Mis teeb psühholoogist koolipsühholoogi?
Viimastel aastatel on õigustatult tõusnud fookusesse inimeste vaimne tervis ja selle hoidmise olulisus. Teadlikkus vaimse tervise vallas on toonud kaasa järjest kasvava valmiduse abi otsida ja seda vastu võtta. Samas teame, et kvalifitseeritud abipakkujatest on suur puudus. See on viinud arusaamiseni, et rohkem kui tulekahjusid kustutada on tarvis vaimse tervise probleeme teadlikult ennetada ja pakkuda psühholoogilist tuge probleemide ilmnemise varases staadiumis. Seda ka selleks, et abistamiskoormus ei koonduks vaid väheste meditsiinispetsialistide kätte.
Koolipsühholoogi roll
Koolipsühholoog on hariduse valdkonnas töötav vaimse tervise spetsialist, kelle töö on mitmekülgne ja laiahaardeline, mis seab talle kõrged erialased nõuded. Koolipsühholoogi töö on oma paindlikkuse ja võimalusrohkusega üks olulisemaid ressursse, et viia vaimse tervise teadmist nii laste, noorte kui ka nende arengukeskkonna kujundajateni: perede, koolide ning lasteaedade töötajateni.
Eestis reguleerib põhikooli- ja gümnaasiumiseadus koolide tugispetsialistide ja tugimeeskonna tööd. Seadus näeb ette, et vajadusel tagatakse koolis õpilastele tasuta psühholoogiline abi. Lisaks näeb tugispetsialistide teenuse kirjeldus ja rakendamise kord ette, et psühholoogiline abi tuleb õpilasele tagada soovi avaldamisel või vajaduse ilmnemisel hiljemalt nädala jooksul, kriisiolukorras järgmisel päeval. Praeguseks teame, et hoolimata seaduses ette nähtud korraldusest on ainult 53% Eesti koolides ametis koolipsühholoog.
Mitmes koolis on seadusest tulenevat kohustust tõlgendatud selliselt, et psühholoogilise abivajaduse ilmnemisel ostab kool psühholoogilise nõustamise teenust sisse. See ei ole aga kooskõlas koolipsühholoogi kutsenõuete ega ametijuhendiga. Koolipsühholoog teeb lisaks hindamisele ja sekkumisele ka ennetus- ja arendustööd.
Parimad praktikad mujalt maailmast näevad ette, et koolipsühholoogi kliendid on kõik haridusasutuse õpilased. Ka need, kes ei ole psühholoogilises kriisis ega vaja otsest sekkumist. Koolipsühholoogi töö võib laiemalt jaotada kolme kategooriasse: 80% õpilastega tehtav töö hõlmab universaalseid ennetustegevusi; 15% õpilasi, kellel ilmnevad teatavad raskused ning kellel võiks olla tuge spetsiifiliste (nt sotsiaal-emotsionaalsete, eneseregulatsiooni) oskuste õppimisest, toetatakse grupipõhiste sekkumistega, ning viimase 5% hulka kuuluvad õpilased, kes vajavad spetsiifilist individuaalset sekkumist (vt joonis).
Mida teeb koolipsühholoog?
Koolipsühholoogi töö keskmes on õppur – olgu selleks koolieelse lasteasutuse laps, põhikooli- või gümnaasiumiõpilane või hoopis kutse- või kõrgkooli tudeng. Koolipsühholoogi töö on seista hea õpilase huvide ja õiguste eest. Ta teeb seda, hinnates lapse arengut ja seda mõjutavaid tegureid, viies läbi grupipõhiseid ja individuaalseid sekkumisi, õpetades spetsiifilisi oskusi, mis tõstaksid õpilase toimetulekut ja heaolu, planeerides ennetus- ja arendustegevusi. Koolipsühholoogi tööaeg jaguneb kaheks: sellest poole hõlmavad vahetu kontakt ja klienditöö õpilaste, õpetajate, vanematega. Teine pool tööajast kuulub dokumenteerimisele, töö analüüsimisele ning erialasele enesetäiendusele.
