Teel eestikeelse alushariduseni

7. aprillil kiitis Vabariigi Valitsus uue alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu heaks ning esitas selle Riigikogule. 1. juunil lükkas Riigikogu eelnõu esimesel lugemisel tagasi ja see langes menetlusest välja. Seaduseelnõus, mida paljude asjaosaliste koostöös on valmistatud ette 2017. aastast, on üks olulisemaid punkte üleminek eestikeelsele õppele. Täpsemalt näeb uus seadus ette, et 1. septembriks 2027 on kõigis lasteaedades alates 3. eluaastast õppekeel eesti keel ja igas lasteaiarühmas täistööajaga ametis vähemalt üks eesti keelt valdav õpetaja. Lasteaiapidajal on õigus hoolekogu nõusolekul kehtestada lasteaias ka mõni muu eesti keelest erinev õppekeel, kuid vähemalt 50% ulatuses peab õppetöö toimuma eesti keeles. 

Just see punkt tekitas Riigikogu saalis kõige rohkem küsimusi ja vastuseisu. Küsiti, miks praegu kehtiv säte, et kohalik omavalitsus tagab eesti keelt kõnelevatele lastele võimaluse käia sama valla või linna eestikeelses rühmas, on uuest seadusest välja jäetud. Ning kas seadust võib sel juhul tõlgendada nii, et eesti kodukeelega lapsele võib eesti õppekeel olla lasteaias tagatud vaid 50% ulatuses. Leiti, et kui rühmas peab olema vaid üks eesti keelt C1-tasemel oskav õpetaja ning 50% ulatuses võib kasutada teist keelt, sobib see küll muukeelsetele lastele, kuid eesti emakeelega laste keele areng kannatab. Toodi ka välja, et rahakate muudatuste rakendamiseks ei ole piisavalt läbi mõeldud.

Eestikeelsele alusharidusele üleminek on oodatud ja oluline samm. EHIS-e andmetel on 2021/2022. õppeaastal Eestis 3801 3–7-aastaste lasteaiarühma, neist 542-s ehk 14 protsendis rühmadest on õppekeel vene keel. 205 rühmas õpitakse eesti keelt keelekümblusmeetodil. 151 rühmas, mis on liitunud projektiga „Professionaalne eesti keele õpetaja venekeelses rühmas“, on tööl õpetaja, kes iga päev lastele eesti keelt õpetab. 243 rühmas ei ole eestikeelse õpetaja ametikohta loodud, kuid neis on ametis 319 õpetajat, kes oskavad eesti keelt vähemalt C1-tasemel või on omandanud tasemehariduse eesti keeles. 

Üha rohkem on eestikeelseid lasteaedu, kus muu kodukeelega lapsed on ülekaalus. Nende lasteaedade juhid on rääkinud, et kui veel aastaid tagasi oli eestikeelses rühmas viis-kuus muukeelset last, siis nüüd on vastupidi. Sellise olukorraga ei ole rahul ei muukeelsete ega eesti perede vanemad. Ühed põhjusel, et laps ei omanda piisavalt hästi eesti keelt, teised seetõttu, et õpetajatel ei jagu lapse jaoks aega ja tähelepanu, kuna põhirõhk on teise kodukeelega lapse keele arengu toetamisel. Kui õpetaja on sunnitud päevast päeva kasutama õppetegevustes lihtsustatud eesti keelt, kannatab eesti laste keeleoskus. Rääkimata sellest, et taoline olukord paneb õpetajale väga suure koormuse. Lasteaiajuhid on teinud ettepaneku, et rühma suurus sõltuks muukeelsete laste arvust rühmas ning eesti keele mitteoskamine oleks määratletud keelelise erivajadusena ning lastele pakutaks vajadusel tugiteenuseid.

Katseprojekt „Professionaalne eesti keele õpetaja rühmas“ 

Katseprojekti „Professionaalne eesti keele õpetaja venekeelses rühmas“ algatas haridus- ja teadusministeerium 2018. aastal. Projekti koordinaator Svetlana Tsarjova selgitab, et projekti eesmärk on viia muu kodukeelega õpilaste eesti keele oskus alates alusharidusest kolmanda klassi lõpuks A2-tasemele, tagades mitmekeelses klassis iga lapse areng ja selleks vajalik tugi ning teostada seiret keeleoskuse arengu ja takistuste kohta. 

