Aasta haridusüritust kütsid kuumad teemad
Koolitusi pakkuv OÜ Meaningful Talks ja Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) korraldasid 18. augustil Paides Vallimäel õpetajatele üle Eesti kohtumise Haridustreff, et pöörata üheskoos tähelepanu õpetajate eneseväärtustamisele ning palga- ja töötingimustele.
Palaval suvepäeval kogunesid Paidesse silmanähtavalt puhanud, päevitunud ja teotahtelised õpetajad. Tulid kuulama, kuidas ennast käima tõmmata, väärtustada, loodusest jõudu ammutada, kuidas tekib õpetaja ja lapse kiindumussuhe ning mida kujutab endast grupidünaamika. Kindlasti tõi rahvast kohale ka teema, kuidas EHL-i juht Reemo Voltri plaanib õpetajate õiguste eest seista. Programm tõotas huvitavat ja sisutihedat päeva.
Kõigepealt tutvustasid ennast kohtumise korraldajad Lilian Promet ja Kristi Jõeorg. Pooleteise aasta eest alustanud OÜ Meaningful Talks on korraldanud õpetajatele videokursuse „Kuidas õpetajana hästi hakkama saada ja õhinaga õpetada“. Nüüd kohtuti osalenutega silmast silma neile tunnistusi kätte andes. Samas tutvustati nimetatud videokursust.
Rohkem muusikat ja puhkust
Kuidas aga iseennast hästi tunda, selleks jagasid hoogsas tempos soovitusi füüsik Aigar Vaigu ja Ahhaa keskuse juhataja ning teaduse populariseerija Andres Juur. Mehed soovitasid küsida „miks?“. Kui vastame miks-küsimusele, saame teada asjade tähenduse, siis leiame motivatsiooni, väitsid kõnelejad. Õpetajal soovitati luua endale selline keskkond, kus õigeid asju teha oleks kõige lihtsam.
Esinejad arvasid ka, et kõike ei pea kujundavalt hindama ning et individuaalsed õpirajad on toredad, kui need on ekstrarajad. Põhikoolis ja gümnaasiumis tuleks õpilased ninapidi kõigesse pista, sest noor peab teadma ka seda, millest ta tuhkagi ei tea, arvas Aigar Vaigu. Hariduse baas tuleks kõigile võrdselt anda.
Kuidas kooli aktusele särtsu anda, seda demonstreerisid mehed laval korraldajate ja fotograafi abiga. Muusika võib muuta aktuse nooruslikumaks ja ägedamaks ning selleks polegi palju vaja. „Leidke iPhone ja üks plaksutatav lugu ning kütke minna!“ hüüdis Juur. „Muusika aitab enda rutiini käima tõmmata, aga aitab ka rutiinist üle saada,“ soovitas ta, taustaks kõlamas Frank Sinatra esituses tuntuks saanud „Love and Marriage“. Kasutage tunnis muusikat, julgustasid mehed laval. Pakkuge õpilastele olukordi, kus nad saavad end välja elada.
Pingutus ja puhkus käivad kokku, rääkisid Vaigu ja Juur. Me unustame tihti puhata, aga selleks tuleb võtta endale aega ja anda ka lastele puhkust. Kuid sel ajal, kui peaks puhkama, sukeldume me sotsiaalmeediasse. See kahjustab tervist, hoiatasid mehed, pealegi on see teiste järel luuramine. Ja info ülekülluses jäävad mõtted lõpuni mõtlemata. Ka soovitasid nad, et kui teile antakse lisaülesandeid, hakake kõigepealt vastu, nõudke mikropuhkust ja alles seejärel asuge ülesande kallale.
Tööaeg olgu piiridega
Viimsi gümnaasiumi noored õpetajad Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema kõnelesid enda väärtustamisest ja aja planeerimisest. Õpetaja peab suutma otsustada, millal ja millega tööpäev lõpetada. Kuslap tunnistas, et tema põles läbi, sest veetis koolis liiga palju aega, mõtles pidevalt õpilastest ja õpetajatest. Siis aga hakkas töötunde kirja panema ja ennast kiitma selle eest, kui suutis tööga piiri pidada.
