Kiirlugemiskursus vallandab seni kasutamata potentsiaali

Tartu Ülikoolis on kõikidel üliõpilastel võimalik võtta vabaainena kiirlugemiskursus mahuga 52 tundi üliõpilase tööd. Kursus on populaarne: õppeainete valiku avapäeval registreeris esimese minuti jooksul sinna 50 üliõpilast. Kursust tunnustati käesoleval aastal e-kursuse kvaliteedimärgiga.

Kiirlugemise e-kursus koosneb kahest osast: teabematerjalid koos õpijuhistega Moodle’is ja harjutused Kiirlugemise tarkvaras. Viimane salvestab iga harjutuse läbimise tulemused ning näitab õppijale tema lugemisoskuse arengujooni.  

Teadmised kiirlugemisest

Kiirlugemist hakati õpetama siis, kui leiti, kuidas silmad lugemisel liiguvad. Silmad hüppavad kiiresti ühest paigalseisust teise, nendele paigalseisudele (fiksatsioonidele) kulub 90–95% lugemise ajast ja nende kestel teksti tajutakse ning mõtestataksegi.

Ernest Archibald Taylor avaldas 1957. aastal andmed lugejate silmaliikumistest, millest sai alguse klassikaline kiirlugemiskoolitus. Selle põhisoovitused on: vähendage tagasivaatamisi; haarake pilguga rohkem sõnu; lühendage fiksatsiooniaega!

Nende soovituste täitmiseks on mitu võimalust. Näiteks katke loetud tekst valge lehega ülalt kinni, siis ei saa enam tagasi vaadata, aga saab innustada end kiiremini lugema. Teine võimalus on ajalehte lugedes liigutada pilku ülalt alla, siis areneb oskus tajuda korraga rohkem kui üht sõna. Kõikide nende harjutuste puhul on oluline usk: „Ma suudan kiiremini lugeda ja meelde jätta.“

Keith Rayner jt vaidlustasid need soovitused, väites, et lugemiskiirus sõltub mitte silmade liigutamisest, vaid teksti mõistmisest. Tuntud valdkonna tekste loetakse kiiremini. Järelikult on kiiremaks lugemiseks tarvis hulgaliselt teadmisi ja laialdast sõnavara.

Järgmine soovitus tuleneb sellest, et inimesed hääldavad mõttes sõnu, mida nad loevad. Lugemiskiirus võrdub siis rääkimiskiirusega, mis on eesti keeles 180–200 sõna minutis. Sõnade kaasahääldamise omandame lugemaõppimisel. Laps hakkab ju kõnet mõistma enne kui teksti. Lugemaõppimisel laps häälib tähti, kuulab nende kõla ja püüab oma kuulmissõnavarast leida, mida see kõlakombinatsioon võiks tähendada. Lugemisel liigume sõna kirjapildilt selle hääldamisele ja sealt tähendusele.

Eelnevast tuleneb soovitus kaasahääldamine maha suruda, sest siis on võimalik kiiremini lugeda. Selleks on pakutud palju harjutusi, alates rütmi koputamisest lugemise ajal kuni nii kiire lugemiseni, et lihtsalt pole võimalik kõiki sõnu kaasa hääldada.

Kas kiiresti lugedes saab teksti mõista ja omandada? 

Jah, kui on hästi arenenud nägemissõnavara. Nägemissõnavara on lugejal sõnade kirjapildi otseseosed nende tähendusega. Need võimaldavad kirjapiltidelt jõuda sõnade tähenduseni hoopis kiiremini kui kuulmissõnavara kaudu. Nägemissõnavara arendamiseks on oluline palju ja võimalikult kiiresti lugeda.

Loetud tekstist ununeb enamik mõne päevaga. Kui soovime teksti sisu püsivalt omandada, siis peame seda korduvalt tajuma. Seejuures on oluline mõelda teksti sisu üle eri aspektidest. Mõtlemise stimuleerimiseks on koostatud juhiseid. 

Inimese nägemiskeskus on tuhat korda mahukam kui kuulmiskeskus ja informatsioon liigub nägemiskeskuses kiiremini. Seetõttu on otstarbekas kujutada lugemisel ette teksti sisu: inimesi, sündmusi, loodust. Abstraktse teksti puhul on suureks abiks mõttekaardid. Christian Grüning on mõttekaartide koostamise seadnud oma kiirlugemiskursuse üheks nurgakiviks.

Kiirlugemise tarkvara

Tänapäeval toetab kiirlugemise õppimist arvutitarkvara. Meil Eestis on üks olemas ja see on vabalt kättesaadav. Tarkvaras on 200 populaarteaduslikku teksti. Õppija saab tekste valida nende teema, pikkuse, keerukuse ja huvitavuse järgi. Lisaks saab iga lugeja harjutada kiirlugemist oma õppetöö või huviala tekste lugedes, kui ta need tarkvarasse kopeerib. 