Projektiga on praeguseks liitunud 151 õpetajat 60 lasteaiast. Aastatel 2020 ja 2021 laienes projekt ka esimesse kooliastmesse, liituda said nii vene kui ka eesti õppekeelega koolid. 21 koolist osaleb projektis 40 õpetajat. „Kõige rohkem on olnud projektiga liitujaid Tallinnas ja Ida-Virumaal, aga ka Viru-Nigulas, Maardus, Tartus jne.

Projektis osalejatele pakub metoodilist tuge ja koolitusi Tallinna Ülikool. Et projektiga liituda, peab õpetajal olema kõrgharidus ja vähemalt C1-tasemel eesti keele oskus. Õpetajad käivad neli korda aastas koolitustel, omandades lisateadmisi keeleõppest ja pädevusi tööks lastega. Nii et tegu on meetmega, mis aitab haridusse inimesi juurde tuua ja leevendada õpetajate põuda.

Svetlana Tsarjova sõnul jätab projekt haridusasutustele piisava autonoomia ja vabaduse ehitada üles just selline mudel, mis konkreetsetes tingimustes ja kogukonnas kõige paremini toimib.

Terve kevadise perioodi kuni mai lõpuni käis töörühm Ida-Virumaa ja Tallinna lasteaedades projektis osalevate rühmade tööga tutvumas ning tagasisidet saamas, sellega jätkatakse sügisel. Projekti seirega tegeleb Tallinna Ülikool, kes koostab kokkuvõtted ning esitab perioodilise seireraporti ministeeriumile septembriks.

„Kohapeal saime kinnitust, et katseprojekt on edukalt käivitunud ning praeguses etapis oma eesmärgi täitnud. Õpetajad, vanemad ja lapsed on rahul, arendatud on vene- ja eestikeelsete õpetajate vahel toimuvat koostööd. Lasteaedades, kus projektiga on liitunud mitu rühma ja ametis mitu õpetajat, on moodustatud rakukesi ja võrgustikke, kes teevad omavahel ka metoodilist ja didaktilist koostööd,“ räägib Svetlana Tsarjova.  

„Sel kevadel me enam liitumistaotlusi vastu ei võtnud ja finantseerime üksnes projektis olijaid. Kavandame praegu projektist väljumist viisil, et see oleks kõigile asjaosalistele võimalikult paindlik ja pehme variant ning võimaldaks väljatöötatud keeleõppemudeliga jätkata. Lasteaedadel ja koolidel on muidugi kahju, et programm enam ei laiene.“

Sillamäe

Sillamäe linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna peaspetsialist Katrin Tamme kinnitab, eteestikeelsete õpetajate katseprojektis lasteaedadesse tööleasumine on Sillamäel muutnud märkimisväärselt suhtumist ning suurendanud tahet õppida eesti keelt.

Sillamäel on neli lasteaeda: eesti õppekeelega Pääsupesas käivast 70 lapsest on, tõsi küll, ainult kaks eesti kodukeelega. Katrin Tamme ütleb, et eesti keelt kõnelevaid lapsi linnas lihtsalt pole ning kui siia koliks pere, kes tahab lapse täiesti eestikeelsesse lasteaeda panna, oleks tal lähim selline võimalus 13 km lääne pool asuvas Voka lasteaias. Vene õppekeelega on Jaaniussikese, Päiksekese ja Rukkilille lasteaed, kus kõigis aiarühmades õpitakse eesti keelt. Kolmes peamiselt vene õppekeelega lasteaias on kokku 30 rühma, millest seitse on liitunud projektiga „Professionaalne eestikeelne õpetaja vene õppekeelega rühmas“ ja kümnes rühmas on kasutusel keelekümblusmetoodika. Ülejäänud rühmades toimuvad eesti keele tunnid. „On näha, et eriti hästi sobib meie lastele ja vanematele eestikeelse õpetaja projekt,“ tõdeb Katrin Tamme. 

