Sõimerühmade õpetajad lõid tugigrupi

25. mail kogunesid Aegviidu Mesitaru lasteaias üheksa Tallinna ja Harjumaa sõimerühma õpetajat, et vahetada kogemusi ja saada juurde uusi teadmisi. 

Selle omamoodi tugigrupi kokkukutsumise eestvedajad on kolm juhuse tahtel kokku saanud entusiasti: Paldiski Naerulinnu lasteaia õppealajuhataja Ivi Kollo, Tallinna eralasteaia Midrimaailm juhiabi, õpetaja ja mänguterapeut Maive Skatskov ning artikli autor. 

Meid kolme ühendab pühendumine oma tööle ning tõdemus, et sõimerühma õpetajatele suunatud koolitusi praktiliselt ei ole. Enamikul koolitustest on fookuses aiarühmade lapsed ning sõimerühma õpetajad tunnevad end kõrvalejäetuna. Samuti on suur puudus sõimerühma õpetajatele suunatud kokkusaamistest ja kasulike võtete jagamisest. Selline tugigrupi moodi kovisioonlik lähenemine annab tuge nii alustavale kui ka kogenud õpetajale. Meie sõimerühmade õpetajad teevad suurepärast tööd, tahavad areneda ja olla märgatud ning väärivad tuge ja tunnustust!

Et selliseid mõtteid jõudis korraldajateni korduvalt, sündiski idee täita see väga oluline lünk ja kutsuda kokku just selle sihtgrupi inimesed. Ideest teostuseni jõuti kõigest kuu ajaga. 

Tugigrupp sai nimeks „Sõimerühma õpetajate ideede pank“. Korraldajad ennast koolitajateks ei pea, kuid kogemuste jagamine sama tööd tegevate inimestega on samuti omamoodi koolitus. Väidame, et sõimerühma õpetaja töö on äärmiselt oluline, kuid tihtilugu tagaplaanile jäetud ning vähe tähtsustatud. 

Sõimerühma õpetaja roll

Kuidas jagada tähelepanu ja pakkuda turvatunnet mudilastele, kes on olnud oma ema-isa piiritu tähelepanu all? Kuidas aidata vanematel toime tulla emotsioonidega, sest ka nende elus on toimunud suur muutus? Kuidas hoida selle kõige kõrval enda füüsilist tervist, sest sõimerühma õpetajad veedavad palju aega põrandal mängides ning neil tuleb palju lapsi tõsta nende riietamisel, potitamisel, söötmisel jne? Kuidas hoida enda vaimset tasakaalu? Piltlikult öeldes tuleb sõimerühma õpetajal olla elu mustkunstnik.

Sõimerühma õpetaja töö kõige suurem eripära ongi, et tal tuleb hoolitseda laste eest, kes tulevad oma turvalisest pesast uut elu alustama. On suur vastutus pakkuda turvalist teekonda nii lastele kui ka nende vanematele. Kui aiarühma laps oskab oma tundeid ja muresid sõnadega väljendada, siis sõimerühma lapse väljendusviis on enamasti nutt. Just sõimerühmas pannakse alus suhetele lapse ja peredega, mis on oluline alustala edaspidisel toimetulekul aiarühmas. Pere ja laps peavad tundma, et nad on oodatud.

Olulised teemad

Esimesel kohtumisel Aegviidus osales üheksa õpetajat ning fookuses oli kolm teemat: koostöö vanematega, muukeelsed lapsed rühmas ja hommikuringi mõtted/ideed, mida õpetajad käsitlesid oma kogemuste ning mängude kaudu. Leppisime kokku, et kohtumine talletatakse piltide, videote ja märkmetena. Kõige sellega tegeles Ivi Kollo, tänu kellele valmis kokkuvõttev memo päevast. See võimaldas osalejatel keskenduda tegevustele, kuna nad ei pidanud iga hetk kõike ise üles märkima. Lisaboonuseks päevale oli matk lasteaiast Sõõriksoole, kus toimus osa tegevustest. Kõik tegevused, ka söömine, olid korraldatud õues, et propageerida õues tegutsemise ning õppimise võlusid.

Koostööst vanematega jagas kogemusi Maive Skatskov, kes on ise kasutanud väga erinevaid koostööviise. Näiteks tõi ta välja, et koosolek ei pea olema alati „ruumis ja ringis“, vaid seda saab teha ka õues tegutsedes. Soovime ju, et lapsed tegutseksid palju õues ning eeskuju selleks tuleb meilt endalt. Maive on koosolekuid läbi viinud ka vanematega metsarada läbides. Rajal peatutakse tegevuspunktides, kus vanemad saavad omavahel mängulise tegevuse kaudu tuttavaks, õpivad koostöö põhimõtteid, lepivad kokku olulises jne. Seega alustasime ka meie oma päeva Aegviidu lasteaias tutvumismängudega ning sealt edasi liikus kogu tugigrupp Sõõriksoole.

Sõõriksool olid fookuses hommikuringi läbiviimise ideed. Maive tõi mitmesuguseid näiteid, kuidas rahustada rahutuid lapsi. Näiteks võib paluda rahutute kätega lapsel ennast hoopis patsutada või paitada, rahutuid jalgu võib silitada. Abiks on ka liikumismängud või jutuvestmine koos liigutustega. Osalejad tõid välja ka vaikuseminutid ja rütmimängud, mille kordused aitavad teemasid kinnistada. Maia rääkis rutiini ja päevakava ülekordamise olulisusest, sest lapsed tahavad teada, mis neid ees ootab. Ühelt tegevuselt teisele üle minnes saabki lastele hommikuringis räägitut meelde tuletada. Üldjuhul see rahustab last, kuna laps loob seose, et nüüd ongi käes see hetk, mil me koristame ja hakkame õue minema. Kuna ühelt tegevuselt teisele üleminek on lapse jaoks sageli raske, soovitas Maia kasutada näiteks käemärke või hoopis laule, mis tähistavad mingit tegevust (nt koristuslaul). 

