Lüganuse koolil on lootust
Riigikogu eesti keele arengu probleemkomisjon ja kultuurikomisjon on pöördunud valitsuse ning haridus- ja teadusministeeriumi poole taotluse ja suunisega leida lahendus Lüganuse Kooli sulgemisohule.
Lahenduseks pakutakse, et vallale kuuluv õppeasutus tuleks riigistada. Lüganuse Kool pole nõrgal tasemel, õpilased on saanud kõrgeid kohti nii maakonna kui üleriigilistel aineolümpiaadidel, nad on oma teadmistega jõudnud üleeuroopalistel võistlustel finaali. Koolil on tulevikuplaanid.
Koolis õpib 60 last, kes elavad põhiliselt eestikeelsetes külades, lähimas linnas Püssis ja Lüganuse alevikus. Kui jutud sulgemisest on juba mõjunud koolile halvasti – osa õpilasi on mujale õppima läinud –, siis praegu on kiire tegutsemise aeg. Õpetajad, koolitöötajad, lastevanemad – kõik, kes kooliga seotud, vajavad kindlustunnet.
Väärika ajalooga kool, vanim, mis on maakonnas väljaspool Narvat tegutsenud, väärib erikohtlemist, kui ellujäämine sõltub rahast. Sarnase saatusega – Nõukogude ajal keskkooliks saanud ja taasiseseisvunud Eestis haldusreformi järel põhikooliks muudetud – on teisigi omavalitsuste koole. Lüganusel on veel üks oluline roll: hoida piirkonnas eestlust.
Omavalitsuse otsus kool sulgeda on Lüganuse kandi tulevikule mõeldes veel ohtlikum kui sarnane otsus ükskõik kus mujal Eestimaal. Ida-Virumaa on piirkond, kus põlisrahvas on kõige valusamalt tunda saanud võõra võimu mõju. Ida-Virumaa on olnud unustatud ja riigi edukast arengust kõrvale jäetud. Eestlastest idavirulased, kes on oma kodupaika püsima jäänud, ja ka need, kes sinna elama asunud, väärivad oma mures riigilt tuge.
Ida-Virumaa inimestel jagub praegu entusiasmi, jõudu ja tahet oma elu edasi viia – selle kohta on häid näiteid, nagu omavalitsuste üksmeelne tegutsemine uute õpetajate leidmisel, mille eestvedaja on Ida-Viru Hariduskopter, entusiastlikud uued koolijuhid, elu edenemine, Narva muutumine eestilikumaks, euroopalikumaks. Seda kõike tuleb toetada. Ja toetataksegi, haridusminister Liina Kersna on käinud Ida-Virumaal, tutvunud koolide ja koolijuhtidega, leidnud ka võimalusi, kuidas koole toetada, president Alar Karis kohtus seal ettevõtjate ning kooliõpilastega. Ida-Virumaa on muutumas, ütlevad maakonna elu eestvedajad. Juba sellepärast peab pika ajaloo ja traditsioonidega eestikeelne kool alles jääma. Ühe kooli kestmajäämine on sõnum ka neile noortele, kes on Ida-Virumaale elama asunud või plaanivad seda sammu.