Huvi kasvu eesti keele õppimise vastu näitab tema sõnul tõsiasi, et Sillamäe Eesti Põhikoolis on avatud juba kaks aastat järjest kaks esimest klassi. „Nii suurt tungi ei ole varem olnud! Kui enne 2018. aastat mindi eesti õppekeelega kooli suuremalt jaolt Pääsupesa lasteaiast, siis nüüd minnakse ka vene õppekeelega lasteaedadest, nii eestikeelse õpetaja projekti kui ka keelekümblusrühmadest. Samamoodi on üha rohkem soovijaid eesti õppekeelega Pääsupesa lasteaeda, kus sõimerühm on sügiseks juba komplekteeritud.“ 

Suurim väljakutse on Katrin Tamme sõnul leida eesti keelt valdavaid õpetajaid, hoolimata sellest, et linn pakub neile korterit. Seni on õnnestunud õpetajaid leida konkursiga kas väljast või lasteaia seest. Personali huvi eesti keele õppimise vastu on kasvanud ja võimalusi selleks on palju. Mais jõudsid lõpule sügisel alanud 230-tunnised kursused, kus sai õppida eesti keelt A2-, B1- ja B2-tasemel. Osalejaid oli pea kõigist venekeelsetest lasteaedadest. Kursused toimusid lasteaias kohapeal, mis oli töötajate jaoks väga mugav. 

Mai alguses toimus Sillamäel kohtumine haridus- ja teadusminister Liina Kersnaga, kus ühena paljudest sõnumitest edastati, et eestikeelse õpetaja katseprojektiga saaks jätkuvalt liituda uusi klasse ja lasteaiarühmi.

Narva

Narvas on 17 lasteaeda. Ainus eesti õppekeelega lasteaed on Punamütsike, kus seoses laste arvu vähenemisega on lisaks viiele eestikeelsele rühmale avatud kaks keelekümblusrühma. Ülejäänud 16 lasteaeda on venekeelsed. Kaheteistkümnes neist on keelekümblusrühmad, eestikeelse õpetaja projektiga on liitunud kümnest lasteaiast 29 rühma. Kahes väikeses lasteaias ning ühes, mis on mõeldud erivajadusega lastele, toimuvad eesti keele tunnid, räägib Narva linnavalitsuse haridusteenistuse peaspetsialist Irina Panfilova.

Ta lisab, et tänu projektile „Professionaalne eesti keele õpetaja vene õppekeelega rühmas“ on Narva lasteaiad saanud juurde 28 õpetajat, kes valdavad eesti keelt C1-tasemel, kolm õpetajat on eestlased. Lasteaedades töötab tema sõnul ka venekeelseid õpetajaid, kelle keeletase veel ei vasta uue seaduseelnõu nõuetele. „Et saaksime tagada 50% ulatuses eestikeelse õppe, on võimalus panna rühma koos töötama üks eesti keelt valdav ja üks venekeelne õpetaja. Direktorite töörühm arutabki praegu, milliseid mudeleid rakendada ning kuidas õpetajaid keele õppimisel toetada.“

30. ja 31. mail külastas Narvat haridusministeeriumi alushariduse valdkonna peaekspert Tiina Peterson, kellega koos käidi lasteaedades eestikeelse õpetaja projektiga liitunud õpetajate tööd vaatamas. „Oli näha, et kõige parema tulemuse annab eesti keele õppimine väikestes gruppides: iga laps saab osaleda, otsustada, sõna sekka öelda, talle pööratakse tähelepanu,“ tõdeb Irina Panfilova. „Nii eesti- kui venekeelsed õpetajad on selle süsteemiga rahul ja valmistavadki tegevusi ette nii, et laps saaks kordamööda mõlemas keeles osaleda. Kuna Narvas lapsed kodudes eesti keelt ei kuule ega räägi, jagavad õpetajad peredele multifilmide, videote, mängude ja muid eesti keele õppimiseks kasulikke linke. Vanemad, kes on huvitatud, toetavad last ka kodus. Lasteaedades käivad eestikeelsete etendustega külas teatrid ning lasteaialapsed osalevad mitmesugustes projektides ja üritustel, mis on korraldatud eesti keeles.”

Narva Lasteaed Käoke 

Narva lasteaed Käoke on näide hästi toimiva keeleõppega lasteaiast. Lasteaias on seitse aiarühma, ühes rakendatakse osalist keelekümblust, kuus rühma on liitunud projektiga, kus kahele venekeelsele õpetajale lisaks on rühmas üks eestikeelne õpetaja. Direktor Tatjana Dobroljubova räägib, et lasteaed osaleb projektis 2018. aastast. „Alguses liitusid kolm rühma, järgmisel aastal veel kaks ja möödunud sügisel viimane, kuues rühm. Mitu meie oma maja õpetajat, kes enne töötasid vene keeles, õppisid eesti keele selgeks ja hakkasid selles projektis eestikeelse õpetajana tööle. Meil vedas!“

