Integreeritud disain ‒ mis imeloom see veel on?
Huvilised saavad osaleda 29. augustil Tallinna Ülikoolis toimuval projekti High5 lõpukonverentsil, kus tutvustatakse integreeritud disaini metoodikat ja räägitakse selle kasutamise kogemusest. Töötubades saab tutvuda ID eri etappides kasutatavate metoodikatega ja toetavate tehniliste lahendustega.
Kui me mõistame sõnade „integreeritud“ ja „disain“ tähendust eraldiseisvana, siis mis me saame nende kokku liitmisel? Loomulikult integreeritud disaini (ID). Just selline nimi on antud Erasmus+ projektis High5 loodud uuele metoodikale, mis on mõeldud tänapäeva ühiskonna ees seisvatele probleemidele lahenduse leidmiseks.
ID ühendab disainmõtlemist, innovatsioonmõtlemist, jätkusuutlikkust, ettevõtlikkust ja ringmajanduse põhimõtteid. Disainmõtlemine on metoodika, mis aitab süstemaatiliselt läheneda tänapäeva nurjatutele probleemidele, mis on mitmetahulised ning millel puuduvad sirgjoonelised lahendused. Nende lahendamisele lähemale jõudmiseks sobib etapilise lähenemisega disainmõtlemine, mis tavaliselt koosneb viiest sammust: avastamine, probleemi sõnastamine, ideede korjamine, prototüübi tegemine ja testimine. Selline metoodika, kus iga etapi all saab rakendada palju erinevaid vahendeid, toetab struktureeritud probleemilahendust. Algselt tutvutakse probleemiga, püütakse see sõnastada ning seejärel pakutakse lahendusi, mida ideaalis ka testitakse.
Innovatsioonmõtlemise abil julgustatakse mõtlema loovalt ning leidma uudseid lahendusi, olema loominguline ning kasutama seda protsessi toetavaid meetodeid ja lahendusi ‒ mängustamist, ajurünnakuid, piktogramme, persoonasid jpm.
Selle meetodi tugevuseks saab pidada tõsiasja, et jätkusuutlikkus on esindatud integreeritud disaini meetodi igas etapis, näiteks ÜRO ülemaailmsete säästva arengu eesmärkide järgimise abil. Säästva arengu eesmärgid kirjeldavad peamisi valdkondi, mille probleemide lahendamisega peaksid kõik tegelema.
Ettevõtlikkus on integreeritud disaini juurde toodud selleks, et pakkuda oma väljatöötatud ja testitud lahendust ka laiemale ringile ning miks mitte teha sellest enda tulevikutöö. Ringmajandus on ressursside raiskamist vähendav majandusmudel, mille suunas me ühiselt liigume. Seega aitab selliste põhimõtetega arvestamine probleemidele lahenduste otsimisel sobituda tulevikumaailmaga.
Integreeritud disaini metoodikat on juba testitud kõigi viie partnerriigi koolides ja ülikoolides. Üheskoos korraldati kaks rahvusvahelises suvekooli, kus eri riikide tudengid moodustasid rühmad, et üheskoos nurjatuid probleeme lahendada. Nii leiti võimalusi muuta transport ja reisimine jätkusuutlikumaks või lahendati toiduraiskamise ja jäätmete probleemi. Suvekoolides kestis tegevus terve nädala, kuid integreeritud disaini metoodikat saab õppetöös edukalt kasutada ka vaid mõnetunnise ajurünnaku läbiviimisel või isegi mitmenädalase osaliselt iseseisva asünkroonse grupitööna.
Nii õpetajate kui õpilaste tagasiside on olnud hea. Näiteks kirjutasid õpilased: „Väga vinge oli! Selliseid päevi võiks veel olla, hinde kujunemine on hea ja töö ülesanne aktuaalne, paneb rohkem enda ümbrust vaatama.“
„Projektipäev oli uudne ja huvitav, ülesanne andis hea võimaluse teistega koos probleemile lahenduse leidmiseks ning erinevatest vaatenurkadest probleemidele ülevaate.“
„Väga tore ning vaheldusrikas päev on olnud, mõnus ning hea on tulla tavalistest kontrolltöödest eemale. Töö ülesanne on aktuaalne ning on aidanud rohkem märkama ümbritsevat keskkonda.“
Rohkem infot ja registreerimine kodulehel või Facebookis.
Jaanus Terasmaa
Tallinna Ülikooli ökohüdroloogia professor
Triinu Jesmin
tõsimängude nooremteadur