Kristiine Kuremalgi oli tööaega keeruline piiritleda, aga tema leidis nipi: teeb tööd ainult töö juures. Kuid siis venisid tööpäevad pikaks. „Taipasin, et vajan ka lõpukellaaega,“ tunnistas ta ja otsustas, et hiljemalt pärast kuut ei tohi ta enam koolis olla. Kuslap, kes käib trennis, soovitas noortele õpetajatele mitte loobuda töö pärast oma hobidest.
„Ma pole näinud õpetajat, kes täiskohaga töötades teeb oma töö 35 tunniga ära,“ rääkis Kurema. Ta on teinud miniuuringut, pannud nädala jooksul kirja kõik oma töötegevused, ja üllatunud, kuidas lisaülesanded kleepuvad külge nagu magnetiga. „Kolmega mu nädalatundide arv ei alga,“ tõdes eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Talle meeldib tunde välja mõelda nii, et need ei korduks. Mõnikord võtab tunni väljamõtlemine kauemgi aega kui tund ise.
„Kui mina näen, et ülesanne on vähetähtis, aga sellele kulub palju aega, siis ma muudan seda,“ rääkis ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Kuslap. Võib-olla tasub kogu kooliperel sellistele ajauuringutele mõelda, pakkus kolleeg.
Kristiine Kurema jagas oma kogenud kolleegi nõuannet, et koolimajast väljaminek teeb pea värskemaks. Ta käib igal aastal ühel koolitusel, see annab samuti värskust. Reesi Kuslap osales kuus ja pool nädalat kestnud koolitusel USA-s ja sai aru, kui palju head on meie haridussüsteemis. Mõlemad õpetavad didaktikutena tulevasi õpetajad, üks TÜ-s, teine TLÜ-s.
Rahast rääkides arvasid esinejad, et meie õpetajad vajavad investeerimiskoolitust ja rahatarkust. „Me võiks alustada muutust iseendast, muuta oma mõtteviisi ja rääkida, et meie tööl on väärtus,“ tegi Kurema ettepaneku. Näiteks kui oli vaja korraldada olümpiaadi ja ta küsis kolleegidelt, kas see on tööülesanne ja kuidas seda tasustatakse, ei osanud need vastata. Koolijuhiga saab läbi rääkida lisatööst ja -ajast, arvas ta. „Alustame ise mõtteviisi kujundamisest, suhtumine õpetaja palka ja koormusse on ka meie teha,“ sõnas ta ja küsis kuulajatelt, kes on valmis koolijuhiga oma palgast rääkima. Vastuseks tõusis üks käsi. Ta pakkus välja ka mõtte, et üks päev nädalas võiks olla täiesti töövaba.
Rohkem ühe mütsi alla
EHL-i juht Reemo Voltri alustas esinemist oma ametit kiites. Töötades gümnaasiumis ja töötanud ka põhikoolis, nimetas ta seda maailma parimaks ametiks, mis annab palju, aga võtab ka. „Me saame anda palju, kui ise oleme rahul ja motiveeritud ja kui tunneme, et minu kui indiviidi vajadused on rahuldatud,“ rääkis Voltri.
Kuid ta tõdes uuringutele toetudes, et väga paljud õpetajad tunnevad, et nende ametit ei väärtustata. „Me ise teame, kui palju me teeme ja kui suured on ühiskonna ootused meile,“ kõneles Voltri. „Aga eks me oleme kriitilised enda tegevuse suhtes,“ sõnas ametiühingujuht ja soovitas õpetajatel seljad sirgu ajada.
Paljud õpetajad arvavad, et neil ei ole mingeid õigusi, neid peetakse teenindajateks, ainult õpilastele on antud õigused ning õpetajad peavad pea norus kõik ära kannatama. Kas on ikka nii, küsis Voltri ja vastas eitavalt. PGS-i paragrahv 58 toob terve hulga mõjutusmeetmeid, mida saab ette võtta, et õpilast ja kodu mõjutada selleks, et kõigil koolis ja klassis oleks turvaline töö- ja õpikeskkond. Samas paragrahvis on loetletud meetmed, mida saab ette võtta, alates õpilastega vestlemisest kuni õppetööst kõrvaldamiseni.
