Noored õpetajad: koormus ja palk on tasakaalust täiesti väljas
Tartu Descartes’i kooli loodusainete õpetaja Ketlin Suvi, kas teie arvates peaksid õpetajad streikima?
Jah, kindlasti. Viimastel aastatel on küll palk vähehaaval tõusnud, aga mitte piisavalt. Õpetaja töökoormus ja vastutus ning selle eest saadav tasu on väga paigast ära. Nii palju, kui me noorte õpetajatega omavahel oleme rääkinud, leiavad kõik, et on vaja hakata enda eest seisma.
Praegu ma olen noor ja kogu sissetulek kulubki ainult iseenda peale, põhimõtteliselt mulle täistööaja eest ette nähtud töötasust korteri üürimiseks ja äraelamiseks piisaks. Lähiaastatel aga ootab mind nagu ka teisi noori õpetajaid ees pere loomine ja kodu rajamine, mis nõuab suuri väljaminekud, ja selle palgaga kuidagi toime ei tule.
Kas töötate praegu täiskoormusega?
Ei tööta. Mul algab õpetajana teine aasta, esimesel aastal oli mul 11 tundi nädalas, sel aastal on kaks tundi rohkem, 13. See oli minu enda valik mitte võtta täiskoormust ega lisaülesandeid, et ennast säästa ja mitte läbi põleda. Lisaks on mul veel teine töökoht, et hoida igaks juhuks mitut ust lahti ja vajadusel oleks valikuvõimalus.
Mis eriala te õppisite ja kui paljud teie kursuselt õpetajatena töötavad?
Lõpetasin Tartu Ülikoolis bakalaureuseõppe erialal nimega loodus-ja reaalainete õpetamine põhikoolis. Valisin põhiaineks bioloogia ja lisaaineks geograafia. Õpetangi neid kaht ainet põhikooli viimases astmes. Meid astus sisse 24 ja lõpetas üheksa. Paljud katkestasid õpingud just seetõttu, et läksid juba teisel ülikooliaastal kooli tööle. Õpingute kõrvalt tööl käies läks koormus nii suureks, et võeti akadeemiline puhkus ja jäigi lõpetamata. Pigem võiks võimaldada noortel ülikooli ära lõpetada ja siis tööle minna.
Mina ise sattusin teisel kursusel Tartu Descartes’i kooli asendusõpetajaks ja kui olin kolmandal kursusel, läksin sinna tööle. Õnneks oli mul selleks ajaks enamikus ainetes eksamid ja arvestused tehtud, viimasel aastal kirjutasin töötamise kõrvalt peamiselt lõputööd.
Kas kõik, kes lõpetasid, on endiselt koolis õpetajad?
Jah, praegu on kõik üheksa veel koolis tööl, aga oleme omavahel rääkinud, et kellegi jaoks ei ole see pikas perspektiivis tulevikuplaan. See töö on südame küljes küll, aga keegi ei arva, et ta töötab õpetajana pensionieani välja, kui palk jääb selliseks, nagu on, või kasvab sama aeglaselt. Tunnengi seepärast suurt pettumust, aga kõige rohkem kurbust, sest õpetajaamet mulle meeldib ja tahaksin seda tööd teha, aga paratamatult tuleb mõelda ka elu praktilisema poole peale. Ma ei tahaks terve elu palgapäevast palgapäevani ja üürikorteris elada, tahan luua oma kodu ja pere. Ja ma ei taha otsida kaaslast enda kõrvale selle järgi, et ta teeniks kaks korda rohkem kui mina.
Kas alustava õpetaja toetamiseks tuleks luua eritingimusi?
Arvan küll, kusjuures sellest on ka räägitud, et alustava õpetaja koormus ei peaks olema suurem kui 0,5–0,75, aga ta saaks täiskoha palga. See on suurepärane mõte, mille võiks teoks teha. Nii ehk naa töötab õpetaja kõik ettenähtud tunnid täis, ja rohkemgi veel.
Minu jaoks oligi alguses kõige raskem tunni planeerimine – ma ei kujutanud ette, kui palju materjali ma jõuan õpilastega läbi võtta ja kui palju nemad suudavad vastu võtta. Kui õpid klassi ja õpilasi tundma, tead, kuidas nad sinuga suhtlevad ja millised suhted neil omavahel on, millised õpimeetodid mingile klassile sobivad, on juba kergem. Aga see kõik võtab aega.
