Kunstiolümpiaad on väljakutse nii õpilastele kui korraldajatele

Kunstiolümpiaadil osaledes kogevad kunstis andekad õppijad akadeemilist väljakutset ja tunnustust, kuid olümpiaadi ülesannete koostamine on väljakutse ka korraldajatele. Miks on vaja akadeemilist võistlust looverialal ja kuidas toetada sisukate ülesannete abil õpilast, uurisime oma kunstiõpetaja eriala magistritöödes.

7. mail selgusid Eesti Kunstihariduse Ühingu korraldataval üleriigilisel kunstiolümpiaadil loominguliselt võimekaimad põhikooli- ja gümnaasiumiõpilased. Kunstiolümpiaade korraldatakse kahele vanuseastmele: kolmandale kooliastmele ja gümnaasiumile. Mõlemas vanuseastmes tuleb esitada kodune loominguline ülesanne, kohapeal vastata teooriaküsimustele ning teha loovtöö.

Kunstis olümpiaadi korraldamine on teiste riikidega võrdluses pigem unikaalne, kuid see on Eesti üldhariduses väga oluline viis valdkonnas andekatele ja motiveeritud õpilastele akadeemilise väljakutse ja tunnustuse pakkumiseks. Uurisime, milline on kunstiolümpiaadi ajalugu, tunnustussüsteem ja kuidas luua nii laiale ja raskesti üheselt mõõdetavale valdkonnale ülesandeid, mis andekaid toetavad, annavad väljundit õpilaste mõtlemisoskuste ja loomingulisuse väärtustamisele ning arengule.

Olümpiaad kui andeka toetaja ja tunnustaja

Andekuse uurijad kirjeldavad kunstis andekana õpilast, kellel on visuaalne, paindlik ja abstraktne mõtlemine, kes on oma loomingus spontaanne, originaalne ja leidlik. Ta oskab realistlikult kujutada ja tuua välja detaile, samuti on tal kõrgendatud huvi kunsti vastu. Isikuomadustelt on kunstis andekas noor püsiv, iseseisev, hea planeerija ja probleemide lahendaja.

Kunstiolümpiaadi korraldajate hinnangul peetakse kunstis andekaks eelkõige õpilast, kellel on lisaks tehnilistele oskustele ka teadmised valdkonnast, nad kasutavad nii kunstivahendeid kui -sõnavara, räägivad pildi kaudu ja loovad originaalseid lahendusi. Oluliseks peetakse võimet tunnetada ilu ja märgata esmapilgul märkamatut, head kompositsioonitaju, julgust erineda, loomulikku huvi kunsti vastu, töökust ning kiiret taipu.

Seega võivad kunstiolümpiaadil häid tulemusi saavutada siiski vaid teatud laadi andekad õpilased. Need, kes vajavad pikemat häälestus- ja kavandamise perioodi või on väga peentele detailidele orienteeritud, jäävad olümpiaadi kiires võistluslikus formaadis tagaplaanile. Samuti ei sobi olümpiaad neile õpilastele, kes on meisterlikud vaid mõne konkreetse töövahendi kasutamises. Õnneks on neile sobilikumad teist laadi väljakutsed, näiteks kunstikonkursid, mis võimaldavad töö valmistamist endale meelepärases tempos ja keskkonnas.

Iga andekas õpilane vajab tunnustust ja märkamist. Kunstiolümpiaadi kui sündmuse toimumine loob võimaluse tunnustada nii olümpiaadikeskselt kui ka laiemalt ‒ alates andeka märkamisest klassis kuni tunnustuseni sotsiaalmeedias ja ajakirjanduses. Kunstiolümpiaad annab võimaluse üles ehitada andeka toetamise tervikliku eel- ja järeltegevuste keskkonna, kuhu kuuluvad nii üldhariduskool, kunstikool kui ka pere.

Mida hindavad olümpiaadi ülesanded?

