Otsa-kooli algusaastatele mõeldes: Lauluõpetajal on õpilase hääle ees suur vastutus

Kõrvaltvaatajale võib jääda mulje, et laulmist õpetada on lihtsaimast lihtsam – kõik me oskame ju laulda! Tegelikkuses on see õpetamise mõttes üks raskemaid erialasid üldse. Kõikidel muusikutel on kohe algusest peale olemas instrument, millel harjutada, lauljad peavad oma pilli endale aga ise koos õpetajaga ehitama. 

Laulu erialal on Tallinnas keskastmes võimalik õppida ainult muusikakoolis (Otsa-koolis) ja seda kooli iseseisvumisest alates, sest 1961. aastal asutatud muusikakeskkoolis laulmist õppida ei saa.

Muidugi, kõige olulisem on looduse poolt antud kaunis hääletämber ja lauluanne, aga ainult andekus ei tähenda veel midagi. Tulemuse annavad töökus ja andekus koos. Laulu erialale võetakse õppima pärast keskkooli (gümnaasiumi) lõpetamist, kui hääle omapära on juba välja kujunenud. Seetõttu saavad lauljad muusikakoolis pühenduda täielikult muusikaainetele. 

Kallis hääleaparaat

Lauluõpetajal on erakordselt suur vastutus selle ees, et õpilane oma häält ära ei rikuks. Rikutud hääleaparaati pole hiljem enam võimalik parandada.

Laulmise õpetamisel on mitmeid meetodeid, ooperilauljatele peetakse parimaks Itaalia kooli. Otsa-kooli vilistlastest on Itaalias õppinud Hendrik Krumm, Anu Kaal, Aile Asszonyi jt. Sõjaeelses Estoniaski õpetas ooperilauljaid Itaaliast pärit lauluõpetaja, La Scala endine solist Armanda degli Abbati, kes asutas siin ka oma laulustuudio. Abbati saatus kujunes traagiliseks – ta küüditati 1941. aastal Siberisse, kus ta mõne aasta pärast suri. 

Abbati paljude õpilaste seas oli ka iseseisvunud Tallinna Muusikakooli lauluosakonna üks alustalasid Aleksander Arder. Arderi kõrval õpetas lauluosakonna juhataja Linda Saul, tema järel Anna Olbrei. Pikemat aega juhatas lauluosakonda Mihkel Sildos. Temale järgnesid Linda Toomsalu, Harald Noodla, Henn Eerik, Tõnu Bachmann, Ludmilla Dombrovskaja-Keis, Eha Pärg jt.

Muusikakooli (Otsa-kooli) lauluosakonna lõpetanuid leidub igas Eesti professionaalses kooris: Estonia ja Vanemuise teatris, RAM-is, Eesti Filharmoonia kammerkooris. Samuti laulis neid 1990-ndate alguses tegevuse lõpetanud Eesti Raadio segakooris, mida võinuks nimetada ka oratooriumikooriks. 

Paraku tuleb meil nüüd suurvormide ettekandmiseks esinema kutsuda lätlaste oratooriumikoor Latvija. Kui Nõukogude okupatsiooni tingimustes mindi pärast Otsa-kooli lõpetamist õppima põhiliselt Tallinna konservatooriumisse, siis iseseisvas Eestis on võimalused hoopis avaramad – haridusteed on jätkatud ka Sibeliuse akadeemias, Haagi kuninglikus konservatooriumis, Londoni Guildhalli muusika- ja draamakoolis, Šoti kuninglikus konservatooriumis jm.

Otsa-kooli lauluosakonna on lõpetanud Urve Tauts, Anu Kaal, Hendrik Krumm, Heli Veskus, Angelika Mikk, Mart Madiste, Monika-Evelin Liiv, Rene Soom, Aile Asszonyi, Merle Silmato ja paljud teised tuntud lauljad. Mitmest neist on saanud hiljem Otsa-kooli õpetaja, nagu Heli Veskus. Heaks traditsiooniks on lauluosakonna iga-aastased kontserdid Püha Vaimu, Rootsi-Mihkli ja Jaani kirikus, lauluõpilasi on neil kontsertidel orelil saatnud Ene Salumäe.

Lauljatele õpetatakse ka näitlejameisterlikkust ja tantsimist, samuti on ansamblitunnid. Nelja-aastase stuudiumi lõpetavad eksamid, mille alusel annab eksamikomisjon oma soovitused, kes kuhu tööle või edasi õppima võiks minna.

Silmapaistev Bachmann

Tõnu Bachmann tuli Otsa-kooli õpetama direktor Riho Altrovi kutsel 1983. aastal. Seljataha jäid ooperisolisti rollid Vanemuise teatris. Paralleelselt pedagoogitööga laulis ta Estonia teatris. Bachmanni õpilaste seas on mitmeid silmapaistvaid lauljaid, nagu Atlan Karp, Moonika-Evelin Liiv, Roland Liiv, Merle Silmato jt. Temagi hindab Itaalia kooli, mille saladusi õpetas talle Jevgeni Nesterenko Moskvas. 

Bachmanni sõnul on ta häid ideid saanud ka prantslase Paoul Husoni lauluteooria raamatutest.