Õpilase toetamise vundament on lapse lähivõrgustiku, st pereliikmete, õpetajate, teiste kooli või haridusasutuse töötajate koostööle kutsumine. Koolipsühholoog on justkui koorijuht, kes juhendab ja suunab lapse lähimasse keskkonda kuulujaid, et anda neile oskusi, teadmisi ning kinnitada valitud suuna õigsust, kui vaja, siis julgustada või jõustada. Ta abistab ja õpetab ka lapsele oskusi, et too saaks oma lähimate toetajate najal eeslauljana särada. Muutusi abivajava õpilase heaolus ei saavutata vaid individuaalse kabinetitööga, see on tõhusam juhul, kui last ümbritsev keskkond ja selle kujundamine on sekkumise üks osa.
Koolipsühholoogi töö on mitmekesine ning vaheldusrikas. Koolipsühholoogina on võimalik panustada ka oma organisatsiooni arengusse, mis tähendab, et saab rakendada teadmisi organisatsioonipsühholoogiast. Nii võib osav koolipsühholoog panustada asutuse psühhokliima ja õppekeskkonna kujundamisse, kolleegide heaolusse ja teadlikkuse tõstmisesse, tuues psühholoogiateadmisi kooli.
Milline näeb välja koolipsühholoogi tavaline tööpäev?
Koolipsühholoog töötab kooliga samas rütmis. Kui lapsed ruttavad tundi, saab koolipsühholoog valmistada ette päevaks planeeritud hindamised, valida sobivad meetodid ning teha selleks vajalikud ettevalmistused.
Olulise osa koolipsühholoogi päevast täidavad kohtumised õpilaste, õpetajate ja vanematega, mille eesmärk võib olla anda tagasisidet hindamistulemuste kohta, sekkumise planeerimine ja läbiviimine, ühised arutelud edasiste sammude tegemiseks ning nõustamine.
Koolipsühholoogi tööpäevad võivad osutuda planeeritust erinevaks, sest esmase abistajana tuleb tal sekkuda kriiside korral – kui lapsel või kolleegil on lein, traumaatiline kogemus vms. Paindlikkus ja kiire kohanemisvõime on koolis töötamise eeldus. Samas hoiab see meele erksana ja arendab oskust oma aega tõhusalt planeerida. Koolipsühholoogi tööpäev lõpeb sageli hea tundega, sest õpilastelt ja kolleegidelt saadav vahetu tagasiside on miski, mis tuletab ikka ja jälle meelde, miks see amet kunagi valitud sai.
Vahepeal kiputakse unustama, et psühholoogi töö õpilasega ei piirdu ainult vahetu kontaktiga – kuulamise, peegeldamise, ümbersõnastamise, nõustamisega. Suure osa tööst õpilase loo mõistmiseks, sekkumise planeerimiseks ja tegevuskava eesmärkide täpsustamiseks teeb psühholoog just siis, kui õpilane on uksest väljunud. Nii on ka koolipsühholoogi töö üks oluline osa nõustamistöö dokumenteerimine, analüüsimine ja reflekteerimine mh kovisiooni ja supervisiooni käigus.
Koolipsühholoogi tööpäeva rikastab meeskonnatöö. Võimalus vahetada mõtteid õpetajate ja teiste tugispetsialistidega – sotsiaalpedagoogide, eripedagoogide, logopeedide, hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordinaatoritega – annab võimaluse tööd paremini planeerida, saada enda tööks sisend ja olla toeks kolleegidele.
Enne koolipäeva lõppu jõuab koolipsühholoog läbi astuda ka mõnest ainetunnist – võib-olla selleks, et vaadelda õpilast tema loomulikus keskkonnas, võib-olla selleks, et viia läbi tund, kus õpetatakse oma tunnetega toime tulema.
