Mul on privileeg lasta lauludel enda juurde tulla

Kliiniline psühholoog Airiin Demir oli haridusrahvale seni tuntud agressiivse käitumise ja vägivallaga toimetulekut õpetava Verge metoodika maaletooja ja treenerina. Äsja avas ta laiemale avalikkusele ka oma pehmema poole – andis välja esimese singli ja lauluvideo „Kaugelt-kaugelt kusagilt“. Lummavat laulu on Youtube’is vaadatud juba üle 2400 ja Facebookis üle 10 200 korra ning seda mängitakse raadiojaamadeski.

Pille sõrmitsenud ja laule loonud on Airiin Demir juba neiueast ning oma loominguga aeg-ajalt üles astunud haridusüritustel. Nüüd on esimene linnuke ilmaavarustesse lennanud ja autori hing täis tänulikkust.

„Muusika avaldamisega on käinud kaasas sisemine võitlus, konflikt. See pole olnud kerge teekond,“ räägib Airiin Demir. „Olen üllatunud, kuivõrd hapraks see mind tegi. Olen tundnud häbi, hirmu, kahtlusi, rõõmu. Kuigi psühholoogia ja muusika on seotud ja moodustavad tervendava ringi, on enese avaldamine habras tegevus, väga suure osa endast annad ju ära. Saan aru, miks esinejad võtavad artistinime ja distantseeruvad isiklikust puudutusest, mis võib häirida.“

Laul „Kaugelt-kaugelt kusagilt“ sündis Airiin Demiril mõne aasta eest ja on kõlanud Tiina Kallavuse nimelise Piirinihutaja auhinna üleandmisel kolmel aastal. Lummav meloodia, hingekriipivad sõnad, sugestiivne esitus karmoška saatel on sööbinud tseremoonial osalejate mällu. Kõrv kikkis, kuulatakse viimast salmi, milles esineja kuulutab lauldes välja laureaadid.  

„Laulul on hea rütm, kerge on sellele uusi sõnu luua,“ lausub Airiin Demir. 

Professionaalid näevad kurja vaeva, et hitte sünnitada. Aga psühholoogiharidusega Airiin Demiril on õnnestunud luua laul, mis jääb kummitama. 

„See lugu on seotud ühe jalutuskäiguga,“ meenutab ta. „Mulle meeldib üksi jalutada tundmatutes kohtades. Meeldivad varemed, mahajäetud majad. Selle loo leidsingi ühe maja lähedal, mis tundus mahajäetud raudteejaamana. Istusin maha ja lugu hakkas kerima. Silme ette ilmusid pildid inimestest, kes on oodanud. Kohtumistest ja lahkumistest. 

Mu vanaema töötas rongijaamas, ta on rääkinud küüditamislugusid. Ta oli rase ja nende kohutavate piltide peale algas tal sünnitus tähtajast varem. Üks salm ongi inspireeritud vanaema juttudest, olen neid veidi helgemaks teinud. Siin on ootuse puudutust, igatsust. Et kui keegi on lahkunud, ootan veidi veel ja tunnen, nagu tuleks ta kohe nurga tagant välja.“

Aitab märgata rõõmu

Psühholoogitöös tegeleb Airiin Demir käitumishäirete, vägivalla, agressiooniga, mis tulenevad noore inimese keerulistest tunnetest. Psühholoogil tuleb aidata selles virvarris selgust saada. Airiin Demir meenutab, et noore psühholoogina oli ta raskustes, kuidas tunnete maailma sõnades edasi anda. Sihtrühmal, tõsiste käitumishäiretega noortel on ju palju selliseid tundeid, mis nad on endas blokeerinud. Airiin Demir küsis hiljuti ühe noore käest, kas rõõm tuleb talle tuttav ette, ja kuulis vastuseks: mulle meeldivad ilusad asjad, aga ma ei tea, kas see on rõõm. Seega, osal noortel on rõõmu isegi raske märgata. Laulude kirjutamine on aidanud Airiin Demiril saada kontakti oma tunnetega, et ta oskaks paremini kõnetada noori, kellega töötab.

