Noored pole laevad, keda on vaja oskuste ja teadmistega täita

17. juuni 2022 Andu Rämmer, Anne Kivimäe, Maria Žuravljova, Kaur Kötsi TÜ Narva kolledži teadusrühma liikmed - 1 Kommentaar
Noorte Tugila karjääripäev Ida-Virumaa noortele. Foto: arhiiv

Tartu Ülikooli Narva kolledži teadlased süstematiseerisid noortekeskse lähenemise kontseptsiooni. 

Eestis kohtab ikka veel paiguti suhtumist, et noori on vaja „kujundada“ ja „arendada“, et neist saaksid millalgi tulevikus täisväärtuslikud kodanikud. Selline suhtumine loob noortest pildi kui mittetäisväärtuslikest inimestest Noorsoouurija Howard Williamson on sellise lähenemise kohta öelnud: „Noored töötud ei ole tühjad laevad, keda peaks varustama oskuste ja pädevustega „tööalase konkurentsivõime“ loomiseks (veidral moel mõnikord töökohtade jaoks, mida pole olemas). 

Eestis on mõistetud, et sellise suhtumise korral jäetakse kõrvale noorte võimekus olla iseenda elus ja ühiskonnas laiemalt looja, arendaja ning muutuste elluviija rollis, ja sellega seoses on hakatud rääkima „noortekeskse lähenemise“ vajalikkusest. Siiski on mõistetud noortekesksust Eestis üsna erinevalt, mistõttu on tuntud vajadust selle mõiste selgepiirilisema määratluse järele. 

Noortekeskse lähenemise kontseptsioon

Nii otsustas TÜ Narva kolledži teadusrühm süstematiseerida noortekeskse lähenemise kontseptsiooni. Eesmärk oli täita mõiste „noortekeskne lähenemine“ teaduspõhise sisuga, mis võimaldaks selle käsitusviisi olemust ja tähendust Eestis terviklikult mõtestada. 

Esmalt võeti kokku ja süstematiseeriti noortekeskse lähenemise rahvusvaheliselt tunnustatud seisukohad. Teadusrühm formuleeris rahvusvahelise teaduskirjanduse põhjal noortekeskse lähenemise järgmiselt: noortekeskne lähenemine on noorte isiksuse arengu ja heaolu seadmine neile osutatavate teenuste ja tegevuste sisu, korralduse ja arendamise keskmesse eesmärgiga saavutada parim tulemus noore jaoks. See tähendab, et eesmärkide ja töövormide ning korralduse valikute tegemine peab lähtuma noorest kui teadlikust isiksusest, toetama terviklikult noore vaimse ning füüsilise heaolu saavutamist ning püüdlema tegevuste ja teenuste sellekohase mõjususe poole.

Teadusrühm tõi välja viis olulist noortekeskse lähenemise komponenti ja neid selgitavat võtmeelementi.

  • Noorte õiguste järgimine. Noorte inimõigusi tuleb järgida juba enne nende täiskasvanuikka jõudmist. Igale noorele on garanteeritud võõrandamatud õigused, mida tuleb järgida ka neile pakutavates tegevustes ja teenustes. Näiteks millal tohib noortest pilti teha, mida tohib postitada ning kas noorte loodut (näiteks fotosid) võib kuidagi kasutada. 
  • Tegelik osalus. Noortele on vaja luua võimalus saada informatsiooni, olla konsulteeritud, avaldada arvamust ja olla ära kuulatud ning saada tagasisidet oma arvamuse kohta nende enda eluga seotud otsustes, mis puudutavad tegevuste ja teenuste eesmärke, elluviimist ja korraldamist ning hindamist. 
    Tegeliku osaluse juures on oluline toetada noorte omaalgatust, et noortel tekkiks soov proovida midagi uut. Ohukoht on näiline kaasamine – näiteks kui noorsootöötajad kipuvad justkui noorte väljatöötatud, koostatud ja juhitud projekte nende eest ära tegema. 
    Osalusvõimaluse ellurakendamiseks on vaja suurendada noorte usaldust nende arvamuse väärtustamise kaudu ning motiveerida neid oma arvamust kujundama ja avaldama. 
  • Noorte respekteerimine. Kui noored tajuvad, et nendega töötavad spetsialistid nende väärikust austavad, siis mõjutab see tugevasti noorte kaasatuks jäämist ning tegevuse ja teenuste tulemuslikkust. Kõigepealt tuleb respekteerida noort sellisena, nagu ta on, ja alles seejärel leppida kokku noorsootöö põhimõtetega rohkem kooskõlas olevad reeglid. Noorte keskkonda minnes ei saa alustada nende keelamisega või formaalsete reeglite meeldetuletamisega. Selle asemel võiks näidata üles huvi noorte tegevuse vastu ja uurida mida noored ise hakkamasaamise ja edukuse kriteeriumiteks peavad. 
  • Noorte väärtuste teadvustamine. Noore toetamine tema minapildi ja identiteedi teadvustamisel ning oma väärtuste analüüsil aitab noorel mõtestada enda jaoks väärtuslikku elus. Kuigi noorsootöös lähtutakse eelkõige üldinimlikest väärtustest, kujundab noorte väärtusi eelkõige nende perekond ja kodune kasvatus. Väga kergelt võib tekkida väärtuskonflikt, kui kodus on hoopis teistsugused väärtused. Erinevused väärtustes ilmnevad näiteks poliitilistes hoiakutes, suhtumises ilmaellu või ka vaktsineerimisse. Ka noorsootöötaja ise peaks teadvustama omaenda väärtushinnanguid ja mõtlema, kuidas need teda oma töös mõjutavad. Väärtuste erinevus ei tohiks segada noorsootöötajal noorega koostööd tegemast. Tal peaks olema head enesekehtestamise oskused, et öelda noortele, et erinevad väärtused on aktsepteeritavad ega sega inimeste omavahelist suhtlemist. Samas peaksid ühised väärtused olema ka arutelu objektiks. Väärtusi ei peaks noored võtma vastuvaidlematult omaks, vaid peaksid toimuma arutelud, et noored saaksid esitada nende kohta küsimusi.
  • Jõustav keskkond. Võimestamisele keskenduv vaade hõlmab noore mitmetahulist kaasatust muutuse saavutamisse ning ühiskonna, lähema kogukonna, aga ka iseenda isiksuse tasandi muutuste elluviijaks ja muutjaks olemist. Kui näiteks kodus ei mõisteta noort, on tal võimalik leida toetust noortekeskusest. Noortekeskus pakub väga palju võimalusi uute tutvuste loomiseks ja suhtlemiseks teiste noortega, keda ta varem ei tundnud. Noorsootöös on võimalik end tähtsana tundes oma eneseusku suurendada.