Töövahendite valiku nappuse üle koolipsühholoogid kurta ei saa. Kuigi oleme teiste riikidega võrreldes järelejooksjad, saame uhkusega väita, et koolipsühholoogidel on põhjalik Eestis normeeritud hindamisvahendite komplekt õpilaste tunnetusprotsesside hindamiseks (Eve Kikas jt, 2016). Lisaks korraldatakse valdkonnas tõenduspõhiste meetodite koolitusi – nt „Vaikuseminutite“ programmid, VEPA käitumisoskuste programm, kiusamisennetus programmid, nagu KiVa jpm.
Töötades inimestega, on oluline olla ise teadmisjanuline ning valmis õppima ja arenema. Valdkond areneb kiiresti ja spetsialisti oskus kohaneda pidevate muutuste keskel on miski, mis aitab toime tulla.
Koolipsühholoogi tööks vajalikud oskused ja omadused
Koolipsühholoogina saab töötada inimene, kellel on psühholoogias magistrikraad, sellele vastav kvalifikatsioon või koolipsühholoogi kutse.
Psühholoogiamet eeldab mitmeid pädevusi, mida arendatakse väljaõppe käigus. Koolipsühholoogid on kooliealistel lastel ilmnevate probleemide eksperdid. Vaja on häid nõustamis-, meeskonna- ja võrgustikutöö oskusi. Olulisel kohal on suhtlus- ja probleemilahendusoskused, kriisisekkumise teadmised ning oskused haridusasutuse kontekstis.
Lisaks eelnevale on koolipsühholoogidel head teadmised haridusvaldkonnast ja selle toimimisest ning hariduslike erivajadustega õpilaste toetamisvõimalustest.
Eesti Psühholoogide Liidu 7. mail toimunud konverents „Psühholoogia koolis: miks, kuidas, kellele?“ käsitles valdkonna olulisi arengusuundi meil ja mujal. Konverents on järelvaadatav https://haridus.postimees.ee/7515574/video-konverents-psuhholoogia-koolis-miks-kuidas-kellele.
Magistrikraadiga psühholoog, õpi koolipsühholoogiks!
Mikrokraad ehk mikrokvalifikatsioon „Psühholoogist koolipsühholoogiks“ on pikem tervikliku sisuga täiendusõppeprogramm, mis on loodud psühholoogia magistriõppekava ainete baasil.
Mikrokraadiprogrammi ootame psühholoogia magistrikraadiga või sellega võrdsustatud inimesi, kes soovivad saada lisaks koolipsühholoogi erialateadmisi.
Programmi käigus omandatakse koolipsühholoogia teoreetilised ja rakenduslikud teadmised. Õppekava läbimine loob eeldused koolipsühholoogi kutse omandamiseks. Programmi lõpetaja saab Tartu Ülikooli täiendõppe tunnistuse koos hinnetelehega.
Dokumentide vastuvõtt 25. juulist 7. augustini 2022.
Programmi sisu ja vastuvõtuinfo leiad Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi kodulehelt https://psuhholoogia.ut.ee/et/mikrokraad-koolipsuhholoogias.
Psühholoog, koolipsühholoog, kliiniline psühholoog , jne!
On teatud sõnaühendid, mõisted, mis on peavoolumeedia abil omandanud ülimusliku, vastuvaidlemist mittesalliva retoorika, staatuse!
Aga lähemal vaatlusel ja eriti konkreetsetes situatsioonides koolis ei ole fikseeritud nimetatud ametinimetusi omavate isikute tegevuse positiivseid
tulemusi vaimse tervise diagnoosimisel ja tulemuslikul ravi korraldamisel.
Ja kogu meie tervishoiusüsteemis on vaimse tervise kõrvalkallete diagnoosimine ja ravi tulemuslikkus vägagi küsitaval tasemel.