Kui Airiin Demir paarikümneaastaselt esimese laulu lõi, saatis ta end kitarril ja ka järgnenud lood on kitarri saatel sündinud. Kuue-seitsme aasta eest avastas ta aga karmoška. Ühe hea sõbra pill jäi Demiri juurde ja ta hakkas seda kuulmise järgi näppima. Kuni mängis iga päev tunde. Seljataga oli abielulahutus ja sellist tervendust oli väga vaja. Iga päevaga liikusid näpud kiiremini. Muusikas elas noor naine välja oma kurbuse, leina ja valu.

Salvestuse jaoks tegid laulule seade professionaalsed muusikud, kes bändis Airiin Demiri saateks üles astusid.

„Muusikud tulid tundmatu tüübiga kaasa!“ ei jõua ta ära imestada. 

Aitasid head sõbrad Silver Sepp ja Kristiina Ehin, kes on olnud sel teekonnal toetajad ja kinkisid sünnipäevaks stuudioaja. Siis leidiski Demir, et paari laulu salvestamisest jääb väheks, kui selline seltskond stuudios juba kohal on. Parem teha singlile lisaks juba plaat. Korra kvartalis on stuudios käidud, seitse laulu salvestatud. Plaadile läheb neid tosin.

„Olen endale tänulik, et võtsin julguse kokku. Detsembris võiks plaat väljas olla,“ ütleb Airiin Demir. Vana kooli inimesena tahaks ta ikka plaati käes hoida ega piirdu vaid Spotifyga. Saab teha esitluse, kinkida sõpradele. Spotify linki ju ei kingi!

Endas julgust leida on aidanud lähedaste toetus. Video loomise taga on kaks ägedat noort: Airiini tütar Natali Demir ja tema sõbranna Hele-Mai Vettik. Natali tegi eelmisel aastal enda lauluvideo. Tagasihoidlik tüdruk, aga tuli sellise räpiga välja, et ema oli šokeeritud. Ta isegi ei teadnud, et tütar videoid teha oskab! 

„Suurepärane oli töötada koos noortega, kes on avatud ja oskavad teist inimest kuulata,“ sõnab Airiin Demir. „Muusika on minu hobi, ma pole sunnitud midagi tegema. Erinevalt proffidest on mul privileeg lasta lauludel enda juurde tulla. Vajan selleks lihtsaid asju, mida iga päev kahjuks pole – vaikust, omaette olemist, mitmesuguseid pille. Väga paljud lood on tulnud korraga. Istud maha, hakkad mängima ja tuleb.“

„Kaugelt-kaugelt kusagilt“ seostub eri inimestel erinevate olukordadega. Kes näeb seda armastus-, kes lahkumis- või kurbuselauluna. Võib-olla kõnetabki see paljusid. Airiin Demir on kiitva tagasiside peale suisa hämmingus.

Seitse aastat vihkamist

Airiin Demiri muusikaharidus piirdub lastemuusikakooliga, kus ta õppis klaverit. 

„Seitse aastat vihkamist! Ma ei läinud isegi lõpuaktusele,“ meenutab ta. „Olen vanematega palju vaielnud, miks ma pidin seal käima. Mida kõike ma oleks selle asemel teha saanud! Klaver on igav pill. Mingi hetk tahtsin õppida McGyveri filmi muusikat, aga pidin selle asemel Bachi ja Beethovenit mängima.“ 

Suhtumist muutis aasta vahetusõpilasena Rootsis. Airiin Demir sattus peresse, kus maja oli muusikat täis ja kõik mängisid pille: kontrabassist viiulini. Proovis temagi eri instrumente ja hakkas õppima laule. Näiteks õppis selgeks „Tiigrikutsu“.

