Edumus arvamusfestivalil ehk Kuidas tulevikus õpitakse?

Haridus ise peab muutuma sama mitmekesiseks ja paindlikuks, kui on meie ootused tööle ja töötajatele, leiab haridusalgatuse Edumus tegevjuht Maria Rahamägi. Õppimine igal pool ja igal ajal on uus normaalsus.

13. augustil korraldas haridusalgatus Edumus arvamusfestivali noortealal töötoa-arutelu teemal „Kuidas toimub tuleviku õppimine?“.

Kutsusime festivalikülastajaid 1,5 tunniks kaasa mõtlema, kuidas tulevikus õpitakse. Kui võtta arutelust välja „õpetaja“ ja „kool“, siis mis jääb alles? Ühiselt külastajatega tõime töötoa tulemused kokkuvõtvasse aruteluringi.

Miks soovis Edumus töötoa ellu kutsuda? Seadsime eesmärgiks, et selle tulemusel võiksid osalejad mõelda haridusest paindlikumalt ja avatumalt ning saada juurde indu panustada muutustesse vastavalt oma võimalustele ‒ nii koolis sees kui ka väljastpoolt kooli.

Ajurünnakut juhtisid viies teemalauas („Vaimne tervis“, „Iduettevõtlus“, „Noorte hääl“, „Tuleviku klassiruum“, „Kes on õpetaja?“) eri valdkondade eksperdid ja noored ise.

Loome ruumi unistamiseks

Arutelujuht Triin Noorkõiv, haridusalgatuste eestvedaja, Clanbeati partner ja Alustavat Õpetajat Toetava Kooli tegevjuht aitas luua ruumi unistamiseks.

„Millisest õppimisest ja koolist meie osalejad unistavad, et toetada noorte potentsiaali maksimaalset avanemist? Millist õppimist ja kooli vajame, et olla säilenõtke ühiskond? Milliseid tegevusi ja katsetusi on võimalik asjaosalistel juba nüüd ellu viima hakata?“ kirjeldas Noorkõiv arutelu lähtekohta.

Kasvatuspsühholoog, Peaasi.ee koolitaja, Instagrami konto @jesslapsed vedaja Merilin Mandel leidis vaimse tervise vaatest, et püüd kasvatada-harida täiuslikke ja lõputult edukaid noori-täiskasvanuid tekitab neis vaid tunnet, et kogu aeg on neis ja nende elus midagi puudu.

„Näen tulevikukoolis rohkem uudishimu olemasoleva vastu ning rõhuasetust sellel, kuidas toimub ligipääsetav koostöö erinevate, kõrvuti istuvate argipäevade vahel ‒ õpetajate enda eeskujul!“ ütles Mandel.

Ajujahi võitja, idufirma Pagerr juht Rudolf-Gustav Hanni esindas iduettevõtluse vaadet ja tema hinnangul on kooliaja kõige olulisem ülesanne leida üles oma kired.

„Koolis tasub võimalikult vara leida üles tegevused, mis sulle meeldivad ja milles sa oled hea. Siis oled motiveeritud, fokusseeritud ja iga õpitud asi on tähendusrikas. Kooli ja õpetajate roll on avastada ja toetada õpilast sellel teekonnal,“ ütles Hanni.
Rohkem huvitavaid vabaaineid

„Rakett 69“ vilistlane, ettevõtja Ott-Kaarel Vään esindas arutelus noorte häält ja on enda sõnul tugevalt seda usku, et koolimajad peavad alles jääma. „Kontaktõpe, õpetajate tagatud kord ja distsipliin tagavad paremad õpitulemused, mida tõestavad ka kaugõppeaastate nõrgad tulemused,“ ütles ta.

Noorte arutelugrupis leiti, et eksamid võivad alles jääda, aga kool peab muutuma stressivabaks.

„Sellegipoolest oleks väga tore, kui kohustuslike baasainete kõrval oleks õpilastel võimalik valida võimalikult huvitavaid ja neile sobivaid vabaaineid, ning seda mitte ainult eliitkoolides. Tuleb leida võimalusi, kuidas rikastada ka maa- ja piirkonnakoolide vabaainete valikut. Samuti pean ma väga oluliseks, et keskkoolides ja võib-olla juba põhikooli lõpus hakataks noortele õpetama esimesi vajalikke teadmisi ja oskusi iseseisva elu alustamiseks, nagu rahaasjade planeerimine,“ lisas Vään.

Edumuse tegevjuht Maria Rahamägi arutles tuleviku klassiruumi teemal, et haridussüsteemi mõõdupuu on tööjõu olukord. Haridus peab tagama, et iga noor saaks avastada ja arendada oma andeid ja huvisid, et ta tulevikus saaks, tahaks ja oskaks ühiskonda panustada.

„Industriaalajastul loodud standardiseeritud haridussüsteem ei täida tänapäeva ega tuleviku mitmekesise spetsialiseerunud tööjõu vajadusi. Haridus ise peab muutuma sama mitmekesiseks ja paindlikuks, kui on meie ootused tööle ja töötajatele,“ ütles Rahamägi.

Tuleviku õpetaja toetab õpilase arengut

Räppiv õpetaja ja õpetajate koolitaja Reesi Kuslap mõtles aruteluringis kaasa, mis on tuleviku õpetaja roll. Tema sõnul peab Eesti riik rohkem panustama õpetajakoolitusse, et iga laps Eestis saaks ka tulevikus väga hea hariduse.

„Oma kaheksa õpetaja-aasta jooksul olen saanud kinnitust: õppimine on tegevus ja selle keskmes on alati õpilane. Õpetaja on keegi, kes suunab, toetab ja tagasisidestab õpilase arengut. Õppimise juurde kuulub otsustamine, proovimine, katsetamine ja tahes-tahtmata ka vigade tegemine. Tahan ja loodan, et tuleviku õpetajad mõistaksid, kui oluline on anda õpilasele võimalus ise õppida, proovida ja katsetada. Tahan, et õpetajatel oleksid tööriistad, kuidas õppeprotsessi juhtida. Selleks peavad meie õpetajad olema teadlikud ja haritud,“ ütles Kuslap.

Riigikogu liige, Edumus Schooli arhitektuuriõpetaja Yoko Alender leidis samuti, et tuleviku hariduse oluline märksõna on igikestev õpe.

„Olulised märksõnad on sisemine motivatsioon, uudishimu, soov avastada, katsetada, rõõm uute seoste ja kasvamise, muutumise tunnetamisest ‒ seda soovin näha ja kujundada tuleviku Eesti hariduse jaoks. Kuulamise, koostöö ja eksimise oskus. Positiivsus ja hool. Uurime üheskoos, mis on õppija-õpetaja, mentori ja õpikeskkonna roll ‒ et see kulda väärt sisemine motivatsioon kooliaastate ja edasi kogu elu vältel lõõmaks,“ ütles Alender.

Biotehnoloog, Edumus Schooli rakendusbioloogia õpetaja Kadri Just lisas, et tulevikus saab õppimisel üha olulisemaks paindlikkus, personaalsus, interdistsiplinaarsus ja innovatsiooni integratsioon.

„Õppimine igal pool ja igal ajal on uus normaalsus. Distantsõppe valikainete kool Edumus School ongi juba näidanud, et klassiruum võib olla kõikjal. Nii suureneb ka õpilase rolli olulisus oma õpitee kujundamisel, kui laieneb valikainete osakaal,“ ütles Just.¶