Kas ja kuidas tulevad aga toime õpilased kunstiolümpiaadi teooriaülesannetega? Analüüsides viimase kolme aasta teooriaülesandeid, selgus, et tööks arvestatud 60 minutit oli piisav aeg ülesannete lahendamiseks. 98 protsenti olid täitnud kõik ülesanded. Samuti selgus, et olümpiaadiülesanded olid üldiselt jõukohased, alla poole punktidest saanud töid oli vähe või puudusid need üldse. Ülesannete hindamisviis oli objektiivne ja läbipaistev, ülesanded olid mitmekesised ja leidlikult koostatud. Ülesannete lahendused hindasid eeskätt aineteadmisi ja kujutamis- ja vormiõpetuse oskusi.

Ülesannete analüüs tõi välja ka õppijate nõrgad kohad. Teooriatöödes, eriti põhikoolis, oli näha, et Eesti kaasaegseid kunstnikke ja illustraatoreid hästi ei tunta. Tüüpilised eksimused ülesannete lahendustes olid seotud vähese kontrollimise või puuduliku funktsionaalse lugemisoskusega. Õpilased ei saanud ülesande tekstist aru või ei lugenud seda lõpuni. Seda oskust võiksid õpetajad kunstiõpetuses igapäevastes ülesannetes rohkem rakendada (võimalik ka, et kunstiaines selliseid ülesandeid igapäevases õppetöös ette ei tulegi).Võib järeldada, et enam analüütilist mõtlemist ja süüvimist nõudvad ülesanded osutuvad seetõttu keeruliseks ja õpilased loobuvad nende täitmisest lihtsamalt.

Sisukas ja arendav kunstiolümpiaad

Kahe uurimuse põhjal saab teha ettepanekuid, kuidas kunstiolümpiaadi ja kooli ettevalmistust veelgi sisukamaks ja arendavamaks kujundada.

Peamise tunnustamise ja toetamise mehhanismina nimetatakse kujundava tagasiside andmist valminud töödele. Kunstiolümpiaadil seda võimalik ellu viia ei ole, kuid kunstiõpetaja saab olla õpilasele toetav sammas kogu protsessi vältel. Teiseks määravaks tunnustamise viisiks tuuakse uuringutes välja õpilastööde eksponeerimist näitusel. Ka see on meede, mis jääb väljapoole kunstiolümpiaadi ja kunstiõpetaja kanda.

Samuti peaks kunstiolümpiaadi rohkem siduma reaaleluliste ülesannetega ja valdkonna spetsiifiliste toimimisviisidega. Üks võimalus on näiteks portfoolio kasutamine, näituse analüüs näitusel kohapeal viibides, loovusülesanded, ühtse teemaga soorituspõhised ülesanded.

Õpetajad saavad omalt poolt ettevalmistuseks palju ära teha, lisades klassi töösse õppekäike, kohtumisi kunstnike, disainerite, arhitektide, illustraatoritega, tutvustades kunstiväljal reaalselt toimuvat.

Kasvatusteadlane Eda Heinla rõhutab andekate õpilaste arendamise printsiibina, et õppetöö peab sisaldama elulisi probleeme, professionaalide tööga seotud ainest. Üldhariduses tervikuna peaks olümpiaadideks valmistumine just võimeka õppija hüvanguks aktiviseerima sügavuti kunstiõpetuse tunnivälist tegevust, soodustama õppetöö diferentseerimist tunnis ning ajendama ka kunstiõpetajaid arendama oma kompetentsust aines ja professionaalseid oskusi.

Kunstihariduse seisukohast on oluline, et kunstiolümpiaadide korraldamine Eestis jätkuks, sest see on hea võimalus väärtustada õpilaste originaalset mõtlemist ja loomingulisust. Nii jõuab pärale teadmine, et kunst ei piirdu pelgalt vabal teemal joonistustega, vaid hõlmab endas oskust märgata, väärtustada, analüüsida, luua lahendusi probleemidele, seostada, väljendada ja võimestada maailma, mille loomise osa ollakse.

Võimekad ja motiveeritud õpilased on need, kes kujundavad tulevikus meie ühiskonna arengut.

Sisseastumine EKA õppekavadele toimub tänavu 13.-27. juunini ja lisainfot leia siit.