Kooliõuel huilgas politseisireen
Pärnu Ülejõe põhikooli õuel seisis päästeauto, puude all liikusid kaitseliitlased, maja kõrval vilkus kiirabiauto sinine tuli ja askeldas kiirabibrigaad. Oli alanud 1.–8. klassi ohutuspäev.
Kaitseliidu Pärnumaa maleva teavituse ja tsiviil-sõjalise koostöö spetsialist Meelis Kalme rääkis, et kolm malevlast on tulnud näitama relvi, nagu tankitõrjerelv, kuulipilduja ja mõned automaadid. Lapsi huvitas ka seljakott, mis pakitud suviselt, ning kuulivest ja rakmed ehk lahinguvestid. „Nad panevad varustuse selga ja jooksevad ning siis lisavad veel varustust,“ rääkis Kalme. Suvine seljakott kaalus tema sõnul umbes 25 kilo.
Päästeauto juures oli pidevalt lasteparv. Vaid siis, kui õpilasrühmad vahetusid ühe teema juurest teise juurde, tekkis päästjatel paus. Pärnu päästekomando rühmapealik Riho Linnas sõnas, et nad räägivad 2. klassi lastele ohutusest. Lisaks autole oli neil ohutuslaud stendi, piltide ja ohtlike esemetega, nagu küünlad, elektrijuhtmed jm. „Me räägime, kuidas hoonest ohutult välja pääseda, et mitte suitsulõksu jääda,“ tõi Linnas näite. Ohutuslaua juures said lapsed mõistatada, mis on piltidel valesti, kuulsid, miks ei tohi piimapakke ahjus põletada, jm tarkusi.
Pääseauto juures näidati, mida vajalikku leidub päästeautos, mis kaalub 20 tonni ja mida äkki peatada on väga raske. Häirekeskuse laua juures selgus, et lapsed teadsid hästi hädaabi numbrit. Samas tuli neil lahendada ülesanne, mida teha, kui on vaja abi. Piirkonna politseinik Kaire Kukk rääkis, et nemad kordasid lastele üle kõik elementaarsed liikumisreeglid, millest ikka tuleb rääkida, eriti enne suve. Põnev oli kiirabiauto juures, kus brigaad seadis ühte „õnnetusse sattunud“ õpilast kanderaamile. Koolimajas kuulasid lapsed loenguid raudtee- ja veeohutusest, seitsmendikud ja kaheksandikud õppisid esmaabi andmist ja elustamisvõtteid.
Eesti Raudtee ohutusjuht Tarvi Viisalu rääkis, et koostöös OLE-ga (OLE on Eesti Raudtee asutatud MTÜ) käivad ettevõtte inimesed ohutussaadikutena koolides ja lasteaedades rääkimas raudteeohutusest. „Meil on lastele lihtne sõnum: raudteel on vaja järgida lihtsaid põhimõtteid – vaadata ja kuulata, kas rong on tulemas. Kui on, siis läbi lasta,“ rääkis Viisalu. „Toome näiteid ohtlikest olukordadest reaalses elus ja räägime, kuidas oleks õige käituda. Samuti sellest, milliseid lollusi ei tuleks raudteel teha.“ Viisalu lisas, et koroona pani nende tegevusele pidurit, kuid koolid kutsuvad neid ise ja 2–3 kuuks on külastused koolidesse ette planeeritud. „Me tuleme alati väga hea meelega, eriti kui on niisugused üldised ohutuspäevad,“ sõnas Viisalu.
Kooli huvijuht Maris Niin rääkis, et sellise päeva ettevalmistamine nõuab suurt eeltööd. Eelkokkulepped tehti jaanuaris, märtsis räägiti üle ja mais täpsustati kellaajad. Kõige tähtsam oli päevaplaan. See oli huvijuhil ringi liikudes kaasas, tabelist oli näha, mis kell milline klass kusagil punktis peaks olema. 860 õpilasega koolis tundus see paras logistiline pusle suunata kaheksa klassi koos paralleelidega läbi 12 töötoa kuue tunni jooksul ajaliselt täpselt liikuma. Huvijuhi sõnul kavatseb ta selle teist korda toimunud päeva traditsiooniks muuta.