Pärnumaa Kutsehariduskeskus korraldas seminari, kus tutvustati uut arengusuunda kutseõppes, s.o projektipõhist praktikat. Kui seni on selline praktika olnud kõrgkoolide pärusmaa, siis nüüd sobib ka kutseharidusse. Esimesed kaitsmised tõestasid edu, seminaril vaeti meetodi häid külgi ja arendamisvõimalusi.   

Koolil ja tööandjal on ühine unistus, et õpilane või praktikant ja tulevane töötaja oleks nutikas, sotsiaalselt intelligentne, loov, kohanemisvõimeline, täpne ja ennastjuhtiv. Suureks probleemiks peetakse seda, et kutseharidus ei vasta piisavalt hästi tööturu vajadustele. Kooli ja ettevõtte senisest tõhusamat koostööd katsetati Pärnumaa KHK ja partnerettevõtete viie projektipõhise praktikaga.  

Projektipõhise praktika katseprojektid

Ruumid24 prototüüp ja turundusplaan. Ettevõte soovis turundusplatvormi. Õpilane täitis ülesande, luues Eesti spordi-, kultuuri- ja seminariruumide veebiportaali, kus saavad kokku ruumi otsijad ja pakkujad, ning töötas välja selle turundusplaani. 

Lasteaia infoteleri paigaldus, süsteemi loomine ja töötajate koolitus. Eesmärk oli luua infoteleri valdamise süsteem kõigile linnavalitsuse allasutustele, alustades Pärnu kõige uuemast lasteaiast ja ujulast. Projekti teostas plaanitud kahe õpilase asemel üks IT-esmakursuslane.  

Tehnikaseadmete liisinguportaali loomine ettevõttele, kes tegeleb seadmete liisingu, hoolduse ja parandusega. „Ettevõte tuli probleemülesandega luua veebipõhise liisingu süsteem, mis vastaks nende erinõuetele,“ selgitas koolipoolne juhendaja Kristjan Leotoots. Loodigi prototüüp, mille arendamist ettevõte soovib jätkata. „Töö oli väga suur, seda tehti intensiivselt paar kuud. Praktikandid, põhiliselt neli noormeest, olid tublid ja said valmis rohkem, kui ma ootasin,“ kiitis juhendaja.  

Tööohutuse automatiseerimine. Seda projekti tutvustas ettevõtte poolt juhendaja, Enersense Estonia digimuutuste juht Raul Nikolajev, kes lähenes oma juhendajaülesandele originaalselt. Ta nimetas projekti väga edukaks, kuigi selles osalenute eesmärgid olid erinevad: „Poisid tahtsid õppida, koolil oli vaja projekti, mina tahtsin oma inimestele näidata, mida on võimalik teha, kui ükski reegel ei kehti ja juhendamiseks pole juhendit.“ Nikolajevit innustas olukord, kus poisid hakkasid tegema midagi, millest polnud varem kuulnud, ja tema sai õppida nendega koos Poweri platvormi tundma. Ettevõte tegeleb elektri ohutusmõõtmisega objektidel ja projekti tulemusena muutusid mõõtmisprotokollid paberivabaks. Lisatulemusena, mida plaanis polnud, loodi automaatne tööriistade ja -vahendite ohutuse kontrollimeetod. 

„Mulle meeldis, et poisid lähenesid ülesandele loominguliselt ja otsisid lahendusi,“ rääkis juhendaja. „Koolist olid neil head üldteadmised, töövõime oli hea, oskasid ka koodi kirjutada. Mina tahtsin näha, kuidas nad mõtlevad. Võtsin seda nagu võistlust, et teha kõige ägedam praktika. Minu eesmärk oli, et see oleks äge mõlemale poolele.“ 

Domeenvõrgu ehitamine, varahaldus- ja seirelahenduse seadistamine oli viienda projekti ülesanne, mis saadi ettevõttelt Oshino Electronics Eesti OÜ, kellel oli vaja tsentraliseerida seadmete testimist. Töö tulemusena ühendati firma kõik arvutid domeeni ja loodi reeglid, millega töö lihtsustus.  

Mõtteid ja kommentaare arutelult 

Projektid tutvustatud, järgnes arutelu selle üle, mida projektipõhine praktika annab. Juturingis olid HARNO arendusjuht Piret Lilover, Eesti Tööandjate Keskliidu haridusõunik Anneli Entson, PKHK töökohapõhise õppe korraldaja Jüri Puidet, kutseõpetaja Kristjan Leotoots ning Enersense Estonia digimuutuste juht Raul Nikolajev.

Liloveri üllatas, et projektipõhist praktikat saab teha üksinda, sest kõrgkoolides on seda tehtud meeskonnatöö ja erialadevahelise projektina. Entsoni arvates võiksidki kutse- ja kõrgkoolid teha ühiseid projekte ja praktikaid. Kuna kutsehariduses on võetud suund tippkeskuste loomisele, on Entsoni sõnul kutsekoolid sunnitudki kõrg- ja rakenduskõrgkoolidega koostööd tegema. Miks mitte proovida ka projektipõhist praktikat koos teha, pakkus ta. 