Lisaks on tööde parandamine ja õpilastele tagasiside andmine väga ajamahukas, kui seda põhjalikult teha. Esimesel aastal tundsin kahel korral läbipõlemise tunnet, miskipärast olid just november ja veebruar hästi rasked kuud. Alguses üritasin kõike hästi perfektselt ja uuenduslikult teha, tahtsin, et tunnid ei oleks tavapärased, vaid võimalikult huvitavad, püüdsin õpetada nii ainet kui üldpädevusi, koos õpilastega käia ja tegutseda, kuni ühel hetkel jõudis kohale, et füüsiliselt ja vaimselt seda kõike teha ei jõua. See pettumus iseendas, et kuidas ma ei suuda, andis enesetundele päris kõva hoobi. Püüdsin end harjutada mõttega, et ei iga tund ei peagi 100% õnnestuma ja tähtis on ennast hoida. Sellega on mul vedanud, et kool ja kolleegid on olnud väga toetavad.
Kui suur peaks olema õpetaja töötasu?
Arvan, et esialgu vähemalt 1800 eurot. Väga halb tunne on, kui kulutad palju aega ja energiat, aga ei saa selle eest õiglast tasu. Lisakohustuste tasustamiseks ei ole koolis üldse mingeid regulatsioone. Näiteks peab õpetajal olema vähemalt üks konsultatsioon nädalas, mis kontakttunnina arvesse ei lähe, vaid mille ta peab tegema oma vabast ajast. On koole, kus loovtööde ja uurimistööde juhendamine ei ole tasustatud. Ainus lisatasu on klassijuhatamise eest, mis on aga väga väike, arvestades, kui palju närvikulu ja lisatööd see kaasa toob.
Mida veel koolis muutma peaks?
Väga oluline on hakata välja töötama õpetaja karjäärimudelit. Et õpetajal, kes on mingi aja töötanud, end arendanud, koolitustel käinud, oleks võimalus ka ise oma palka tõsta. Praegu saan mina, ilma magistrihariduseta õpetaja, samasugust palka kui need kogenud õpetajad, kes on 30–40 aastat koolis töötanud. Nende kogemused ja oskused palgas ei kajastu.
Võimalusel võiks ka töökoormus olla pisut väiksem, aga see ei ole asi, millega esmajärjekorras tegeleda. Esimene ja kõige olulisem on palga küsimus. Töötasu tõstmine 50 või 70 euro kaupa, eriti arvestades praegust tohutut inflatsiooni ja hinnakasvu, ei päästa meid probleemist, et varsti ei ole enam kedagi lapsi õpetama panna. Lähevad ära ka need õpetajad, kes praegu veel koolis on, sest peavad võtma puuduvate õpetajate tunnid enda kanda.
Kui kooli satuvad ilma pedagoogilise ettevalmistuseta õpetajad, siis õpilaste haridus kannatab. Koolidele ei saa seda pahaks panna, kui nad üritavad kedagi leida. Aga see, et iga juhuslik inimene võib õpetajat klassiruumis asendada, näitab suhtumist, nagu oleks õpetaja asi või objekt. Koolid vajavad õpetajaid, kes on pädevad oma tööd tegema.
Kooliaasta algab mõne päeva pärast, aga meil on sadu õpetajaid puudu. Noored lähevad küll õpetajaks õppima, aga kooli ei jõua. Õppekohtade juurde loomise asemel peaks keskenduma sellele, et lõpetajad ka päriselt tahaksid kooli tööle tulla ja jääda.
Kas streik annab soovitud tulemuse?
Usun, et mingi tulemus streigil on. Kindlasti tekitab see ühiskonnas ka palju negatiivseid emotsioone, aga vähemalt näitame, et ei ole praeguse olukorraga rahul. Arvan, et see võib ärgitada isegi rohkem noori õpetajaks tulema, kui on näha, et õpetajaskond on ühtne ja seisab koos ühise asja eest. Siis oleme ise ka midagi ära teinud.
Tallinna Inglise Kolledži hispaania ja inglise keele õpetaja Heleriin Paeoja, mida te streigimõttest arvate?
Arvan, et streikima oleks pidanud juba ammu ja olen kahe käega streigi poolt. On kohutavalt suur ebaõiglus ja ülekohus, et õpetajad peavad töötama missioonitundest.