Kuidas õpetaja neid meetmeid rakendada saab? Kindlasti mitte üksi, vaid siis, kui asutuses on selleks kokku lepitud reeglistik. „Vaja on asi koolis süsteemselt lahendada ja mina kui õpetaja pean teadma, et minu selja taga on juhtkond, kollektiiv ja ühised otsused, kuidas me rakendame rikkumiste või probleemide korral meetmeid,“ rääkis EHL-i juht ning jätkas juttu oma liidu tutvustamisega.
Eestis kuuluvad EHL-i alus-, üld-, kutse- ja huvihariduses töötavad inimesed. Kõrghariduse esindajatega tehakse koostööd. „Arvestades liikmete arvu ja geograafilist jagunemist üle Eesti, oleme konkurentsitult suurim organisatsioon haridussektoris,“ sõnas Voltri.
Tööaeg ja töötasu
Kevadel korraldas EHL oma liikmete seas küsitluse, mis näitas, et 56% õpetajatest on viimasel ajal mõelnud õpetajaametist lahkumisele. Põhjusena tõi 75% välja kaks aspekti: esiteks töötasu, teiseks töökoormuse, seejärel lastevanemate ja lastega suhted ning juhtkonna toetuse mittetundmine.
„Enamikku nendest komponentidest, mida ma nimetasin – eriti kui räägime töökoormusest ja töötasust ning suhetest juhtkonnaga –, on keeruline muuta või mõjutada,“ arvas kõneleja. Töökoormust saab mingil määral mõjutada, seades endale ajapiirid, aga mingist piirist edasi ei pruugi see üksikisikul õnnestuda, kui jutt on kolmekümne viiest tunnist.
„Meile küll räägitakse, et üks ja teine töö mahub tööaja sisse,“ arutles liidu juht. „Võtame rusikareegli, et 35 tundi, nagu seadus ütleb, on meie tööaeg. Õpetajaameti töötasu arvestatakse 21 tunni pealt – riik arvestab koolile raha andes, et 21 tundi on õpetaja klassi ees. Kui ma teen väga intensiivselt tööd, suudan ühe tunni ette valmistada, parandada õpilaste tööd ja tagasisidestada poole tunniga. Jagame siis 21 pooleks, saame 11. 21 + 11 = 32. Jääb veel kolm tundi muu tegevuse jaoks, nagu koosolekud jm. Ja ongi aeg täis. Kui siis öelda mulle, et midagi on veel minu üldtööaja sees, siis huvitav, millise tööaja! Meil on koole, kus tööaeg on mitte 21, vaid 24 tundi, on lasteaedu, kus 35 tundi tegeleb õpetaja lastega.“
Millal siis tunde ette valmistatakse, koosolekutel käiakse, küsis Voltri. Või ei käidagi, sest koosolek on väljaspool tööaega ja osalemine oleks töö- ja puhkeaja seaduse rikkumine. Selline töökorraldus ei ole mõistlik, järeldas kõneleja, ja seda olukorda ongi üksikisikul väga raske muuta.
„Kui minna direktori juurde ja küsida raha eraldiseisvate tööülesannete eest, kui ma tahaksin saada palka, riik on mulle ette näinud 1412 miinimumtöötasu, aga mina tahan saada 1800, siis üksikisikul võib isegi õnnestuda seda saada – näiteks füüsikaõpetajal,“ arutles Voltri. Aga enamikul juhtudel ei õnnestu üksi midagi ära teha, tõdes ta, viidates sellele, kui vajalikud on ühised kokkulepped näiteks töökorralduses või kontakttundide arvus.
„Parem moodus on ametiühing, kus kollektiivselt saab läbi rääkida kas asutuse juhi või kohaliku omavalitsusega,“ suunas Voltri kuulajaid EHL-i vajalikkust mõistma. Läbirääkimisi saab toetada kollektiivi ametiühing, piirkondlik ametiühinguorganisatsioon, vajadusel EHL oma oskusteabega, lisaks juristi abiga.