„See oli suur asi minu jaoks, sain näidata sõpradele, mida oskan. Oskasin kitarri sada korda halvemini kui klaverit, aga mul oli võimalus tunda ennast väärtuslikuna.“

Kõige esimese laulu lõi Airiin Demir oma ema Merike Õimu luuletusele, millele tegi ühe salmi juurde, ja kandis selle sõprade pundile ette. Neile meeldis, see lisas indu.

Aastail 2002–2011 elas Airiin Demir Norras ja töötas psühholoogina. Ühel üritusel laulis ta kolleegidele oma esimest laulu. Kuigi nad ei saanud sõnadest aru, paelus neid meloodia.

Airiin Demiri sõnul on tema esimestel ja praegustel lauludel suur vahe.

„Noor inimene ei julge rääkida seda, mida päriselt tunneb, vaid tahab midagi lahedat öelda,“ lausub ta. „Varjamist täis olid esimesed lood. Mulle tundus, et kõige igavamad on armastuslood, ja mõtlesin, et ei hakka neid kunagi kirjutama. Aga praegu on paljudes lugudes armastust. Jõudsin selleni, mida üritasin kogu hingest varjata. Ehtsus puudutab inimesi ja see, kui julged ennast jagada. Siis tunneb kuulaja ära, et ka tema elus on olnud midagi sarnast.“

Laule on Airiin Demir loonud lainetena. Norras elades oli elurütm teine ja muusikale polnud justkui kohta suures üksinduses. Soiku jäi ka loome.

„Polnud äratundmist, nagu kodumaal, kus rajad sind kõnetavad,“ ütleb Airiin Demir. Koju tagasi tulles avanes taas ka muusikasoon.

LAULEV PSÜHHOLOOG AIRIIN DEMIR

Olen kliiniline lastepsühholoog ja minu suur armastus on käitumisraskustega noored. Minu teekond töös noortega on kestnud 20 aastat ning töömaastik hõlmab nii juhtumipõhist nõustamist kui ka tööd pikaaegse ööpäevaringse teenuse raames. Lisaks praktikutööle juhin Verge Eesti koolituskeskust ning koolitan abistavate elukutsete esindajaid tulema toime konfliktide, agressiooni ja vägivallaga.

KOMMENTAAR

Kristiina Ehin:

Ühel kaugel Tartu kevadel, kui meelespeavaibad katsid metsikuid aedu ja kahe lähestikku sattunud raske eksami vahel tundus olevat lõputult aega, kohtasin Airiini. Meie pööningukorterid asusid üle tänava vastastikku – minu oma väikeses saja-aastases tornikeses, tema oma legendaarse Kloostri poe katusealuses toas. Kui Airiin mulle seal ühel õhtul esimest korda laulis, tundsin selgesti, mida ma ikkagi otsin – inimsuhetes, iseendas, laulus ja luules: päris kontakti, tõelist kohalolu, just nagu selles hetkes. Airiin suutis ühe lauluga, ilma targutamata ja ironiseerimata, avada mulle kogu oma kuueaastase psühholoogiastuudiumi tuuma. Enamgi veel. 

Hiljem tõdesin imestusega, et Airiin tegelikult ei laula. Ei suuremas seltskonnas, ei väiksemas tuttavate ringis. Püüdsin teda meelitada naela otsast kitarri haarama, aga tema jäi kõigutamatuks. Tema laulud olid vähestele valitutele, üllatuseks, mõnel õitseval kevadõhtul teed juues justkui poolkogemata kingitud päris pärlid …

Paljude talvede lumi on vahepeal merre voolanud, kuid meelespead katavad jälle aedasid. Airiini esimene singel koos videoga on väljas. See omakorda ennustab peatset plaadi tulekut. „Kaugelt-kaugelt kusagilt“! Mul on väga hea meel! Vajame Sind eriti just praegu, laulev psühholoog, Airiin Demir!

(Facebooki postitus 26. mail)

Vaata laulu „Kaugelt-kaugelt kusagilt“ videot: