Lastega filosofeerimine – meetod mõtleva ja suhtleva inimese kasvatamiseks

Kuuldes esimest korda lastega filosofeerimise meetodist, kõlas see natukene hirmutavalt. Klassiõpetaja vaatepunktist ei sobinud minu arusaam filosoofiast kuidagi kokku algklassiõpilastega. Kuid osaledes üliõpilasena filosoofilistes aruteludes ning kasutades õpetajana lastega filosofeerimist, nägin meetodi mõju nii endale kui ka õpilastele. Lastega filosofeerides nägin, kuidas nad arenesid, kuidas nende arvamused põhjalikumaks ning sügavamaks muutusid.

Tahtsin anda enda magistritööga panuse lastega filosofeerimise meetodi levikusse, et ka teised õpetajad saaksid meetodi maagiat avastada. Samuti soovisin suurendada laste lugemishuvi, mis nutivahendite levikuga on kippunud vähenema. Tahtsin leida võimaluse, kuidas õpetajatel oleks lihtsam lastega filosofeerimise meetodit oma õppetöösse tuua ja seda saaksid kasutada lastevanemad, arendades laste mõtlemis-, suhtlus- ja tekstimõistmisoskust.

Miks on vaja laste mõtlemis- ja suhtlusoskust üha rohkem arendada?

Tänu internetile on informatsiooni kättesaamine muutunud väga lihtsaks. Mõnes mõttes on hea, et ka lastel on käes tarkust pakkuvad nutivahendid. Küsimuse tekkides saab laps kohe välja uurida vastuse ja nii on aastatega vähenenud ka info hulk, mida peab pähe õppima. Samas võimaldab infokeskkonnas elamine vähem mõelda. Üha vähem kontrollitakse saadud informatsiooni tõesust ja töödeldakse seda enda jaoks läbi, seega ei teki ajus seoseid varasemate teadmistega ja palju informatsiooni jookseb ühest kõrvast sisse ja teisest välja. Lisaks on oluliselt vähenenud laste suhtlusoskus ehk oskus ennast väljendada, teist kuulata ja teise arvamusega arvestada. Nutivahendid võimaldavad edastada mõtteid lühendite ja emotikonide abil, sundimata last enda mõtteid päriselt sõnadesse panema või teise sõnu ära kuulama. Ka kõrvuti istuvad lapsed eelistavad suhelda üksteisega pigem telefoni teel kui kasutada oma häält ja sõnavara.

Mis on lastega filosofeerimine?

Niisiis tuleb otsida lahendusi, mis suunaksid lapsi mõtlema ja omavahel rohkem suhtlema. Lastega filosofeerimise meetod on üks nendest variantidest, mida õpetaja ja ka lapsevanem mõtlemis- ja suhtlusoskuse arendamiseks kasutada saab. Lastega filosofeerimine kujutab endast inimese sise- ja välismaailma puudutavat arutelu, mille käigus argumenteeritakse ja põhjendatakse oma arvamust. Aruteluks sobivad teemad on näiteks õige ja vale, sõprus, emotsioonid, isiksus ja jagamine. Teema puhul on oluline, et lastel oleks võimalik väljendada oma arvamust, mitte teadmisi. Kui küsida grupilt lastelt, millised loomad Eestis elavad, siis eeldab see varasemaid teadmisi ja vastused saab jaotada õigeteks ja valedeks. Samas küsides näiteks, kuidas saada aru, et keegi on sinu sõber, hakkavad lapsed oma mõtteid sõnadesse panema. Valede vastuste ja eelteadmiste vajaduse puudumine vähendab lapse hirmu oma väljaöeldu kohta halba tagasisidet saada.

Enamasti algab lastega filosofeerimine aruteluteema valimisest, seda võivad teha nii läbiviija kui ka lapsed ise. Seejärel juhatatakse teema sisse näiteks lühijutu või pildiga, et koondada tähelepanu teemale ja tekitada mõtteid. Arutelu algatamiseks ja selle juhtimiseks esitab lastega filosofeerimise läbiviija teemakohaseid ja mõtlema suunavaid küsimusi. Levinud variant on istuda koos lastega ringis, et kõik näeksid üksteist ja teaksid, kes tahavad sõna saada. Iga laps saab sõna ja võib avaldada esitatud küsimuse kohta arvamust. Mõnele küsimusele võib ka vastamata jätta. Oluline on luua turvaline õhustik, kus lapsed ei tunne survet, vaid vabadust oma mõtteid sõnadesse panna ja kuulata ka teiste mõtteid. Selline kriitikata arutelu annab lapsele võimaluse märgata, et inimesed mõtlevad väga erinevalt, ning üritada mõista teiste seisukohti.

Uus õppematerjal õpetajatele ja lastevanematele

Oma magistritöös otsustasin lastega filosofeerimise meetodis kasutamiseks luua tekste sisaldava õppematerjali, mis toetab laste mõtlemis-, suhtlus- ja tekstimõistmisoskuse arengut. Kirjutasin lühijutud arutelu teema sissejuhatamiseks ning nende juurde küsimused, et arutelu juhtida. Nii jääb õpetajal või lapsevanemal ära suur eeltöö otsida valitud teema jaoks sobiv tekst või sissejuhatav materjal ja mõelda välja küsimused, mis teema juurde sobivad. Magistritöös valminud õppematerjal koosneb viiest tekstist ja küsimustest järgmistel teemadel: reeglid, surm ja kaotus, sõprus, unenäod ja õnn.

Näide õppematerjalis olevatest tekstidest ja küsimustest.

Reeglite tekst

Pingviinide koolis oli eraldi raamat reeglite jaoks. Reeglite raamat oli nii raske, et selle tõstmiseks oli vaja nelja suurt ja tugevat isast pingviini. 

Esimesel leheküljel olid järgmised reeglid. 

• Nokaga tohib korraga klõbistada ainult viis pingviini. 
• Peale kala söömist võib teha krooksu. 
• Kui sa kukud ümber, siis on soovitatav püsti tõusta. 
• Vahetunnis on keelatud muretsemine. 

Sellised olid ainult mõned reeglid suures reeglite raamatus. Kui pingviin Pessi esimest korda kooli tuli, ei teadnud ta veel ühtegi reeglit. Terve nädala loeti Pessile ainult reegleid ette ja ei õpitud üldse. 

Ükskord klõbistasid tunnis viis pingviini korraga nokka. Pessi nägi, kuidas pinginaaber Robi ka oma noka avas. Kui kuus pingviini nokka klõbistama hakkavad, tuleb suur pahandus. Pessi teadis, et ta peab Robi peatama, aga reeglid olid ta peas kõik segamini läinud. Pessi võttis laualt kala ja pistis Robile noka vahele, enne kui Robi piuksugi jõudis teha. Robi ehmatas selle peale nii ära, et kukkus kogemata ümber. Seda nähes tegi Pessi valjusti üle klassi krooksu. 

Järsku jäi kogu klass vaikseks ja kõigi pilgud olid Pessil. 

„Mis see nüüd oli?“ küsis õpetaja. 

Pingviin Pessil hakkasid pisarad silma tulema. 

„Mul … mul läksid kõik reeglid …“ kokutas Pessi. 

Õpetaja ootas, et Pessi oma lause lõpetaks. 

„Aga miks meil üldse nii palju reegleid vaja on, õpetaja?“ hüüatas lõpuks Pessi õnnetult.

Soovituslikud küsimused

• Millised on head reeglid? 
• Miks on reegleid vaja? 
• Milliseid reegleid ei ole vaja? 
• Millal on reegleid vaja? 
• Millal ei ole reegleid vaja? 
• Millised reeglid kehtivad kõigile inimestele maailmas? 
• Kes võivad reegleid teha? 
• Kuidas oleks siis, kui ühtegi reeglit polekski olemas? Kuidas siis maailm välja näeks?

Lisaks õppematerjali loomisele katsetasid magistritöös seda mitu 1.–3. klassi õpetajat. Leiti, et kirjutatud jutud meeldisid lastele ja panid neid mõtlema ning küsimused aitasid teemat puudutavaid arvamusi sõnadesse panna. Õpetajate arvates sobis õppematerjal lastega filosofeerimise meetodi jaoks ning nad soovitavad seda ka teistele. Kuna sellist õppematerjali pole Eestis varem tehtud, andis magistritöö võimaluse teada saada, kas konkreetset sorti materjali vastu tuntakse huvi. Uuringus saadud tulemuste põhjal on põhjendatud õppematerjali arendamine, et seda saaks laialdasemalt kasutada. Tulevikus võiks olla nii õpetajatele kui ka lastevanematele kasutamiseks õppematerjal eri vanuseastmetele, milles oleks piisavalt jutte aastaringseks kasutamiseks.

Lastega filosofeerimise meetod ja valminud õppematerjal sobib kõige paremini eesti keele või kirjanduse, inimeseõpetuse ja klassijuhataja tundi. Mäletan lugemisteste, kus küsiti faktiteadmisi, et õpilasi kontrollida, kuid tegelikult ei tohiks ilukirjanduse lugemise eesmärk olla kõigi faktide meeldejätmine. Loeme ja palume lastel lugeda jutte, mis midagi õpetavad ja panevad teatud teemade üle mõtlema. Seega sobib õppematerjal eesti keele ja kirjanduse tundi, et rõhuda loo sisulisele analüüsimisele, ning lastega filosofeerimine toetab loetu oluliste aspektide üle arutlemist. Inimeseõpetuses käsitletakse inimese sise- ja välismaailma puudutavaid teemasid, mille paremaks mõistmiseks on lastega filosofeerimise meetod väga hea. Laste enda suhetest või probleemidest tõstatatud teemad on need, mille üle saab meetodit kasutades arutleda klassijuhataja tunnis. Selliste arutelude abil saab luua klassiruumi paremat õhustikku ja usaldust, mis omakorda toetab õppimist.

Kuidas edasi?

Tehtud töö põhjal saab rohkematele õpetajatele tutvustada lastega filosofeerimise meetodit, andes neile võimaluse õppematerjali kasutada. Samuti võiks reklaamida lastevanematele võimalust perega arutelusid pidama hakata ja selle kaudu kvaliteetaega veeta. Meetod ei ole sugugi mõeldud ainult lastele, vaid ka täiskasvanutele ning seda saab töökeskkonnaski parema töömeeleolu loomiseks kasutada. Kokkuvõttes kinnitas magistritöö varasemate uuringute tulemusi, et lastega filosofeerimine on kasulik meetod ning seda peaks Eestis levitama. Samuti tuleks luua ja arendada meetodis kasutamiseks õppematerjale. Rohkemate õppematerjalide olemasolu lihtsustaks meetodi kasutamist ning pakuks uue võimaluse õppetöö mitmekesistamiseks.

Artikkel põhineb Marit Lauri magistritööl „Tekstide loomine lastega filosofeerimise meetodi rakendamiseks ja esimese kooliastme õpetajate hinnangud loodud tekstidele“, mis kaitsti 2022. aastal Tartu Ülikooli klassiõpetaja õppekaval.