Mäluvärskendus normkoormusest ja lisatasust
Meil ei ole seadustes või määrustes 2010. aastast alates kirjas õpetaja normkoormust. Mäletatavasti leiti siis, et õpetajaid saab paremini ja õiglasemalt tasustada nii, et ei ole vaja enam märkida nende töökoormuse tunde. „Tegelikkus ei realiseeru sellise rahastamismudeli järgi, nagu meil praegu on,“ sõnas Voltri. Praegune mudel tähendab, et kohalikule omavalitsusele antakse raha 24 tunni peale, lisaks antakse veel 17,1% kõigi muude tegemiste jaoks. Riik arvestab välja ja annab iga õpetaja ametikoha kohta omavalitsusele 1657 eurot.
„Selle raha eest tehaksegi ära need kakskümmend üks tundi ja siis veel muu tegevus, nagu klassijuhatamine, uurimistööd jm,“ selgitas Voltri. „See raha sai otsa enne, kui kõiki lisaülesanded oleks jõutud tasustada, rääkimata sellest, et see pidi olema meetod, millega saab diferentseerida kõrgema kvalifikatsiooniga ja professionaalsete õpetajate tasu.“
Tegelikult oli algul lisaraha 20%, aga sellest ka ei jätkunud. „Aastal 2019, kui oli Jüri Ratase teine valitsus, öeldi meile, et õpetajate palgatõusuks leitakse 2,5%. Sellise jutu peale ei olnud teha muud, kui minna kohe palgaläbirääkimiste laua tagant riikliku lepitaja juurde, et panna paika streigipäev,“ meenutas Voltri. „Siis tegi ministeerium silmamoondust ja raha saadi ikka 2,5%. Aga miinimumtöötasu tõsteti 5,2%. Kust see raha tuli? Enne oli 20% lisaraha, siis kukkus see 17,1%-le, Miks me sellega nõus olime?
Me saime aru, et tehakse silmamoondust, aga enamik õpetajaid Eestis saab töö eest siiski garanteeritud miinimumi. Ja oluline oli, et see mõjutab palju rohkemaid õpetajaid, kui see hüpoteetiline raha, mis KOV-i jõuab.“
Remo Voltri sõnul on suurepärane, et nüüdseks juba mitu aastat on lasteaiaõpetajate ja tugispetsialistide töötasu olnud seotud kooliõpetaja töötasu miinimumiga. „See oli põhjus, mille tõttu loobusime pika hambaga streigimõttest ja nõustusime silmamoondamisega,“ selgitas ta.
Hea tahte kokkulepe
Aga siiski ei ole seadusega määratud, kui palju tunde õpetajal üldse olla võib. Pärast seda, kui see 2013. aastal ära kaotati, sõlmis EHL mõni aasta hiljem minister Ossinovski ja koolijuhtide ühendusega hea tahte kokkuleppe, kus on kirjas, et miinimumtöötasu eest ei tohi ükski õpetaja teha rohkem kontakttunde kui 24. „Koolijuhtide seas on eriliselt innovatiivseid, kes leiavad, et kirjas on 24 tundi, kuid tund kestab 45 minutit, s.o 0,75 kontakttundi,“ rääkis Voltri ühest uuendusest. Seega saab õpetaja selleks, et anda 24 tundi kontakttunde, olla klassi ees 32 tundi. „Matemaatiliselt see isegi nii on,“ tunnistas kõneleja, „aga me teame, et kontakttund ei ole ainult see, et ma tulen 45 minutiks ega suhtle õpilastega enne ega pärast tundi ning individuaalselt ei tee midagi.“
PGS-i paragrahv 76 ütleb, et töötasu alammäär lepitakse kokku kolmepoolsetel läbirääkimistel ja kui kokkulepet ei saavutata, siis määrab selle Vabariigi Valitsus. „Kas siis mina või sina konkreetse õpetajana ei saagi midagi ära teha?“ küsis Voltri. Saab ikka. Ideaaljuhul jõuab kooli 1653 eurot õpetaja kohta. Kuidas seda raha jagatakse? Haridusasutuses peavad olema kehtestatud töö tasustamise tingimused. Paljudes kohtades need ongi, aga ideaalne oleks, kui ka töölepingus oleks määratletud, kui suur on töötasu ja kuidas tasustatakse lisatöid.
