Ära jäta andekat last üksi!

MTÜ Eesti Talendikeskuse viiendat korda peetud suveseminar, mis toimus möödunud nädalal Pärnus, kutsus arutlema selle üle, milline peaks olema andekust märkav, hoidev ja toetav kool või haridusasutus üldisemalt. Seminaril osalejate hulgas oli haridusteadlasi, eri tasandi haridusjuhte, pedagooge ja tugispetsialiste ning lastevanemaid.

HTM-i esindajana osales seminaril andepoliitika valdkonna juht Marek Järvik, kes tutvustas ministeeriumi arendustööplaani ja tegevuste eelistusi. Plaani järgi, mis on seatud aastani 2024, on tähelepanu all haridus- ja noorsootöö professionaalide järelkasv ja jätkusuutlikkus, paindliku haridussüsteemi teaduspõhine väljakutsete lahendamine, haridus- ja teadussüsteemi kooskõla suurendamine ühiskonna vajadustega ning kvaliteetne eestikeelne haridus- ja keeletehnoloogia arendamine.

Järvik selgitas, et professionaalide järelkasvuks vaadatakse üle juhtide värbamise kord, toetatakse alustavate õpetajate arengut, korraldatakse õpetajaks õppimine paindlikumaks, luuakse juurde õpetajate, eripedagoogide ja psühholoogide õppekohti, tõstetakse õpetajate töötasu ning tõhustatakse alustavate õpetajate toetusmehhanisme.

Teaduspõhise ja paindliku haridussüsteemi loomiseks alustatakse haridusmudeli nüüdisajastamist, lõimitakse formaalharidus mitteformaalsega, sh arvestades keskmisest võimekamate õppijate vajadustega, ning arendatakse õppekavu. Personaalsete õpiradade jaoks töötatakse välja metoodika, mis hõlmab elukaart algharidusest täiskasvanuhariduseni, sealjuures tegeldakse ka õppest väljalangenutega.

Puudub süsteem

Pikka aega on teada hariduskorralduse üldine häda, et andekatega tegelemiseks puudub süsteem. Koolidel on väga palju toredaid algatusi, kuid need on sageli vaid ühekordsete projektide toel, pole järjepidevad ning teostuvad niigi napi inim- ja ajaressursi arvelt, tõdes talendikeskuse juhatuse liige Viire Sepp.

Talendikeskuse tegevuse eesmärk on luua senisest tõhusam keskkond annete arengu soodustamiseks, et ühiskond oleks valmis paremini mõistma, tunnustama ja toetama andeid. Talendikeskuse avalikud seminarid, mida peetakse vähemalt kaks korda aastas, on üks viis selle eesmärgi saavutamiseks. Seminaridel jagatud teoreetilised teadmised ja kuuldud edukad praktikad julgustavad ka teisi neid järgima.

Talendikeskuse juhatuse arvates aitaks kaasa ka talente toetava asutuse või organisatsiooni liikumise algatamine. See peaks hõlmama eri tüüpi haridus- ja noorsootööasutusi. Sisuliselt tähendab see läbimõtlemist, kui teadlikud on kõik protsessis osalejad – alates perest, juhtidest ja personalist, kuni omavalitsuse ja riigini – ning milline on nende roll ja vastutus. Millised peaksid olema need kriteeriumid, mis aitaksid seada täpseid eesmärke kujundamaks ühiskonna kõigi liikmete talente toetavat ja tunnustavat keskkonda. Millised indikaatorid võimaldaksid hinnata saavutatud taset? Talente toetava liikumise eesmärk pole luua asutustele mingit uut aruandluse vormi, vaid suunata organisatsioone end analüüsima hindamaks, kas rakendatu on piisav ja milline on selle kvaliteet.

Seekordsel seminaril esitatud ettekannete sisu iseloomustavad ehk kõige paremini märksõnad „lõimimine“ ja „loovus“. Ettekannetele järgnes arutelu, mille tulemused oleksid Viire Sepa sõnul abiks ja sisendiks nii HTM-i tegevuskavale kui ka kriteeriumite väljatöötamisel talente toetavate organisatsioonide kujunemiseks.

Aruteludes kõlanud mõtteid ja ettepanekuid

Andekas laps vajab turvalist keskkonda, selle loomiseks on vaja teadlikku juhtkonda ja õpetajaid. Vaja on süsteemi, mille järgi tegutseda, kui annet on märgatud. Õpetajad vajavad rohkem teadmisi, selleks on vaja koolitusi, mis võiksid olla kohustuslikud ning seotud töötasuga. Kuid õpetajatel pole ka aega ning tööd andekatega teevad nad vaid entusiasmist. Vaja on nii inimesi, aega kui raha, et oleks võimalik võtta tööle abiõpetajaid, luua väiksemaid õpperühmi.

Õpetajate praegust töökoormust tuleks vähendada, luua neile kovisioonirühmad ja võimaldada neil kolleegide tunde vaadelda. Õpetajatel on vähe õppematerjale tööks andekatega.

Muutuma peab õpetamise metoodika – tuleb vähendada faktide õppimist ja kohustusliku õppematerjali mahtu ning õpetada lapsi õppima, keskendudes huvidele. See toob kaasa õppija soovi pingutada.