Üks eesti keele õpetaja, eesti rahvusest Ene Männamets-Tõll tuli meile kuulutuse peale Jänedalt ja elabki nüüd Narvas. Tema korraldab ka Narva õpetajatele keelekohvikut, kus filmide, muusika ja teiste teemade üle arutledes harjutatakse ühtlasi eesti keelt. Kohvik on õpetajate hulgas väga populaarne.“

Tatjana Dobroljubova sõnul soovivad vanemad, et laps omandaks hästi nii eesti kui ka oma emakeele ja oleks valmis koolis mõlemas keeles õppima. „Meie regioonis ongi kõige parem 50: 50 variant, kui rühmades on eesti- ja venekeelsed õpetajad.“

Paljuski sõltub keeleõppe tulemus tema hinnangul sellest, kuidas eesti- ja venekeelne õpetaja omavahel koostööd teevad ja kui pühendunud nad on. „Arutasime kohe alguses meeskondadega läbi, kuidas oleks kõige parem seda tööd teha, ning näen, et kõik laabub. Enamasti jagavad õpetajad lapsed rühmadeks, eestikeelne õpetaja tegutseb ühe rühmaga, venekeelne teistega, hiljem vahetavad. Vaheldumisi juhendatakse hommikuringi ja muid tegevusi. Paralleelselt sama juttu rääkida ja ühest keelest teise tõlkida ei ole hea, muidu harjub laps tõlkimisega ära ega mõtle kaasa. Paremini omandab keelt nii, et kumbki õpetaja räägib oma keeles.“

Sellest, et eesti keeles kõnelev õpetaja on iga päev rühmas, on direktori sõnul palju kasu. „Ta räägib lastega mitte ainult õppetegevuse ajal, vaid ka mängides, riidesse pannes, õue minnes. Mida rohkem laps keelt kuuleb, seda parem. Ka muusikaõpetaja kasutab eesti keelt ja laulab lastega palju eestikeelseid laule. Liikumisõpetaja keelt nii hästi ei valda, mistõttu töötab ta sageli koos eestikeelse õpetajaga. Üks näitab ette, teine räägib.“

Tatjana Dobroljubova tõdeb, et lasteaed ongi Narvas peamine eesti keele keskkond. „Muid võimalusi eesti keelt kuulda on vähe, aga siiski on. „Eesti keele maja korraldab mitmesuguseid üritusi, külas käivad teatrid. Mängude õhtul oleme õppinud eesti keeles mänge, teinud viktoriini, osalenud üle-eestilistel kooslugemise päevadel, kui lapsed lugesid kodus koos vanematega eestikeelseid raamatuid ja pärast arutlesid nende üle. Võin julgelt öelda, et meie lapsed räägivad eesti keelt üha paremini ja saavad sellest aru. Ka vanemad on märganud, et lapsed on julgemad ega karda eesti keelt kasutada.“ 

Tallinn

Tallinnas on 125 koolieelset munitsipaallasteasutust (neli lastesõime ja 121 lasteaeda), lisaks on lasteaiarühmad Tallinna Laagna Lasteaed-Põhikoolis ja Tallinna Heleni Koolis. Lasteaedadest 28 on vene õppekeelega ning 19 asutuses on nii eesti kui ka vene õppekeelega rühmad.

Tallinna lasteaedade 1049 rühmast kasutab keelekümblusmetoodikat 40 (29 osalist, kümme täielikku ja üks kahesuunalist keelekümblust).  Projektiga „Professionaalne eestikeelne õpetaja vene õppekeelega rühmas“ oli käesoleva õppeaasta alguseks liitunud 26 Tallinna munitsipaallasteaeda 67 rühmaga.

Tallinna haridusameti hariduskorralduse osakonna vanemspetsialist Anne Targem ütleb, et lasteasutuste pedagoogid ja lapsevanemad hindavad väga katseprojekti, kus rühmas on lisaks tavapärasele personalile täiendav õpetaja, kes iga päev lastele eesti keelt õpetab. „Eestikeelne projektiõpetaja praktiseerib kogu päeva vältel lastega eesti keelt ning teeb tegevusi väikeste gruppide kaupa. Seda ka kõikide rutiinsete igapäevategevuste, nagu söömine, mängimine, magamine jne ajal. Väga oluline on siin koostöö rühmaõpetajate ja õpetaja abiga. Projektiõpetajatena töötavad õpetajad, kes valdavad eesti keelt emakeelena või C1-tasemel. Lastevanemad soovivad väga projektirühmade jätkamist ja ka nende arvu suurenemist, sest see on andnud seni parimad võimalused laste eesti keele oskuse kujunemiseks.