Palgaläbirääkimistel esindab õpetajaid EHL. Et valitsus, keda esindab minister, võtaks EHL-i tõsise partnerina, on oluline, et enamik õpetajaid kuuluks meie organisatsiooni, rõhutas liidu juht. Et läbirääkimistel ei tuleks sellist juttu: EHL esindab neljandikku õpetajaid ehk rahulolematuid. Ülejäänud kolm neljandikku on rahul. Miks muidu ei ole nad koondunud, et paremaid tingimusi saada?
Millal tuleb streik?
Praegu on õpetaja miinimum kuutöötasu 1412 eurot. Kas keegi teab, mitu protsenti moodustab see riigi keskmisest töötasust, küsis Voltri. 85.
Eestis on viimase 20 aasta jooksul olnud kaks õpetajate streiki: aastal 2003 ja 2012. Viimase streigi ajal oli see protsent riigi keskmisest 73. „Iga aastaga oleme väikese sammu paremuse poole teinud,“ tõdes kõneleja. Aastaid on räägitud, et õpetaja töötasu peab algama riigi keskmisest. Järgmisel aastal prognoositakse riigi keskmiseks 1845 eurot.
„Probleem on selles, et oleme Eestis õpetajate olukorraga katastroofis,“ sedastas ametiühingu juht üldteada tõde. „Meil ei ole kvalifikatsioonile vastavaid õpetajaid. Meil on maailma kõige vanemad õpetajad. See on suur väärtus, et meil on nii palju nii tugevaid õpetajaid. Aga inimese eluiga kestab teatud piirini. Oleks hea, kui nad saaksid natuke puhata enne suremist.“
Kuid nende asemele ei ole kedagi võtta. Miks ei ole, küsis kõneleja ja vastas: „Me võrdleme õpetaja palka vale asjaga. Õpetaja palk on 85% keskmisest. Aga õpetaja on kõrgharidusega spetsialist.“ Eestis saavad kõrgharidusega spetsialistid 20% kõrgemat palka, kui on üldine keskmine. Sel aastal on keskmine kuutöötasu 1718 eurot, see tähendab, et kõik kõrgharidusega spetsialistid saavad palka umbes 2000. Õpetaja, kõrgharidusega spetsialist, saab kolmandiku võrra vähem kui tema ülikoolikaaslased, kes on valinud mingi muu ameti.
Parteid ja EHL on öelnud juba aastaid, et õpetaja töötasu peab algama Eesti riigi keskmisest. „EHL-i volikogu otsustas suvel, et kui järgmisel aastal õpetajate palga osas ikkagi olulist edasiminekut ei ole, siis tuleb korraldada streik, et päästa meie Eesti väga hea haridus,“ teatas EHL-i juht. „Eesti õpetajad ei mõtle igal hommikul tõustes, et saaks streikida. See on äärmuslik samm, aga kui on vaja, siis peame selle astuma, et valitsusele, mitte ministrile – haridusministrid on probleemist üldjuhul aru saanud –, kogu otsustajate ringile selgeks teha, et olukord on katastroofiline. Ja esimesed sammud tuleb teha õpetajaameti väärtustamiseks, see on konkurentsivõimelise palga kindlustamine,“ lõpetas Voltri.
Minister lühikeseks ajaks
Pikaks kujunenud päeva lõpetuseks astus koolirahva ette Tõnis Lukas. Minister tunnistas, et pole kaua aega õpetajana töötanud ning tal oleks õpetajatelt rohkem küsida, kui ise rääkida. Häälestanud kuulajad heatahtlikuks, pakkus minister, et praegu on tuline ja tõsine teema õpetajate koormus, seda teatakse ka ministeeriumis. Ministri sõnul püütakse rahastusmudelit muuta nii, et tekiks puhverraha ning kooli palgafond oleks paindlikum – et saaks maksta lisatasusid, palgata spetsialiste, tõsta klassijuhataja palka. Minister teab, et klassijuhataja töö läheb aina keerukamaks, nõuab aega ja energiat ning on praegu alahinnatud.
