Uuring: 90% Eesti õpetajatest on läbi põlenud ja enamik plaaninud töölt lahkumist
Eesti Haridustöötajate Liidu värske uuringu kohaselt on väikese palga ja ülekoormuse tõttu ligi 60% Eesti õpetajatest kaalunud töölt äraminekut ning tervelt 92% kogenud läbipõlemist. Eesti õpetajaid hoiab endiselt ametis armastus õpetajatöö vastu, aga ka kõrge vanus ja lähenev pension.
Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) korraldas 1700 õpetaja seas uuringu, et selgitada välja, milline on Eesti õpetajate vaimne tervis ja kuidas nad keerulisel ajal hakkama saavad. „Nii suure valimiga õpetajate töömeeleolu küsitlust polnud läbi viidud vähemalt 10 aastat,“ ütles EHL-i esimees Reemo Voltri.
Küsimusele, kas ollakse kogenud tööl läbipõlemist, vastas jaatavalt 92% uuringus osalenud õpetajatest, sealjuures on pidevalt kurnatud 23% vastanutest.
„Ei ole uudis, et õpetajate ülekoormus on probleem, aga tuli üllatusena, et peaaegu kõik õpetajad on kogenud läbipõlemist. Peamised põhjused on valdkonnas tegutsejatele teada: õpetajate puudus, eriti väiksemates koolides, mistõttu peab üks õpetaja sageli katma eri aineid, samuti ebapiisav töötasu, mis sunnib tegema ületunde,“ kommenteeris Voltri.
Küsitletud õpetajatest 58% vastas, et on kaalunud õpetajaametist loobumist ja teisele tööle siirdumist. Ülekaalukalt suurimate põhjustena toodi välja suurt töökoormust ja väikest palka.
„Õpetaja koormuse puhul tuleb arvestada, et töö klassis õpilastega on vaid jäämäe tipp. Hea tunni ettevalmistamine ja pärast tagasiside andmine võtab vähemalt kaks korda rohkem aega. Seega on õpetajate töökoormus kokku märksa suurem, kui sageli arvatakse. Selle all kannatab paraku õppe kvaliteet,“ selgitas Voltri.
Uuringust selgus, et õpetajatööl siiski jätkatakse töö sisu, toredate kolleegide ning innustavate õpilaste pärast. Ligi viiendik õpetajatest vastas, et jätkavad, sest kõrge vanuse tõttu on raske muud tööd leida.
Haridus- ja teadusministeeriumi andmetel on üle 20% Eesti õpetajatest üle 60 aasta ning üle 55% õpetajatest üle 50 aasta vanad. „Eesti õpetajate keskmine vanus pole kunagi olnud nii kõrge kui praegu. See tähendab, et lähiaastatel lahkub töölt tuhandeid õpetajaid, kellele asendust praeguse olukorra jätkudes ei ole. Õppekvaliteedi mõttes tähendab see otsekui üle kaljuserva sõitmist,“ ütles EHL-i juht.
„Et Eesti hariduse kõrget taset hoida, on igal aastal vaja mitusada uut õpetajat. Aga vajalikke erialasid lõpetab oluliselt vähem inimesi. Neistki on enamik juba töötavad õpetajad. Praegu on õpetajate töötasu 1412 eurot kuus, aga küsitluse järgi algab motiveeriv kuupalk 2000 eurost, mis ongi Eesti kõrgharidusega töötajate keskmine palk. Alla selle pole lootust piisavalt uusi kvalifitseeritud õpetajaid klassi ette tuua. Eesti haridus langeb senise olukorra jätkudes peagi tänasest tipust maailma keskpäraste sekka,“ lisas Voltri.
Selle aasta mais läbi viidud kvantitatiivse ja kvalitatiivse osaga küsitlusele vastas üle 1700 üldhariduskoolide ja lasteaedade õpetaja. Vastajad jagunesid representatiivselt nii haridusasutuste liikide kui ka vanusegruppide vahel.
Küsitlus saadeti ca 5800 -le EHL liikmele ja vastanuid on praegu 1816. EHL kui õpetajate esindusorganisatsiooni liikmeskond on väga sarnane kogu eesti õpetajaskonna nii soolisele kui vanuselisele jaotusele.
