aga miks mitte ka sotsiaalainete valdkonnas mõne ainekursusega. Loodud on ka uusi valdkondlikke valikkursuseid, näiteks „Identiteet ja eesti kirjandus“ või „Orgaaniline keemia II“. Kokku on koondatud 24 valdkondadevahelist valikkursuse kava. Nende kursuste sisu on väga kirev ja annab koolidele võimalusi pakkuda õpilastele mitmekesiseid õpikogemusi. 

Valikkursuste seas on näiteks „3D-modelleerimine“, aga ka „Matkamine looduses“. Kõik valdkondadevahelised valikkursused toetavad ühe või teise üldpädevuse kujunemist ja gümnasistide karjäärivalikuid. 

Pooled uutest valikkursustest on koostatud koostöös kutseõppeasutustega ja suunatud konkreetsete oskuste omandamisele (nt lapsehoidja töö alused, eakate hoolduse põhimõtted, plaatija baasoskused). Nende kõrval on täiesti uudsed kursused, nagu „Inimene nüüdisaegses teabekeskkonnas“ ja „Küberkaitse“. Riigi tellitud ja valdkondadevaheliste ekspertide koostatud valikkursused tagavad selle, et koolid saaksid olla kindlad pakutava kvaliteedis.

Ootame teie tagasisidet kavandatavatele muudatustele

Nüüdseks on kõik Eesti koolid saanud kirja ja ettepaneku anda kavandatud muudatustele tagasisidet. Eelkõige ootame kirjalikku põhjendatud tagasisidet põhikooli ja gümnaasiumi kohustuslike õppeainete valdkonnakavadele ja lihtsustatud õppekava lisadele, sest nendes on tehtud olulised sisulised muudatusettepanekud. Tagasiside esitamise tähtaeg on 9. juuni.

Pärast tagasiside saamist ja muudatusettepanekute läbivaatamist ja täpsustusi kavandame eelnõu esitada Vabariigi Valitsusele.

7. juunil kell 15 korraldab haridus- ja teadusministeerium virtuaalse infotunni, kus anname ülevaate õppekavade ajakohastamise peamistest suundumustest ning vastame tekkinud küsimustele.


Peamised ainevaldkondlikud muudatused

  • Kõikides ainevaldkondades on tähtsal kohal meediateadlikkuse kujundamine ja kriitilis-analüütiline suhtumine infoallikatesse. Sellest lähtudes on muudetud ka läbiva teema „Teabekeskkond“ nimetust ja sisukirjeldust.
  • Kõikides ainevaldkonnakavades rõhutatakse füüsilise õppekeskkonna kõrval üksteist austava, vastastikku hooliva ja toetava, turvalise, kiusamis- ja vägivallavaba õppekeskkonna loomise olulisust.
  • Nii keele ja kirjanduse valdkonnapädevuses kui ka õpitulemustes on rõhutatud eesti kirjanduse ja rahvusliku identiteedi väärtustamise osatähtsust. Venekeelse põhikooli kirjanduse ainekavasse lisanduvad eesti kirjanduse ja kultuuri tundmist eeldavad õpitulemused.
  • Tõstetakse põhikooli lõpus saavutatavat keeletaset õppeaines eesti keel teise keelena – kui varem oodati III kooliastme lõpuks taset B1, siis nüüd oodatakse taset B2 (gümnaasiumis vastavalt B2 ja C1). Üleminek toimub järk-järgult. Suurendatakse eesti keele kui teise keele tundide arvu vene keele kui emakeele tundide arvu arvelt selliselt, et muukeelne õpilane saaks eesti keelt õppida ka I kooliastmes neli tundi nädalas.
  • Matemaatika kõigi kooliastmete ainekavadesse lisanduvad probleemilahendamisoskuse arengule suunatud õpitulemused eraldi välja toodud teemavaldkonnana.
  • Inimeseõpetuse ainekavas pööratakse senisest oluliselt rohkem tähelepanu vaimsele tervisele ja prosotsiaalsete oskuste arengule, sealhulgas kiusuennetusele.
  • Ajaloo õppimisel rõhutatakse uurimispõhisust, õpitulemuste fookuses on teadmiste laiendamine koos oskuste kujundamisega ja ühiskonnas toimunud muutuste mõtestamine õpilasele tähenduslikul viisil, näiteks kodukoha näidete kaudu. Gümnaasiumis on võimalik kavandada õpet nii Eesti ja maailma ajalugu lõimides kui ka iseseisvate kursustena.
  • Ühiskonnaõpetuses on kesksel kohal aktiivse ja vastutustundliku kodaniku kujundamine. Õpitulemused sisaldavad demokraatlikus ühiskonnas tegutsemise võimaluste tundmaõppimist eakohaste ja praktiliste näidete kaudu.  
  • Kunstiainetes on edaspidi fookus üha enam sihipärasel kunstilisel tegevusel – idee arendamisel ja parima võimaliku lahendi leidmisel idee teostamiseks (mitte niivõrd tehnikate omandamisel).
  • Kõigi töö- ja tehnoloogiaõpetuse ainete õpitulemused on kirjeldatud kooliastmepõhiselt ning neid ei ole valdkonna ainete vahel (käsitöö, kodundus, tehnoloogiaõpetus) ära jagatud. Õpitulemuste ja soovitusliku õppesisu fookuses on põhimõte „ideest teostuseni“ ning tehnikate valik on vaba. Selle muudatuse üks ajenditest on asjaolu, et kuigi juba 2011. aastal kehtima hakanud õppekavas oli kirjas, et õpilaste jagunemine käsitöö ja kodunduse ning tehnoloogiaõpetuse gruppidesse ei tohi olla soopõhine, on see paljudes koolides paraku jätkuvalt nii.
  • Kehalise kasvatuse peamine eesmärk on kujundada õpilastes liikumisharjumus. Selleks luuakse õpilasele võimalused eri liikumistegevusi proovida, iseenda tervist analüüsida ja oma tervist edendavaid eesmärke seada. Erilist tähelepanu pööratakse vaimse tasakaalu hoidmisele, lõdvestus- ja rahunemisoskuste omandamisele ja stressi ennetamisele. Mõõdetakse ainult tervisega seotud kehalisi võimeid, nagu aeroobne vastupidavus, jõud ja painduvus, et anda õpilase tervise kohta tagasisidet ja seada arengueesmärke.
  • Loodusainete valdkonnas luuakse rohkem võimalusi uurimuslikeks ja praktilisteks töödeks. Lisanduvad õpitulemused, mis on olulised nüüdisaegse teaduse ja tehnoloogia oluliste suundade mõistmiseks (CERN-i uuringud, materjaliteadus, nanotehnoloogia ja selle rakendamine, näiteks muutmälu).


