President Karis avas kooliõpilastega välinäituse laste mõtetest Eesti kohta

1. juuni 2022 Vabariigi Presidendi Kantselei - Kommenteeri artiklit

President Alar Karis avas täna, lastekaitsepäeval Kadriorus koos kooliõpilastega välinäituse „Millist Eestit me siis tahame“, kus on avaldatud aasta alguses toimunud kirja- ja mõttetalgutel osalenud noorte arvamused Eestist. Näitus asub Weizenbergi tänaval presidendi kantselei ja Kadrioru kunstimuuseum poolsel küljel.

„Olin liigutatud, kui avameelselt ja sügavalt koolinoored oma mõtteid avasid. Mulle läks hinge, kui tundlikud, hoolivad ja mõistlikud on meie koolinoored. Mind puudutas, kui oluline on neile Eesti. Nad tõid välja päris väärtused, päriselt olulised teemad,“ sõnas president Alar Karis. „Olen valmis vaidlema kõigiga, kes suhtuvad meie noortesse üleolevalt või lootusetult. Noored ei ole kindlasti hukas ja meil, vanematel, on neilt palju õppida. Meie tulevik on heades kätes,“ lisas riigipea.

„Ma tänan südamest kõiki koolinoori nende mõtete ja selle usalduse eest. Tänan ka nende perekondi ja õpetajaid, kes on igapäevaseks turvavõrguks ja toeks ning kes on aidanud meie koolinoortel kujuneda just sellisteks,“ rõhutas president Karis.

Vabariigi presidendi kirja- ja mõttetalgud toimusid 19. jaanuarist 14. veebruarini. Algatusega soovis riigipea kuulda noorte vahetuid mõtteid, tundeid, soove, arvamusi ja unistusi teemal „Millist Eestit me siis tahame?“.  Algatusele vastas 564 kooliõpilast vanuses 7‒19 eluaastat. Kirjutati nii käsitsi kui elektrooniliselt, nii proosas kui luules, illustratsioonidega ja ilma.

Kirja- ja mõttetalgutel osalenud noored on üldiselt rahul ning Eestist räägitakse suure armastuse ning soojusega. Kiidetakse haridust ja oma õpetajaid. Ometi tuntakse suurt muret looduse ning selle laastamise pärast. Iseäranis tõid noored välja muret metsade tuleviku pärast. Samuti räägiti palju lõhestunud ühiskonnast ja kurvastati, et me ei salli teisest rassist, religioonist, sättumusest ja keeleruumist inimesi. Pahameelega kirjutati ebaviisakusest ning -eetilisest käitumisest poliitikas. Muretsetakse ebavõrdsuse ja vaesuses elavate inimeste pärast. Samuti õpetajate väikese palga pärast ja maaelu hääbumise pärast. Juhitakse tähelepanu üksteisest hoolimisele, empaatiale ning teineteisele naeratamise lihtsusele.

Paberile pandi tundeid ja mõtteid praegusest Eestist, loodi ulmelisi ning vähemulmelisi fantaasiaid tuleviku-Eestist, kirjutati humoorikaid mõistujutte ja valusaid pihtimusi iseenda, oma pere ja sõprade elumuredest.

Töid laekus üle Eesti: Aavikust, Abja-Paluojast, Aburist, Albust, Allikult, Ansekülast, Aravetelt, Ardlast, Audrust, Avispealt, Edisest, Eidaperest, Elbikust, Haabneemest, Haapsalust, Horoskist, Iisakust, Juulast, Jõhvist, Jämejalast, Järva-Jaanist, Järvakandist, Järvekülast, Jürist, Kambjast, Karlast, Kaunissaarest, Kehrast, Keilast, Kloogarannalt, Kohtla-Järvelt, Kohilast, Koidust, Kokanurgast, Kolgast, Koongast, Koplist, Koselt, Kose-Uuemõisast, Kudjapelt, Kuressaarest, Kuristalt, Kuusalust, Kärdlast, Kärust, Laiakülast, Lasilast, Laulasmaalt, Leielt, Leisilt, Liivakülast, Lohusalust, Loksalt, Loolt, Luigelt, Luutsnikult, Lõetsalt, Lähtelt, Maardust, Maasilt, Meleskist, Meremõisast, Metsakastist, Metskülast, Mikitamäelt, Muugalt, Märjalt, Narvast, Nurmelt, Nõost, Nõvalt, Orissaarest, Otepäält, Paidest, Paikuselt, Paluperelt, Pangalt, Peetrist, Piibelt, Porkunist, Pärnust, Pärnu-Jaagupist, Põltsamaalt, Raest, Rakverest, Randverest, Rannamõisast, Raplast, Roiust, Ränilt, Räpinast, Saardest, Sakust, Sauelt, Sillamäelt, Sindist, Sultsilt, Suurupist, Säreverest, Sääsekõrvast, Tabasalust, Tabiverest, Tahult, Tamsalust, Tallinnast, Tartust, Tehumardilt, Toostelt, Tudulinnast, Tuulnast, Tõraverest, Tõrvandist, Türilt, Uuesalust, Valgast, Valgutast, Vanamõisast, Varesmetsast, Vaskjalast, Viimsist, Viljandist, Vokast, Võhmast, Võnnust, Võrust, Väike-Maarjast, Vändrast, Värskast, Väänast, Ääsmäelt ja Ülenurmelt.

Välinäituse kunstnik on teatrikunstnik ja kunstiõpetaja Nele Sooväli ning tehniline teostaja Tanel Hõimra.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!