Tallinna lasteaedade eesti õppekeelega rühmades on eesti keelest erineva kodukeelega umbes neljandik lastest. Nendes lasteaedades, kus muukeelsete laste osakaal rühmades on juba üle poole, on otsitud mitmesuguseid lahendusi. On võetud tööle näiteks eesti keele õpetaja, kes teeb eraldi tegevusi eesti keele õppes toetamist vajavatele lastele, pakutakse keeleõpet huviringina jne. Kindlasti ei ole see piisav ja jätkuvalt vajavad toetamist õpetajad ning kaasamist lastevanemad.“

Ühe õpetaja kogemus

Külli Remsu liitus projektiga „Professionaalne eestikeelne õpetaja vene õppekeelega rühmas“ 2018. aastal, kui katseprojekt algas. Ta leiab, et vajalik algatus on saanud õigustatult palju kiita ning ilmselgelt sobibki mõnda piirkonda ja lasteaeda paremini kui teise. Tema kogemus paraku hea ei olnud. 

Külli Remsu töötas eesti keele õpetajana ühes Põhja-Tallinna lasteaias, kus juhtkond rääkis üsna kenasti eesti keelt, aga julgelt pool õpetajaskonnast ei saanud eesti keelest midagi aru. „Minu rühmas oli neli inimest – kaks õpetajat, mina eestikeelse õpetajana ja õpetaja abi –, kuid peale minu ei rääkinud keegi eesti keelt. Ei saa öelda, et rühmaõpetajad oma hoiaku ja suhtumisega riigikeelde lastele eeskujuks oleksid olnud. Vastupidi, lasteaia pidudel esitati laule, mida omal ajal lauldi kohustuslikus korras pioneerina rivi ülevaatustel.Kogesin sõna otseses mõttes postsovetlikku kultuurikonflikti.

Kas lapsed tahtsid eesti keelt õppida?

Lapsed olid toredad, kusjuures paljudel neist oli väga hea keelekõrv – nad tajusid õiget hääldust, keele rütmi, keelemänge, tahtsid keelest aru saada. Minu jaoks oli see isegi üllatav, sest nende kodus eesti keelt ei räägitud. Vanemad olid koostöövalmis ja hästi meelestatud. 

Siiski oli väga keeruline eesti keele õpetajana oma tööd teha, sest kolleegid ei soovinud, et ma nende tegevustesse sekkun. Mõlemad rühmaõpetajad tahtsid oma programmi läbi võtta. Eesti keele tegevusi sain teha pisteliselt, aeg ja võimalused selleks olid väga piiratud. Ma sõna otseses mõttes püüdsin leida hetki, et lastega eesti keelt õppida. 

Näiteks õue minnes oli minu eelis, et sain teistest õpetajatest kiiremini saapad jalga ja mantli selga ning võitsin sellega tegutsemiseks kümme minutit. Aga see ei tohiks nii olla! Oli näha, et see projekt oli õpetajatele lisakohustusena peale pandud. Vabandust, kui väljendun karmilt, aga lasteaedades on kõige suuremaks takistuseks eesti keele õppimisel Nõukogude-aegset mõtlemist edasi kandvad õpetajad. Sellistest õpetajatest on mul raske aru saada.

Mis sellise suhtumise põhjus on?

Üks oluline põhjus on, et need õpetajad ei tunne eesti kultuurilugu. Nad ei tunne eesti lastekirjandust, kunsti, muusika- ega teatrilugu, nad ei tea seda narratiivi, mis Eestiga kaasas käib. Sellele ei ole riik ka kuigi palju tähelepanu pööranud. Arvan, et kõik lasteaiaõpetajad Eestis peaksid saama eesti kultuuriloo alast täiendkoolitust, et sellist kultuurikatkestust ei tekiks.

Kuidas mõjutab keele omandamist, kui rühmades on ülekaalus muukeelsed lapsed?

See mõjutab palju. Kui lasteaiarühmas on kolm-neli muukeelset last, saavad nad möödaminnes eesti keele selgeks, võib-olla väike häälduse eripära jääb. Aga kui 24 lapsest rohkem kui pooled on teise kodukeelega, läheb olukord keeruliseks. 