Huvipakkuv on seegi, et Jevgeni Nesterenko esitas sügaval stagnaajal (1982) Mart Saare 100 aasta juubelile pühendatud festivalil neli Saare laulu sulaselges eesti keeles (klaveril saatis teda Helju Tauk). Tõnu Bachmanni sõnul olevat maailmakuulus bassilaulja talle rääkinud, et ta ema oli lätlanna ja vanavanaema eestlanna. 

Nesterenko sümpaatia Eestimaa vastu peegeldub selleski, et ta laulis Otsa-kooli vilistlase Arne Miku poolt Estonias lavale toodud „Boris Godunovi“ algversioonis peaosa. See oli esimene Mussorgski ooperi algversiooni lavastus! Selle legendaarse lavastuse viisid estoonlased Otsa-kooli vilistlase Eri Klasi dirigeerimisel Pariisi.

Rütmimuusika tähed

Klassikalise laulu kõrval sai laulu õppida ka estraadiosakonnas, mis hiljem on oma nime mitu korda muutnud – kõigepealt levimuusika, siis pop-jazz-muusika ning lõpuks rütmimuusika osakond. Seda populaarset osakonda on juhtinud Uno Naissoo järel Uno Loop, Kustas Kikerpuu, Siim Aimla, Virgo Sillamaa, Mare Väljataga, Meelis Punder ja Eve Pärnasalu.

Mare Väljataga meenutab: „Meie osakonna tegevuses on tippsündmuseks Uno Naissoo mälestuskonkursid. Vahepealsetel aastatel veidi tagasihoidlikumad konkursid olid omal ajal väga populaarsed. Mäletan aegu, kui kooli saalist tehti konkursist teleülekandeid. Nüüd on tunda, et kogu ettevõtmine taas elavneb. Konkursile saabub rõõmustavalt palju uusi lugusid ja meie osakond aitab neid esitada“ (Enn Oja „Otsakooli ajaraamat“ 2019).

Rütmimuusika osakonna õpetajateks on suurte kogemustega tegevmuusikud, nagu Mare Väljataga, Eve Pärnsalu, Bert Pringi, Reelika Ranik, Maarja Aarma, Anneli Pilpak. Sellest osakonnast on sirgunud rohkesti lauljaid, kes on teinud karjääri levimuusika alal: Kare Kauks, Jaanika Sillamaa, Kaire Vilgats, Liisi Koikson, Helin-Mari Arder, Pearu Paulus jt. 

Rütmimuusika osakond jätkab oma tegevust ka uues muusika- ja balletikoolis MUBA, mille avaaktus toimub septembrikuus. Otsa-kooli viimane lõpuaktus on 19. juunil Estonia kontserdisaalis. Hüvastijätupidu „Nüüd on Otsas“ toimub 21. juunil armsaks saanud koolimajas aadressil Vabaduse väljak 4.

Atlan Karp meenutab

„Õppisin Otsa-koolis Tõnu Bachmanni juures aastatel 1994–1997. Bachmann ei laulnud tunnis ette, sest tema võimas hääl pani väikese klassiruumi akende klaasid lausa klirisema. Ei laulnud ette ka seetõttu, et õpilane ei hakkaks oma õpetajat jäljendama, vaid püüaks leida temale ainuomase väljendusviisi. Saab ju ka hääle tämbrit järele teha, nagu näeme telesaadetest, kus näitlejad jäljendavad maailmakuulsaid lauljaid.

Bachmannil oli õnne õppida Tiit Kuusiku käe all ja stažeerida Moskvas Jevgeni Nesterenko juures. Tal on olemas unikaalsed lindistused Nesterenko harjutustega, mida me tunnis kuulasime. Bachmanni põhiline nõudmine oli: hääl ette välja, hääl peab olema ees! Siis saab su sõnadest aru, kui sa ooperilaval laulad. 

Vahel tegi ta tunde oma kodus. Need venisid väga pikaks, nii et jõudsin vaevalt viimasele bussile, mis Meriväljalt kesklinna sõitis. Õpetajal on väga suur plaadikogu, mis võimaldas kuulata kuulsaid ooperilauljaid, kelle esitust õpetaja värvikalt kommenteeris.

Otsa-koolis oli väga hea loominguline õhkkond. Olen õnnelik, et sain seal enne Sibeliuse Akadeemiasse astumist õppida. Saime koolist väga mitmekülgse hariduse. Tiit Tralla ooperistuudio tundides tegime koos õpingukaaslastega näiteks Mozarti „Figaro pulma“. Näitlejameisterlikkust andis meile Marika Rink, tantsuseaded tegi Svetlana Veiler, kes õpetas eraldi tundides ka eri maade rahvatantse.“

Liina Tordik-Karp, endine Vanemuise laulja ja praegune Atlan Karbi mänedžer lisab, et tema oli teatrilaps ja nii mäletab ta lapsepõlves nähtud Vanemuise lavastust „Sevilla habemeajaja“, kus tema isa Evald Tordik ja Tõnu Bachmann vaheldumisi Don Basilio osas üles astusid. See oli Ago-Endrik Kerge esimene ooperilavastus, millest kujunes menutükk – lavastus oli lõbus ja vaimukas ning sai teatriliidu aastapreemia.