Noortekeskse lähenemine avatud noorsootöös 

Pärast teaduskirjanduse analüüsi ja noortekeskse lähenemise mudeli väljatöötamist uuriti individuaalintervjuude abil noortekeskse lähenemise kõlapinda Eesti noortepoliitika ekspertide seas. Nende hinnangul on mudelis esile toodud viis peamist noortekesksuse komponenti Eestis asjakohased ning kaalukad praktilise töö korraldamisel ja sisustamisel.

Seejärel uuris teadusrühm mudeli vastavust Eesti noorsootöö praktikatele avatud noorsootöö valdkonnas. Kohalikes omavalitsustes noortepoliitika kujundajate, noortekeskuste töötajate ja noortekeskusi külastavate noorte seas tehtud fookusgrupiintervjuudest ilmnes, et kõikides gruppides osati noortekeskse lähenemise viit peamist komponenti omaenda noorsootöö kogemusega seostada. Selle põhjal saab järeldada, et teoreetilises kontseptsioonis määratletud noortekeskse lähenemise komponendid on asjakohased. Võib ka öelda, et vajadus noortekesksuse järele pole aktuaalne mitte ainult ülejäänud noorsootöö valdkondades, vaid kõikjal, kus noortele teenuseid pakutakse.

Samas nähti praktilisel tasandil mudeli kõigi komponentide lõikes vajakajäämisi. Näiteks toodi välja noorte õiguste puudulikku teadvustamist; tegeliku osaluse asendamist näilisega; noorte ebavõrdset kohtlemist suhtlusel; vajadust arutleda pikemalt nii noorte kui noorsootöötajate väärtuste üle ja vajadust mõista paremini noorte eksimusi.

Seejärel töötati noortekeskse lähenemise teoreetilise kontseptsiooni ja seda kinnitanud uuringutulemuste põhjal välja praktikas rakendatav uuenduslik N-TELG mudel, mille alusel on võimalik kohaliku tasandi noorsootööd uuendada. 

Põhjalikuma ülevaate noortekesksest lähenemisest ja selle rakendamisvõimalustest N-TELG mudeli abil saab Tartu Ülikooli Narva kolledži teadlaste värskest Riigikogu Toimetistes ilmunud artiklist.*  

* Rämmer, Andu; Kivimäe, Anne; Žuravljova, Maria; Kötsi, Kaur (2022). Noortekeskne lähenemine ja selle rakendamise mudel N-TELG. Riigikogu Toimetised, 40, 131−144. https://rito.riigikogu.ee/nr-45/noortekeskne-lahenemine-ja-selle-rakendamise-mudel-n-telg


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Noored pole laevad, keda on vaja oskuste ja teadmistega täita”

  1. Viktor Välk ütleb:

    Lugesin läbi.
    Aru ei saanud, kus on teadussaavutused, millised need on ja kes on need ,,teadlased”?

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!