Minul algab koolis õpetajana kolmas aasta ja ma ei saa aru, miks õpetajad on nii kaua kannatanud. Paraku olemegi jõudnud selleni, et varsti pole enam õpetajaid. Usun, et õpetajate puudus süveneb veelgi. Lisaks tahab riik kahe aasta pärast üle minna eestikeelsele haridusele, mis praegust olukorda arvestades tundub mulle utoopiana. Kui meil on nii palju õpetajaid, kes eesti keelt ei oska ega tahagi osata, kust siis järsku see eesti keele oskus tuleb? Teoorias ja paberi peal on plaan hea, aga ma ei usu, et see teostub.
Kui suur peaks olema õpetaja palk?
Õpetaja peaks palgapäeval kätte saama vähemalt 2000 eurot, siis hakkaksid noored selle ameti peale mõtlema. Õpetajal on äärmiselt suur vastutus ning tööülesandeid palju ja seinast seina, ta peab saama ka väärilist palka.
Kui palju teie kursusekaaslastest kooli õpetajaks läks?
Lõpetasin Tallinna Ülikoolis magistriõppe eesti keele kui võõrkeele õpetajana. Meid oli kursusel 15, kellest kooli õpetajaks läksin mina ja veel kaks tüdrukut. Töö mulle väga meeldib, mulle meeldib õpetada, meeldivad lapsed, aga küsimus on selles, kaua ma seda sisemisest kirest ja missioonitundest teha jaksan. Arvan, et kuigi kaua mitte. Kui nüüd ka õpetajate palka ei tõsteta, tuleb ehk juba järgmisest õppeaastat midagi muud leida, sest lihtsalt ei ela ära, elukallidus kogu aeg kasvab. Sellest on väga kahju, et väikese palga ja ülekoormuse pärast tuleb koolist ära minna.
Kui suur tunnikoormus teil praegu on?
Esimesel aastal oli mul 17 tundi nädalas ning esimesed kolm kuud mõtlesin ainult sellele, et lähen kohe ära, enam ei jaksa. Eelmisel ja sellel õppeaastal on 20 tundi. Täiskoormus on 22 tundi, nii et mina oma 20 tunni eest ei teeni isegi miinimumi ehk 1412–eurost brutopalka välja. Tean paljusid õpetajaid, kes töötavad üle täiskoormuse, isegi 35 kontakttundi nädalas ja kelle tööaeg on tegelikult 60–70 tundi nädalas. Ei kujuta ette, kas neil muud elu üldse on. Aga õpetajad on toredad inimesed – kui on vaja anda 50 tundi, aga õpetajat pole, jagatakse tunnid nende vahel ära, kes on. Keegi ei taha ära öelda.
Või siis otsitakse asendajaks erialase hariduseta inimene.
Paraku küll. Neid on koolides juba väga palju.
Milliseid lahendusi te näete?
Palka tuleb oluliselt tõsta ja mitte 50 või 100 euro kaupa, mis midagi ei muuda, vaid õpetaja peab saama kõrgharidusega spetsialisti palka ja palgatõus peab olema pidev.
Samuti tuleb tunnikoormust vähendada. Praegu on see 22, mõnes koolis isegi 25 tundi nädalas, aga normaalne oleks 15–16 tundi, et õpetaja jõuaks igaks päevaks tunnid täiuslikult ette valmistada.
Eraldi teema on õpetaja ametiastmed. Eesti on Euroopa Liidus ainus riik, kus õpetajatöös kogemus ei maksa. Võiks olemas olla ikka kõik astmed: nooremõpetaja, õpetaja, vanemõpetaja, õpetaja-metoodik, et õpetajal oleks motivatsiooni end arendada. On ebaõiglane, et kümme aastat koolis töötanud õpetaja saab sama palka õpetajaga, kellel pole isegi vajalikku haridust. Loodan väga, et streik tuleb, sest õpetajate rahulolematus on suur.
Veelkord küsin: milline seaduslik alus on üldse õpetaja töökoormust arvestada kontakttundide alusel?
On olemas selline tore algatus nagu “Alustavat õpetajat toetav kool”, võrgustikuga on liitunud 108 kooli.
Tervest talupojamõistusest lähtuvad põhimõtted.
Jagatud parimate praktikate seas on muuhulgas ka kontaktundide vähendamine 17 tunnile ja muud kasulikku.
Muuhulgas on neil välja pakutud abivahend tööülesannetele kuluva aja arvestamiseks.
Viide näitele: https://docs.google.com/spreadsheets/d/1HSsB00YDymIAjBckRs8QebLqv5mN70VNoYbPgzPSLto/edit#gid=296553430
Alustav õpetaja planeerib selle abil koos kooli juhtkonnaga, kuidas kõik tööülesanded 35 töötunni sisse ära mahuvad.