Võttes jutuks karjääriredeli ja -mudeli, kus mõned astmed on õhinapõhised, arvas Lukas, et tagasi tuleks liikuda sellise mudeli juurde, kus õhinapõhisus oleks tasustatud. Vastasel juhul kaob inimestel huvi karjääri ja ka enesetäiendamise vastu. Kui kool ega omavalitsus ei väärtusta karjääri, siis on oht, et inimesed näevad oma karjääri väljaspool kooli. „Seda me ju ei taha, sest ühiskonnas on vaja õpetajaid, kes on motiveeritud, oskavad oma tööd teha. See oskus tuleb aastatega, lisaks nooruslikule energiale, teha tahtmisele lisandub kogemus ja oskus,“ tõdes Lukas.
„Motivatsioon, nii sisemine kui ka rahaline, ja tahtmine edasi liikuda, tahtmine ka ühe koha peal olla, aga edasi liikuda vaimselt, pühendudes koolile – seda vajab Eesti kool,“ sõnas minister.
Parteide lubadused lauale
Haridusminister ei saa vaikida palga teemal ja nii tõdes Lukas, et õpetajatel on vähemasti see hea, et on olemas palga alammäär, millele valitsusega palgatõusust rääkides toetuda. On valdkondi, kus pole sellist tõusumootorit.
Minister oli nõus, et õpetaja palga alammäär ei ole piisav ja võiks vaadata, milliseid lubadusi on antud iga nelja aasta tagant ja mis on erakondade programmides. Võib-olla on oluline, et ühiskond saaks aru, et kui tahame suuri muutusi – näiteks minna kõigis Eesti koolides üle eesti õppekeelele –, on selle reformi edukuse tagab rahulolev õpetaja ja üldine kõrge palgafoon, arutles minister. Eesti kool, mille nimel me kõik peame pingutama, tähendab seda, et õpetajaamet on väärtustatud, on noortele sihiks. Ja nendele, kes on pedagoogikat õppinud, aga ei tööta õpetajana, sihiks tulla tagasi õpetajaametisse. Eesti haridussüsteemi jätkusuutlikkuse jaoks ei ole õige teha ühte reformi nii, et ostame teised koolid tühjaks.
„Mul on valitsuses mitmesuguseid ülesandeid. Arvan, et mul on ettevalmistus olemas. Kas ma suudan need asjad selle vähem kui ühe õppeaastaga läbi viia, on iseasi. Mina teen endast kõik, mis ma suudan,“ lubas Tõnis Lukas. Ja jätkas seejärel lõbusa meenutusega oma esimesest koolipäevast õpetajana Rõngus.
Kuna Haridustreffi korraldajate seas olid ka lastevanemad, soovitas minister neil vaadata, kelle nad kooli saadavad – kas lapsel on nutisõltuvus, kas ta oskab käituda, missugune ta on, et õpetajatel oleks temaga võimalikult lihtne. Lastevanemate ja õpetajate tegevus peab olema tasakaalus, nad peavad üksteist mõistma, sest mõlema eesmärk on üks ja sama – pakkuda lapsele parimat võimalikku haridust selles keskkonnas, mida koos suudetakse luua.
Lasteaiaõpetaja töö liitrühmas.1,5 aastane kuni koolieelikuni.Kõik vaja planeerida, kõik plaanitu vaja ellu viia.Samaaegselt uute laste harjutamine.Õpetaja peab olema kui robot. Kõik algab lasteaiast ! Väga paljudel päevadel ei ole võimalik ka 10 minutit endale hingetõmbeaega võtta.Vähe räägitakse selle töö tähtsusest.Palganumbrit pole ollagi.Ainult lõputud nõudmised.
Tunnustan kõigi õpetajate rasket tööd. Tean, et seda tööd saavad teha ainult lapsi armastavad, oma tööle pühendunud, igast päevast rõõmu leidvad inimesed. Lapsed on toredad, siirad ja ausad- see panebki õpetajal silmad särama! Jõudu ja rõõmu teile igasse päeva!