Nüüd kovisiooni õppima!

19. aug. 2022 Madli Leikop ajakirjanik - Kommenteeri artiklit
Kovisioonigrupp Antsla Gümnaasiumis möödunud kevadel. Fotod: erakogud

Augusti lõpus ja septembri alguses oodatakse uusi huvilisi registreerima ennast kovisioonikoolitustele (https://koolitus.edu.ee/calendar).

„Kovisioon on üks viis, kuidas kaasaegne organisatsioon saab üheskoos õppida ning üksteist toetada ja jõustada.“ Nii defineerib kovisiooni 25 aastat juhte ja meeskondi koolitanud 8. taseme superviisor Signe Vesso, kes viib läbi ka haridus- ja noorteameti pakutavaid kovisioonikoolitusi koolimeeskondadele, kuhu praegu oodataksegi uusi huvilisi. 

Kovisioonigrupis ei otsita tarkust väljastpoolt, vaid võetakse kasutusele iga grupiliikme teadmised ja kogemused ning konstrueeritakse neist uusi taipamisi, ideid ja lahendusi, selgitab Signe Vesso. Kovisiooni puhul saab õppida nii väljakutsete lahendamisest kui õnnestumisest. Tehnikaid, millega kovisioonigrupis juhtumeid analüüsitakse, saab edukalt rakendada ka näiteks koosolekutel või ümarlaudadel ja mujal.

Haridus- ja noorteamet pakkus eelmisel õppeaastal kovisioonikoolitusi kokku ligi 80 koolimeeskonnale ja algaval õppeaastal koolitused jätkuvad. Huvi selle teema vastu oli ja on suur. „Kovisioonikoolituse võimalus loodi koolimeeskondadele esialgu COVID-19 kriisist väljumise tegevusena, kuid soovisime pakkuda midagi, mille mõju ja kasu oleks püsiv,“ ütleb HARNO projektijuht Kristi Päeva. „Augusti lõpus ja septembri alguses avame veel kaks gruppi, kuhu ootame juba huvilisi registreeruma (https://koolitus.edu.ee/calendar). 

Miks on kovisioon õppeasutusi huvitanud?

Vaatame, mida ütlevad oma huvi kohta kovisioonikoolitustel osalenud õppeasutused. 

„Nägime võimalust omandada veel üks meetod eelkõige probleemilahendusteks, ja meile tundus, et see võiks aidata kõiki koolipere liikmeid,“ sõnab Antsla Gümnaasiumi direktor Katrin Martinfeld. „Koolitusrühma moodustasime õpikogukondade juhtidest ja juhtkonna liikmetest. Eesmärk oli kohe viia õpitu võimalikult paljude kolleegideni.“ 

„Kuna meie lasteaias on sobitusrühmad ja üks arendusrühm, siis puutume sageli kokku lahendamist vajavate juhtumitega. Meil kõigil on väärtuslikke kogemusi, mida üksteisega jagada,“ toob koolitusel osalemise ajendi välja Tartu Rõõmumaa lasteaia kovisioonigrupi juht Margit Kaljuste. 

„Kovisiooni regulaarsest ning teadlikust kasutamisest oleme väiksema seltskonnaga unistanud juba paar aastat. Eelmisel õppeaastal tundus, et nüüd on aeg asjale hoog sisse anda. Koolituse esimesel ja viimasel päeval osalesime kogu kollektiiviga. Peame oluliseks, et kogu koolipere oleks samas infoväljas. Kui inimesed juba teavad, mis kovisioon õigupoolest on, siis on ka selles osalemine pingevabam,“ selgitab Mooste Mõisakooli sotsiaalpedagoog Sandra Kripson. 

„Kooli vaates toetab süsteemne kovisioon kaasavat organisatsioonikultuuri. Kovisioon soodustab õpetajate koostööd ja nende professionaalset arengut. Õpetaja vaates on lisaks oluline kovisioonisessioonide akusid laadiv mõju. Toetades kolleegi, aitame ka iseennast ja suureneb töörõõm,“ toob välja Põltsamaa Ühisgümnaasiumi inglise keele õpetaja ja kovisioonigrupi juht Kadri Suni. 

Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli meeskonda ajendas kovisioonikoolitusele minema ühelt poolt õpetajate huvi, teisalt soov täiendada tööriistakasti, mille abil õpetajaid väga keerulisel ja pingelisel perioodil toetada. Sama kinnitab Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli meeskond: keegi ei mõista õpetajat paremini kui teine õpetaja.