Kool küll aitab õpilastel praktikakohti leida, kuid siiski eeldatakse, et õpilased leiavad need ise, ehkki kohti pole palju ja valitseb konkurents. Kool toetab juhul, kui õpilane hätta jääb, avaldas Leotoots. Entsoni arvates võiks kool koostada eelvaliku töökohtadest, mille kohta on teada, et seal on hea praktikat sooritada. 

Noortelt saadi tagasisidet, et nad ei julgenud ettevõttes abi küsida. Nikolajevi sõnul on see inimlik. Tema arvates peaks ettevõtte praktikajuhid seda teadvustama ja praktikante aitama. „Peaasi, et märkad ja oled valmis abi andma,“ lausus Nikolajev. 

Ettevõtte tagasiside praktika kohta võiks olla spetsiifilisem, soovis kooli poolt projektipraktikaid juhendanud Leotoots. Kõige parema tagasiside saab tema sõnul näost näkku suheldes, mida ta on püüdnud teha võimalikult palju. Puidet täheldas, et see on kujundav hindamine.  

Lilover soovitas, et kool õpetaks, kuidas anda juhendajale tagasisidet, sest see eeldab oskusi ja harjutamist. Praktika kokkuvõttest peaks tekkima edaspidine tegevusplaan. Lilover lisas, et projektipõhises praktikas peaks koolipoolne õpetaja saama aimu, mida koolis tuleb paremini teha, sest selle praktika puhul on ta töömaailmaga rohkem kontaktis kui ettevõtet kord aastas külastades.  

Liloveri arvates läheb õppija praktikale, ilma et oleks oma ülesanded ise läbi mõelnud või lahti mõtestanud. Talle on praktikaülesanded ette antud, aga neid tuleks koostada igale õpilasele temast lähtudes. Teine probleem, mille HARNO arendusjuht tõstatas, on ettevõtte praktikajuhendajate koolitused. Neid kutsutakse sinna, aga neil pole aega seal osaleda. „Kas sellise juhendaja üldoskused võimaldavad teist inimest kasvatada ja õpetada?“ viskas Lilover õhku küsimuse. 

„Ehk peaks nende koolitused olema nagu lühikesed ampsud, kestma 45 minutit?“ pakkus moderaator Meelis Sarv. „Jah, on lihtne vastus,“ kostis Nikolajev. „Aga tuleks lahti mõtestada suurem eesmärk, miks me seda teeme.“

Praktikakorralduses sõltub Entsoni hinnangul väga palju ettevõtte kultuurist. Tema arvates võiks ettevõtjad näha praktikas järelkasvu koolitamist laiemalt, mitte ainult ettevõttele tööjõuna, vaid missioonina. See mõjuks innustavalt neile, kes alles hakkavad praktikantidega tegelema. „Noortega töötamine on tohutu privileeg, hoiab ennast värskena,“ julgustas Entson seminaril osalevaid ettevõtjaid praktikante võtma.  

---

Tööturu vajadustele vastav kutse- ja kõrghariduse arendamine

Lõppemas on HARNO projekt „Tööturu vajadustele vastav kutse- ja kõrghariduse arendamine“, millega on püütud lahendada probleemi kutsehariduse mittevastavusest tööturu vajadustele. HARNO arendusjuht Piret Lilover tutvustas olulisemat. 

Suurimaks saavutuseks nimetas arendusjuht koolidele väljatöötatud praktika tunnustamise süsteemi: koostatud on kriteeriumid, mille järgi kool saab analüüsida praktikaprotsessi ja panna kokku lõppraporti, mille põhjal edasi toimetada.

Lilover tõi välja senised kitsaskohad: tihti pole praktika kõige paremini juhendatud. Selle põhjuseks on infosulg ja kehv suhtlus, kus tööandja ei tea, mis eesmärk praktikal õpilase jaoks on, ega sedagi, mida õpilane oskab. Praktika peab olema eesmärgistatud, eesmärke peab aitama püstitada kool ning need peaksid ühtima ettevõtte omadega, loetles Lilover. Eesmärgi seadmine õppija motivatsioonist lähtudes on väga oluline. 

Tähtsad on ka juhendamine ja tagasisidestamine ning hindamine. Just praktikajuhendaja tagasiside võib õpilasel aidata aru saada oma puudustest ja motiveerida teda ennast arendama. 

Tihti hindab töökohal õppija praktikat juhendaja pidevalt tagasisidet andes. Lõpphinde paneb kool. Mille alusel kool hindab ja kas hindepanija, praktikakoordinaator, saab aru eriala sisust ja sellest, mida tööandja praktikakohas on hinnanud, küsis Lilover kaheldes. Eriti oluliseks nimetas ta, et koolis oleks töötaja, kes vastutab praktikakorralduse eest. Kui seda inimest ei ole määratud, siis põhineb praktikakohtade leidmine entusiasmil ja töökohapõhine õpe ilma eestvedajata ei toimigi. Praktikakoha leidmine peaks toimuma kooli eestvedamisel õpilase, kooli ja ettevõtte koostöös ning olema kooli poolt hästi kontrollitud. Kui õppija valib praktikakoha ise, on see tihtipeale mugavusvalik – koht, mis on kodule kõige lähemal või kus on ees sõber või sugulane.  