Kus te praegu töötate?

Praegu töötan eesti keele õpetajana Tallinna Paekaare lasteaias, kus on üheksa eesti õppekeelega rühma ja kolm vene õppekeelega rühma. Eesti rühmades käivatest lastest üle poole ei ole eesti kodukeelega. Lasteaia juhtkond otsustas panustada eesti keele õpetaja leidmisesse ja leidis palgaraha maja enda vahenditest. Tean, et seda on teinud ka teised lasteaiad. See, kuidas eesti keele õpetaja kuskil majas töötab, on iga lasteaia ja õpetaja enda otsustada.

Mina teen lastega piltlikult öeldes n-ö mullatööd, teisisõnu valmistan ette pinnast selleks, et lapsed tahaksid eesti keelt õppida. Arvan, et tähtis on lugusid rääkides luua kultuurikontekst. Meil on pikad koridorid, kuhu seintele oleme kujundanud keelelinnaku tuntud tegelastega eesti lastekirjandusest. Keelelinnaku loomise tarvis õnnestus saada ka lisaraha. Iga pilt võimaldab mängida, laulda, luuletada, grammatikat harjutada, kusjuures kõige taga on kultuurikontekst. Kui olen teinud vanematele avatuid tegevusi ja nad lõpuks taipavad, mida tähendab Sirtsu soo või kes on Jorupill Jonn ja Krõll, hakkab neil ka oma lapsepõlvest lugusid ja väljendeid meelde tulema, mida nad minuga jagavad. Valdan küll vene keelt vabalt, aga alati on mõni venekeelne väljend, mida ma ei tea. Õpin rõõmuga, sest vene keel on huvitav ja nii leiame omavahel kontakti.

Mis veel eesti keelt õppida aitab?

Õppimisel on abiks eestikeelsed muusika- ja keelevideod, filmid, raamatud, vanad ja uued mängud, mis on aegade jooksul laste peal järele proovitud. Sõnavara võib olla arhailine, aga kui mäng lapsele meeldib, mängib ta seda hea meelega ka siis, kui kõiki sõnu ei tea. Lasteaias on ju võimalusi, mida koolis ei ole – rohkem on muusikat, teatrit, mängu, saab kasutada kostüüme, liikumistegevusi, käike loodusesse. On võimalus eesti keeles unejuttu lugeda – mitte lasta seda kuulata tehnikavahendi kaudu, vaid lugeda ise ette. 

Kujundliku keele õpetamine nõuab muidugi tunduvalt rohkem aega ega ole alguses nii efektiivne, sest tundmatud sõnad ei jää kiiresti meelde ega saa kohe selgeks. Ometi olen veendunud, et see annab palju tugevamad juured lapsele, kes tahab minna eesti kooli. Samuti lapsele, kes läheb vene õppekeelega kooli.

Kas keeleõpetaja ise peaks rääkima laitmatut eesti keelt?

Olen selles veendunud. On poolik lahendus, kui eesti keele õpetaja räägib lihtsustatud ja vaest eesti keelt. Eesti keel on foneetiline keel, kus intonatsioonil ja tämbril on väga oluline osa. See on meie keele eripära. Kui laps ei kuule õiget hääldust, on tal hiljem seda raske tajuda. Väiksem viga on see, kui õpetaja mõnda sõna ei tea ja peab seda sõnastikust järele vaatama. Sõnu on miljoneid, kõiki ei kasuta me kunagi. Aga kui hääldusega tööd ei ole tehtud, jätab see lünga.

Kui realistlik on 2027. aastaks eestikeelsele alusharidusele üle minna?

Minu arvates on see täiesti realistlik. Tähtis on, et kõik erakonnad Riigikogus saaksid aru, et alusharidus on kõige olulisem haridus, ja hakkaksid sellesse rohkem panustama. Suhtumine on varasemaga võrreldes küll muutunud, aga paljude jaoks on lasteaiaõpetaja endiselt põlle ja pallikesega tädi. 

Peaksime omavahel kokku leppima, et eesti keele õpetamine lasteaias on riiklikult tähtis küsimus, leidma vajalikud ressursid ja looma õpetajatele stipendiumid, õpivõimalused, täiendkoolituse võimalused. Kui on tahet, on täiesti võimalik, et aastal 2027 on kõigi meie lasteaedade õppekeel eesti keel. 

Tiina Vapper