Õpetajate Leht 10. juunil
Teel eestikeelse alushariduseni
Riigikogu poolt esimesel lugemisel tagasi lükatud uue alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu üks olulisi punkte on üleminek eestikeelsele õppele. Kuidas muukeelsed lapsed lasteaias eesti keele selgeks saavad? Palju on rühmadesse õpetajaid juurde toonud HTM-i 2018. aastal algatatud katseprojekt „Professionaalne eesti keele õpetaja venekeelses rühmas“, millega sel kevadel enam liituda ei saanud.
Kuskilt tuleb pihta hakata
Tallinna Tuule lasteaed on eesti õppekeelega lasteaed, kus 227 lapsest üle 70% on muukeelsed. „Ajast, ruumist, inimestest ja oskustest jääb meie olukorras väheks ning kindlasti ei ole me ainus lasteaed, kes on sellises seisus. Kolm aastat tagasi hakkasime ise asjaga pihta, koolitasime oma õpetajaid ja võtsime tööle kaks eesti keele õpetajat,“ kirjutab lasteaia direktor Marian Vares.
Milles seisneb õpetajate kultuuridevaheline pädevus ja kuidas seda arendada?
Viimasel ajal on sisseränne Eestisse hüppeliselt tõusnud eelkõige Ukraina sõja, aga ka muude püsivate konfliktide tõttu kogu maailmas. Muutunud olukorras räägitakse üha enam õpetaja kultuuridevahelistest pädevustest ja nende arendamise vajadusest ning võimalustest. Kuidas peaksid need õpetajal aitama toime tulla õpetamisega mitmekultuurilises klassiruumis, selgitavad TÜ haridusteaduste instituudi õppejõud Esta Sikkal ja Krista Uibu.
Logopeedide töökoormus järjest suureneb
Kõnespetsialistest on puudus nii lasteaedades ja haridusasutustes kui kliinikutes. Logopeed Helen Kaufmann leiab, et suuremasse lasteaiarühma on vaja tööle kahte kuni kolme logopeedi. Paljudes pole aga ühtegi. Tema eraviisilisele vastuvõtule satub palju lapsi ka kaugemalt just seetõttu, et kohapeal maakondades abi puudub või on järjekorrad meeletud. Järjest enam on ka koolilapsi tema vastuvõtul põhjusel, et õigel ajal on abi saamata jäänud ja koolis on tekkinud lugemis- ja kirjutamisraskused. Samuti esineb hääldusprobleeme, millega oleks pidanud tegelema lasteaias.
Miks õpetada ja teha teadust regionaalses kolledžis?
Ida-Virumaa kui ka Saaremaa ootavad pikisilmi inimesi, kes asuksid tööle regionaalsetes kolledžites, koolides, ettevõtetes. Neil, kellel on plaan edasi õppida, saavad jätkata tööstusmagistrantuuris või -doktorantuuris. Ka teadust saab edukalt teha ülikooli- ja pealinnast kaugemal.
Kas põllumajanduserialasid tasub õppida?
Lätis korraldati hiljaaegu suur küsitlus, mille eesmärk oli saada aktuaalset teavet selle kohta, millised ametid on parajasti põllumajanduses kõige tasuvamad ja vajalikumad. Samuti sooviti teada saada, milliste spetsialistide järele on kõige suurem nõudlus. Selgus, et kõige rohkem vajavad Läti põllumajandustootjad põllumajandustehnika mehhaanikuid.
Kooliõuel huilgas politseisireen
Pärnu Ülejõe Põhikooli õuel seisis päästeauto, puude all liikusid kaitseliitlased, maja kõrval vilkus kiirabiauto sinine tuli ja askeldas kiirabibrigaad. Alanud oli 1.‒8. klasside ohutuspäev.
Projektipartnerid: teie lapsed tunnevad oma rahvakultuuri
Pärnu Kuningat tänava Põhikoolil on käimas Erasmus + kultuuriprojekt „Meie kultuur – meie aarded“. Selle raames võõrustati Portugali, Kreeka ja Sloveenia õpetajaid ja õpilasi. Hispaanlased osalesid veebi kaudu.
Kutsekooli praktika uutmoodi – ettevõttele kasulikumalt
Pärnumaa Kutsehariduskeskus korraldas seminari, kus tutvustati uut arengusuunda kutseõppes, s.o projektipõhist praktikat. Kui seni on selline praktika olnud kõrgkoolide pärusmaa, siis nüüd sobib see ka kutseharidusse. Esimesed kaitsmised tõestasid edu, seminaril vaeti meetodi häid külgi ja arenemisvõimalusi.
Kondiitrite digiõppematerjal kutsekoolidele, mis sobib üldhariduskoolidelegi
Tartu Rakendusliku Kolledži õpetajatel on valminud digiõppematerjal kondiitritele. Terviklik ja süsteemne komplekt on mõeldud eelkõige kondiitritöö õppeks kutsekoolides, kuid materjalid on kättesaadavad kõikidele huvilistele.