Kuidas kovisioon toimub? 

Koolitaja Signe Vesso toob näiteks kovisiooni baasmudeli. 

Kujutleme, et ühel õpetajal on probleem konfliktse lapsevanemaga, mure oma klassi pärast või halb kogemus uue metoodika kasutamisega. Õpetaja räägib kovisioonigrupis oma murest, teised kuulavad. Seejärel esitavad teised grupiliikmed küsimusi olukorra täpsustamiseks.

Järgneb grupiliikmete arutelu, kus osalised püüavad saadud info põhjal üheskoos olukorda paremini mõista. Juhtumit kirjeldanud õpetaja kuulab grupikaaslaste arutelu pealt.

Siis paneb iga grupiliige kirja oma lahenduse, kuidas tema antud olukorras tegutseks, ning kõik lahendused loetakse ette.

Juhtumiomanikust õpetaja tänab osalejaid ja kirjeldab, mis uusi mõtteid ta arutelust sai ja mis on tema järgmised sammud. Grupiliikmed ütlevad õpetajale, milliseid tugevusi nad tal näevad, mis aitavad tal lahenduse poole liikuda.

Kõige lõpuks sõnastavad osalejad, mida väärtuslikku nad sellelt arutelult iseenda jaoks kaasa võtavad, sest sarnaseid olukordi esineb kõikidel.  

Kas õpetaja muret arutatakse kindlate reeglite järgi? „Oluline on omandada metoodika, kuidas juhtumi arutelu konstruktiivselt läbi viia, protsessi etappidest ja ajakavast kinni pidada,“ selgitab koolitaja Signe Vesso. „See on täiesti õpitav. Suur roll on protsessi juhil, kes loob ja hoiab kovisioonigrupis turvalisust. HARNO kovisioonikoolitusel oleme selle metoodika kasutamist harjutanud. Osavõtjad on olnud väga tänulikud, sest saavad sama metoodikat kasutada paljudes kohtades.“ 

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi kovisioonigupi arutelu. 

Kuidas koolid koolitusel õpitut praktikasse rakendavad?

Katrin Martinfeld tutvustab Antsla Gümnaasiumi kogemust. Nende kovisioonigupp on saanud kokku teisipäeviti 14.30–16. Kooli õpikogukondade tööplaanidesse lisandus kovisioonikoolitus kõigile kogukonna liimetele. Kõigepealt prooviti baasmudeli kasutamist. Eelmisel õppeaastal oli igal kogukonnal 2–3 kovisiooni, samuti on koostatud pikem plaan kovisioonide läbiviimiseks. Iga juhtumiomanik on kovisiooni järel olnud väga positiivsete emotsioonidega, sest meetod inspireerib ja võimaldab tajuda tugevalt kolleegide toetust. Sageli saadakse ühelt arutelult inspiratsiooni ja ideid ka mõne teise probleemi lahendamiseks. Paraneb koostöö, kasvab rahulolu ja suureneb motiveeritus ning õlg-õla-tunne lahenduste leidmisel. Klassijuhatajad soovivad katsetada kovisioonimeetodit ka õpilastega klassijuhatajatundides.

„Rõõmumaa lasteaias oli esimene samm motiveeriva kirja kirjutamine töökaaslastele. Kokku tuli üheksaliikmeline grupp. Esimesel kohtumisel panime kirja grupikokkulepped. Hea oli kuulda, kuidas üks grupiliige tänas ja ütles, et on ammu oodanud, millal meie lasteaias kovisioonigrupp käivitub. Alustasime ajurünnaku ja baasmudeliga, proovisime õnnestumisest õppimise ja väljakutse küsimustega mudelit. Soovisime saada esmase praktilise kovisioonikogemuse katsegrupiga. Eesmärk oli turvalises keskkonnas üksteiselt õppides lahendusi leida,“ meenutab Tartu Rõõmumaa lasteaia kovisioonigrupi juht Margit Kaljuste. Kovisioonikoolitusel osalenud õpetajad Anneli Arike ja Kristiine Liin lisavad, et muutuda võiks oskus nõu ja abi küsida, sest ühiste mõttetalgute tulemusena leiad sa ise muutuste tee. „Võib-olla see rada, mida oled otsinud, on sealsamas, aga keegi peaks põõsa, mis sissepääsu varjutab, lihtsalt sealt eest ära sikutama – siis näedki, kuhu minna võiks.“ Algaval õppeaastal on meil plaanis inspireerida seni kõrvale jäänud kolleege oma kovisioonigruppi looma. „See on koht, kus võib õhku visata oma kõige absurdsema mõttekillu, et kasvõi läbi selle eitamise jõuda millegi uue jaatamise juurde,“ ütleb Anneli Arike. 

Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli direktor Erle Kuusik sõnab, et nemad moodustasid eraldi kovisioonigrupid: kolm õpetajate gruppi, abiõpetajate ja terapeutide grupp. „Peamine soov oli kolleegide jõustamine/toetamine juhtkonna sekkumiseta, omavaheline koostöö ja suhete tugevdamine.“ Vabaõhukooli kovisioonigupid said kokku peamiselt vaheaegadel või grupisiseselt sobival ajal ning siis pigem virtuaalselt. Ette on tulnud ka vajaduspõhist kovisiooni. Mõni grupp kohtub sagedamini, mõni harvem. „Kolleegide huvi kovisiooni vastu oli alguses suurem, kevadeks oli tunda teatavat väsimust, kuid ollakse endiselt huvitatud.“ 

Põltsamaa Ühisgümnaasiumis korraldati kovisiooni grupijuhtidega kolleegidele infoseminar, kus räägiti kovisioonist ja selle rakendamisest koolis. Töötubades tehti kovisioonisessioone eri mudelitega. Nüüdseks on kovisioonigrupiga liituda soovijad endast teada andnud ja tegevust alustab kaks gruppi, milles on kokku 15 inimest.   

„Panime plaani Mooste koolipere kovisiooni ajad. Toeks oli, et aastatega on meil sisse harjunud komme igal teisipäeval kogu kollektiiviga kokku saada, plaane pidada ning otsuseid teha. Nii leidsimegi, et iga kuu viimane teisipäev on kovisiooniks täpselt sobiv. Oleme seda ka usinalt praktiseerinud. Kovisioon on turvaline, sest selle raames toimetatakse reegleid järgides. Siht on alati seatud lahenduste nägemisele ja uue vaate toomisele. Kui kovisiooni rakendada regulaarselt ja vastavalt mudelitele, siis saadab seda ettevõtmist kindlasti edu. Meie Mooste Mõisakoolis näeme, et mida rohkem praktiseerime, seda avatumad on töötajad,“ märgib Sandra Kripson.  

Kovisiooniga ei pruugi alguses kõik ladusalt minna …

„Andke aega inimestele, kes on kinnisemad ja mitte nii väga avatud oma probleemide lauale toomisel. Tasapisi nad tajuvad, et koostöös on jõud ning üksi rööprähklemine on väsitav  ja vähetõhus. Alati tuleb kasuks positiivne eelhäälestus ja rõõmus pealehakkamine,“ soovitab Katrin Martinfeld.

„Hea, kui kõik grupiliikmed saaksid läbida baaskoolituse. Metoodikakoolitus kõigile gruppides osalejatele tagaks võrdse stardipositsiooni ja ühtse arusaama kovisioonist ning selle vaimsusest. Kindlasti peaksid kohtumised regulaarsed olema, et jutuajamised liiga üldiseks ei jääks. Meie kogemusel muutus iga järgmine kohtumine sujuvamaks – oskasime end häälestada, muutusime julgemaks ja teadlikumaks,“ sõnab Margit Kaljuste. „Kogesime ka seda, et alati ei olnud lihtne leida piisavalt aktuaalset tööga seotud juhtumit, sest maailmas toimuvad ärevad sündmused kippusid tööga seotud probleeme varjutama.“

„Murekohaks võib olla see, et inimesed, kes on igapäevatöös üksteisega seotud, ei julge ausalt oma arvamusi avaldada, kartes, et see võib mõjutada omavahelist läbisaamist. Teisalt oleme kogenud, et nii õpitaksegi üksteist paremini tundma ja suhtlusoskus paraneb,“ täiendab Kristiine Liin. 

Ka koolitaja Signe Vesso kinnitab, et kovisiooni süsteemne rakendamine nõuab aega. Ühise kokkusaamise aja leidmine on tihti kõige keerulisem. Teekond algab esimesest sammust. Kui saadakse esimesed head kogemused, saab nendele tuginedes edasi liikuda.

Kovisiooni koolitused toimuvad programmi „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid“ tegevuse „Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine“ raames. Programmi elluviimist toetavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik. 


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!