3 kommentaari teemale “Kavandatavad õppekavamuudatused lubavad koolil õppetööd paindlikumalt korraldada”

  1. Lembit Jakobson ütleb:

    Järsku alustaks mitte kuldlausete järjekordsest välja hüüdmisest, vaid hakkaks gümnaasiumi õppekavu reformima. Vähendaks kohustuslike õppeainete arvu sellisele tasemel, nagu on ta mujal Euroopas.

  2. Paul Lääne ütleb:

    Kõlaks nagu hästi, sest asjatundlikul looval õpetajal on kindlasti oskust lubatavaid vabadusi sihipäraselt kasutada. Tänastes koolides kasvab kiiresti aga vastava hariduseta juhuslik õpetajaskond, kes ei valda põhiainet vabalt ja ei tohiks seetõttu meelevaldselt lahjendada üldharidust. Kirjutisest ei loe ka välja erilist emakeele ja eesti kirjanduse väärtustamist, mis võiks pidurdada emakeele oskuse järjest kiiremat allakäiku. Nimetatud valikkursus on naerukoht. Kui selle valib 1 kool, kas siis on eesmärk saavutatud? Aeg oleks muuta võõrkeelepoliitikat. Rahulikult võiks vähendada inglise keele tundide arvu. Kas vene keele viljatu massiline õpe on õigustatud? Eesti ajaloo tõttu ja Euroopas oluline saksa keel on kadunud. C-keele võimaluse nullivad koolid ja asendavad selle paari kursusega, mis sisuliselt ei anna midagi. Lõputud väikesemahulised juhuslikud valdkondlikud kursusekesed raiskavad enamasti lihtsalt noore inimese kooliaega – ära kuulamine, kui sedagi, aga koolil kirjas uhke nimede rodu. Ministeerium vähendab oma vastutust ja kaotab üha rohkem hariduse vundamenti ja sisu.

  3. Viktor Välk ütleb:

    Neid ainevaldkondlikke muudatusi lugedes tekkisid mõningad kahtlused ja kõhklused, lausa arusaamatused!
    Näiteks kehaline kasvatus: ,,Erilist tähelepanu pööratakse vaimse tasakaalu hoidmisele, lõdvestus- ja rahunemisoskuste ja stressi ennetamisele”!
    Olid ajad, kui kasutati tunni efektiivsuse näitajana motoorse tiheduse mõistet!
    Inimeseõpetuse ainekavas ,,pööratakse rohkem tähelepanu vaimsele tervisele”, mis on subjektiivsete tervisenäitajate kategooria ja millel pole meie tervishoiusüsteemis adekvaatset käsitlust ega reaalset diagnostikat, rääkimata tulemuslikust ravist.
    Ja ikka kästakse astuda mahaasetatud rehale.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!