Emotsionaalse ja sotsiaalse heaolu tagamiseks tuleb luua paindlikke õpivõimalusi, nagu võimalikult ühtlase tasemega tempo- või nopperühmad või huviringid, õppetööd klassis tuleks diferentseerida. Võiks vähendada õppemahtu, pöörata rohkem tähelepanu õpioskuste kujundamisele. Sellise lapse õpet peaks olema võimalik kiirendada, näiteks n-ö klassist ülehüppamisega või individuaalse õppega.

Palju on häid kogemusi, mis toetavad võimekate õppijate motivatsiooni ja annavad neile võimaluse pingutada vastavalt oma võimetele: on loodud temporühmi, diferentseeritakse tegevust pikapäevarühmades, toimuvad olümpiaadid, koolid ja ülikoolid teevad koostööd, on loodud tunnustuse süsteeme jne, aga koolid ei jaga oma kogemusi – neid on vaja rohkem levitada.

Lapse andekuse hindamiseks on lapsevanemal vaja teadmisi andekusest, julgustust ja tuge, et suhelda kooliga ja arendada lapse võimeid. Lapsevanemal tuleb aidata lapsel õppida ennast juhtima. Vanemate puhul nimetati kõige olulisemaks, et lapsega tuleb asju arutada ning säilitada tema usaldus. Oluline on, et lapsevanem ei jääks üksi oma probleemiga, mis võib tekkida seoses lapse andekusega, vaid tal oleks abiks võrgustik. Tähtis on ka see, et lapsevanem ei kritiseeriks kodus laste juuresolekul kooli.

Omavalitsuse ja riigi tugi

Omavalitsuselt oodatakse ressursse, tunnustust, et juhitaks koolide tähelepanu lastevanemate kaasamisele, alustades juba alusharidusest. Omavalitsus saab juhtida kooli tähelepanu andekatele, koguda koolidelt nende laste kohta infot, mille põhjal tegutseda ja koordineerida, teha koostööd ka lasteaedade ja huvikeskustega. Pärnus näiteks on omavalitsus taganud huvihariduse õpetajatele miinimumpalga, õpetajaid värvatakse oma piirkonnast ümberõppe kaudu tööle noortega huvikeskustes ja koolides.

KOV-id võiksid omavahel kogemusi vahetada andekate ja andekuse üle. Levitada tuleks lugusid täiskasvanud andekate eluteest ja saavutustest – kelleks nad on saanud, kuhu jõudnud.

Ka omavalitsus vajab tööks andekatega ressurssi, sh inimesi ja raha. Riigilt oodatakse, et defineeritaks andekuse mõiste, et leitaks raha andekate arendamiseks ja õpetajate koolituseks. Ka riigilt oodatakse tunnustamist. Levitada võiks KOV-ide kogemusi formaalse ja mitteformaalse hariduse lõimimisest. Riik võiks kehtestada andekatele eraldi pearaha, see eeldab muidugi täpsemat andekuse määratlust.

Kuidas aga üldse märgata loovust? Selleks tuleb silmad lahti hoida, loovalt mõelda, lubada eksida ja olla tavapärasest erinev. Luua võrgustikke, suhelda, usaldada, teha koostööd, võtta vastutust, tõsta ühiskonna teadlikkust ja seostada tehtav eluga. Ja nagu korduvalt kõlas – oluline on tunnustamine. Annet märgates tuleb tegutseda, mitte jätta last üksi. Üksi ei tohiks jääda ka õpetaja ega lapsevanem.

Kõigi seminari ettekannete slaidid on peagi leitavad MTÜ Eesti Talendikeskus kodulehelt www.talendikeskus.ee.

Talenditäht 2022 on Eda Heinla

MTÜ Eesti Talendikeskusel on alates 2018. aastast tavaks tuua igal aastal esile isikuid või organisatsioone silmapaistva panuse, algatuse või saavutuse eest andekuse märkamisel ja toetamisel. Talenditähe tunnustusega kaasneb autoriehe.

Talendikeskuse suveseminaril kuulutati välja järjekordne laureaat, kelleks on Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi emeriitdotsent Eda Heinla. „Ta on loovuse uurimise ja õpetamise teerajaja Eesti haridusmaastikul, loova koolikultuuri edendaja,“ tutvustas talendikeskuse juhatuse liige Viire Sepp laureaati tunnustuse üleandmisel. 2002. aastal kaitses Eda Heinla doktorikraadi väitekirjaga lapse loova mõtlemise seostest sotsiaalsete ja käitumisteguritega. Selle töö eest pälvis ta preemia riiklikul kasvatusteaduslike tööde konkursil. Paralleelselt õppejõutööga on ta praktiseerinud loovteraapiaid Tallinna Perenõuandla psühholoogina. Eda Heinla kogemused teadlase ja praktikuna on talletatud raamatus „Lapse loovuse hoidmine ja arendamine“ (Atlex, 2020), mille koostaja ja mitme peatüki autor ta on.

Laureaadile üle antud ehte autorid on keraamik Kaido Kask ja ehtekunstnik Tag Vool. Tunnustähe üleandmisel rõhutas Viire Sepp Eda Heinla inspireerivat ja innustavat rolli nii mentori kui ka loojana. Eda Heinlal on talendikeskuse ja ka HTM-i strateegilise partneri võrgustiku liikmena võimalus anda väärtuslik sisend riigi andepoliitika kujundamiseks.