Tarkvara tekstidel on küsimused, millele lugeja vastab pärast lugemist. Küsimused motiveerivad hoolikat lugemist. Oma tekstide lugemisel kontrollitakse omandamist lünktestiga, mille tarkvara koostab ja kontrollib ka vastuste õigsust.

Arvuti mõõdab lugemise aja ja teksti pikkuse ning näitab iga lugemise järel õppurile lugemiskiirust, omandamistaset ja -kiirust, mis on kahe eelneva korrutis. Need näitajad salvestatakse arvutisse võrdlemaks uusi tulemusi varasematega.

Kiirema lugemise õppimiseks on tarkvaras harjutused, mis võimaldavad tekste esitada üliõpilase valitud kiirusega. Soovitav on valida tavalugemisest veidi suurem kiirus, aga ikka nii, et omandamise tase oleks vähemalt 70%.

Kursus algab harjutustega, milles tekst kustub ekraanilt lugeja valitud kiirusega. Need harjutused välistavad tagasivaatamise ja stimuleerivad kiiremat lugemist. 

Järgnevates harjutustes juhitakse pilku kiiremini liikuma. Selleks liigub tekstil täpike või sõnade all joon, mille liikumise tempos püüab õppija lugeda. Tempo määrab õppija ikka endisest veidi suuremana ja püüab hoida omandamise taset 70% või rohkem.

Koolieelikul on lugemise ühik täht: ta häälib tähti ja seostab need sõnaks. Algkoolis muutub lugemise ühikuks sõna: laps tunneb sõnu, loeb neid üsna kiiresti ja seostab siis lühemate lausete mõtteks. Sellele ei tohiks aga peatuma jääda, lugemise ühikuks peaks saama sõnaühend, see tähendab, et ühe fiksatsiooniga haaratakse kaks-kolm. Sellise lugemise arendamiseks on tarkvaras sõnarühmade harjutus ja vertikaalse lugemise harjutus. Viimases on sõnarühmad tulbas ja lugeja pilk liigub ülalt alla.  

Tarkvarasse lisamisel on veel lugemissõnavara harjutus. Selles näidatakse õppurile väga lühikest aega üht sõnarühma ja siis kohe teist, mis võib olla esimesega identne või erineda ühe sõna poolest. Õppur peab vastama, kas sõnarühmad olid identsed. Harjutusmaterjaliks on siin eesti keele sagedasemad sõnaühendid. Kui õnnestub need nägemissõnavarasse viia, siis võidame rohkem kui harvaesinevate sõnarühmadega harjutades.

Teistest tarkvaradest erinevalt on meil ka motivatsiooniplokk. Selles on fikseeritud harjutuste arvud, mida soovitame teha päevas, nädalas, kuu aja jooksul ja üldse kokku. Kui õppur alustab, loeb tarkvara kokku, mitu harjutust ta tegi, võrdleb etteantuga ning soovitab veel mõnd harjutust. Õppur näeb oma saavutusi ning nende tõusu ja teenib tähekesi. Vähe harjutanud õppureid julgustatakse, et nad jõuaksid keskmisse gruppi, ja edukalt harjutanuid tunnustatakse. Kursuse lõpuks on võimalik jõuda sooritatud harjutuste arvuga kümnendale tasemele. 

Kursuse tõhusus arvudes

Kiirlugemiskursuse läbis aastail 2018–2021 207 üliõpilast. Kursuse algul on nende lugemise kiirus olnud keskmiselt 214 sõna minutis, kursuse lõpuks tõusis see 294 sõnani minutis. Ka kiirema lugemise puhul on teksti sisu omandamine olnud üle 70%. Lugemise tõhususe summaarne näitaja on tõusnud 43%. See on suur võit, mis on saavutatud visa tööga. 

Kursuse käigus muutusid üliõpilaste hoiakud, harjumused, töövõime. Nad on oma päevikutes tihti kirjeldanud, mida nad paremaks keskendumiseks ette võtsid. 

Kiirlugemise tarkvaraga saab igaüks lähemalt tutvuda ja harjutada aadressil https://kiirlugemine.keeleressursid.ee/. Õppematerjalid ja metoodiline juhend on nähtavad aadressil https://moodle.ut.ee/course/view.php?id=3952#section-0. Õpetajad saavad neid vaadata ja tutvustada õpilastele. Õppida on parem teistega koos, üksikõppurid pole seni suutnud tarkvaraga piisavalt harjutada.