Õppijate võimed – isegi ühel kursusel – erinevad, mistõttu peab sobiva praktika leidmisega nägema vaeva. Ideaalne on olukord, kus enne praktikat peetakse läbirääkimisi ja läbi räägivad ka õppija ja ettevõttest juhendaja. 

Kooliga tuleb kokku leppida ka selles, kuidas töökohapoolne juhendaja tagasisidet annab. Kindlat kokkulepet vajab ka igapäevane tagasiside juhul, kui õpilane seda ootab. Arendada tuleb veel õpiväljundite saavutamise hindamist. 

---

Projektipõhise praktika eelised võrreldes tavapraktikaga

Jüri Puidet, PKHK töökohapõhise õppe korraldaja:

Tavapraktika puhul ei tea me kuigi hästi, kuidas läks: loeme pabereid ja arvame, et nii läkski. Projektipõhises praktikas on tagatud hindamise objektiivsus. 

Saime selle projekti jaoks lisaressurssi, mida kasutasime koolitamiseks ja koolitasime praktikajuhendajaidki. Kirjutasime projekti ka praktikandi tasustamise ja juhendaja motiveerimise. Erialaõpetajad on sellise projekti puhul võtmeisikud, keda tuleb samuti motiveerida. Meie kogemus näitab, et saab ka teisiti, kui ettevõttes on väga pühendunud ja professionaalne juhendaja. Aga eelkõige eeldame, et motiveerimine lähtub koolist. 

Projektipõhise praktika võtmetegevus on selle planeerimine. Kui planeerides on midagi halvasti tehtud või tegemata jäetud ja sellest pole kohe aru saadud, võib projekt ebaõnnestuda. Planeerimisel on siin võrreldes tavapraktikaga hoopis suurem tähendus. 

Selles praktikas pole esikohal mitte ajaline, vaid sisuline mõõde. See tähendab, et praktika jooksul tehakse üks asi ära ning eesmärgid tulenevad sellest ülesandest. Arvan, et peaaegu kõikides valdkondades on selline praktika võimalik, olgu see IT, elektroonika, elektri- või rätsepatöö – nende puhul me juba oskaks seda korraldada, muude erialade juures tuleb veel mõelda. 

Praktika planeerimine tuleb senisest palju paremini läbi mõelda.Praktika võib-olla individuaalne või meeskondlik, kuid tähtis on leida hea projektiülesanne. 

Ressurss ei ole ainult raha, vaid ka aeg, mida õpetajal peab olema. Ja ressurss tähendab ka seda, et olemas on metoodilised materjalid ja ettevõttes koolitatud juhendajad. 

Esimesed pääsulinnud, üksteist õpilast on selle praktika nüüd sooritanud ja kaitsnud. Oli väga huvitav. 11 ei ole väga suur protsent, nii et arenguruumi on. Aga number ei saagi olla väga suur. Ja põhjusi on mitu. Seda praktikat saab teha õpilane, keda ei pea tagant torkima. Ta peab suutma ise tööd teha, ennast mobiliseerida ja oma aega planeerida. Meil on palju täiskasvanud õppijaid, kes peavad ühitama oma koolielu tööeluga. Neile annab selline projektõpe võimaluse oma aega hästi planeerida.

Projektipõhises praktikas on individuaalne praktikaleping kohustuslik, see on rätsepatöö. Väheoluline pole ka see, et ettevõte on huvitatud praktika tulemustest, sest ettevõttel on selles oma eesmärk. Projektidele, mis kaitsti, või vähemalt pooltele neist on juba välja mõeldud jätkuprojektid.

Hea on, kui projektipõhise praktika projektid pole aja- ja rahakriitilised ega seotud ettevõtte ärivoogudega. Vastasel juhul võib tekkida liigne pinge, aga pingetaluvust ei pruugi õpilastel olla. Äsja kaitstud projektid olid pigem väga vajalikud ettevõtte arendustegevuste jaoks, kuid neist ei sõltunud otsene ärivoog.  

Me õppisime, et kommunikatsioon on tähtis ja valida tuleb õiged suhtluskanalid, mida kasutavad kõik – õpilased, õpetajad, ettevõtjad. Õppisime, et peame tegema head koostööd ja kokku peab saama kolm osapoolt, kes lepivad kokku projekti eesmärgid, aja, suhtluskanalid jm. Selle praktika tulemus on hea koostöö ettevõttega. Seeläbi kasvab vastastikune usaldus ning ettevõtjate huvi kooli vastu. Ja kui ettevõte esindaja jõuab praktika kaitsmisele, tõestab see kooli ja ettevõtte koostööd.

Tegime esimese koolituse, millele järgnesid esimesed IT-projektid. Teise koolituse tegime väljastpoolt IT-sektorit ja saime tulemuseks eelprojektid. Meil on ideekavandid projektipraktikaks nii ehituses, elektritööde valdkonnas kui rätsepatöös. Sügisel jätkame uue hooga ja proovime kaasata teisigi valdkondi.