Aina enam puutuvad õpetajad kokku muukeelsete lastega. Grupis osalenute arvamus läks selles küsimuses lahku: oli neid, kes pooldasid lapsega tema emakeeles rääkimist, juhul kui õpetaja seda valdab, osa aga mitte. Siinkohal jagasime omavahel kogemusi ja võtteid, näiteks piktogrammide kasutamist, mis toetab lapse arusaamist keelest. Hea näitena sai allakirjutanu jagada oma kogemust sõimeealise lapsega, kes pidi lasteaias omandama eesti keelt neljanda keelena. Viibides iga päev eestikeelses keelekeskkonnas, hakkas laps poole aastaga eesti keeles rääkima, aastaga tegi ta seda juba üsna soravalt. See aga nõuab õpetajalt lisatähelepanu, sest laps vajab rohkelt kordusi õige häälduse ja keele kõla kuulmiseks ning sõnavara kinnistamiseks.

Mitme teema üle arutledes jõuti välja asutuse juhini, kes mõjutab paljut. Näiteks rääkis üks osaleja, et lasteaia juht ei lubanud tal pikka aega sõimerühma lastega tänavale jalutama ega ka väikesele avastusretkele minna ega olnud nõus ostma rühmale nn jalutusussi. Arutelu käigus leiti, et vastuseis on enamasti seotud hirmu, teadmatuse ja kogemuse puudumisega. Kui õpetaja saavutas viimaks juhiga kokkuleppe, selgus, et midagi hullu ei juhtunudki. Pigem said lapsed rikastava kogemuse, õpetaja oli rahulolev ning juhi suhtumine sõimerühma laste õppekäikudesse muutus oluliselt paindlikumaks. Avasime õpetajatele ka juhi vaatenurka, sest sageli ongi raske mõelda end juhi asemele. Samas on juhi pädevuses luua tingimusi, mitte takistusi. 

Kõnekas esile kerkinud teema oli keerulised lapsed rühmas ning õpetajate jäämine oma muredega üksi. Siinkohal on taas oluline rõhutada, et sel teemal koolitusi sõimeealiste õpetajatele ei ole või pole neid piisavalt. Sõimerühma õpetajad rääkisid, et aiarühmadele mõeldud koolitustel käies peavad nad iga kord kuuldu-nähtu sõimerühma kontekstis ümber mõtestama ning mõtlema sellele, kas ja kuivõrd on saadud teadmisi võimalik sõimerühmale kohandada.

Kohtumised jätkuvad

Sõimerühma õpetajate kohtumine väikeses grupis lõi ideaalse pinnase avatusele. Üks osalejatest tõigi välja, et nii ebaõnnestumistest kui ka rasketest teemadest on hea rääkida inimestega, kes sind poolelt sõnalt mõistavad. Õpetajate tagasisidest tuli välja, et kohtumine mõjus enamikule neist teraapiliselt, julgustavalt ja hingekosutavalt. Osalejad andsid päevale ülihea tagasiside ning avaldasid soovi edaspidi kindlasti jätkata. Ühiselt probleemide üle arutlemine võimaldas saada uusi teadmisi, aga ka lihtsalt raskeid teemasid hingelt ära rääkida. Arutelu jaoks oli jäetud piisavalt aega, ent osalejad hindasid kõrgelt ka kohtumise praktilist väärtust. Toodi välja, et sellise grupi kokkukutsumine oli väga vajalik ning et korraldajad suutsid oma avameelse, sõbraliku ja austava suhtumisega rühma liikmetesse luua pingevaba õhkkonna. Samas lepiti kokku konfidentsiaalsuse reeglites ning loodi ka Facebooki kinnine grupp, kuhu kuuluvad ainult asjaosalised. Seal saab jagada memosid, pilte, videoid, ideid ning vajadusel küsida küsimusi ja algatada vestlusi mitmesugustel teemadel. 

Sõimeõpetajaid huvitavad koostöö kolleegide ja vanematega, praktilised tegevused lastega, toimetulek keeruliste lastega, muukeelsed lapsed rühmas, rahunemise taktikad, lapse esmakordne lasteaeda tulek, (konflikt)situatsioonide lahendamine, töökorralduse küsimused, laste haigused, mängud ja teraapilised võtted, nutivahendid, väljasõidud lastega jne, jne. Õpetajad tõid välja ja panid ka tagasisidelehtedele kirja soovi, et loodav tugigrupp jääks püsima ja oleks jätkusuutlik. Plaanis ongi augustiks komplekteerida uus ja suurem grupp (jäädes siiski teatud piiridesse, et tekiks hea kontakt ja jaguks aega kõigi osalejatega suhtlemiseks). Kohtumisi on planeeritud kogu õppeaasta vältel. Iga järgnev kohtumine leiab aset eri lasteaias, et näha uusi kohti, tutvuda uute inimestega ja viia idee laiema ringkonnani. Augustis kogunevast grupist on koos juba pooled osalejad.