Õpetaja Kasyma juures saavad kõik sõpradeks

Laagna gümnaasiumis töötab sõjapõgenikust inglise keele õpetaja Iryna Kasyma, kes armastab draamameetodit, sest see aitab keelt õppida ja teeb lapsed ruttu sõpradeks.

Laagna gümnaasiumi arendusjuht ja eesti keele kui teise keele õpetaja

Avasime Vene agressiooniga seoses Laagna gümnaasiumis eelmisel aastal Ukraina sõjapõgenike klassi. Meie suur õnn oli, et neid sattus õpetama Iryna Kasyma, Ukraina põgenik aastast 2014, kes jõudis Eestisse 2021. aastal. Tänu temale tekkis Laagna koolis ühtehoidev õpilaste grupp, kes toimetas sihipäraselt ja õppis palju. Järgnevalt mõned küsimused õpetaja Kasymale.

Iryna, märtsis võtsid sa Laagna koolis enda kanda sõjapõgenike klassi juhatamise. Õige pea läks aga meie koolis sõna otseses mõttes draamaks, sest hakkasite õpilastega harjutama näidendit kasakatest. Kui elav kasakatraditsioon Ukrainas praegu on?

Ukraina lapsed käisid ühes Tallinna muuseumis, kus õpetati paate ehitama. Üks poistest ütles: „See paat näeb välja nagu kasakate oma.“ Giid tahtis teada, mida ta teab kasakate ja nende paatide kohta. Tuligi välja, et lapsed tundsid ära traditsioonilise kerge ja kiire kasakate paadi, mida Zaporižžja kasakad kasutasid 16. ja 17. sajandil.

Meie hümnis on sõnad „Hinged ja kehad anname oma vabaduse eest ja näitame, et oleme kasakate sugu“. Nii et küllap on tänapäeva ukrainlastelgi kasakate vaimu ja väärikust piisavalt.

Kasakas tähendab ukrainlastele vabadust, mis on ukraina keeles „volja“ (воля). See sõna on kirjutatud ka meie vapile. Kasakas ja vabadus on omavahel tihedalt seotud mõisted, mis on olnud meil geenides põlvest põlve.

2012. aastal õppisin TEA programmi raames California ülikoolis, kus pidin üliõpilastele ja õppejõududele tutvustama ukraina kultuuri. Rääkisin neile väga populaarsest Ukraina multifilmist, mille peategelased on kolm kasakat. Nad käivad soola järel, mängivad jalgpalli ja nendega juhtub igasuguseid naljakaid asju. Need kolm tegelast näitavad ukraina rahvuslikku vaimu, julgust, jõudu, headust ja õiglust ning neil on arenenud huumorimeel. Neid armastavad nii lapsed kui täiskasvanud. Ma ei mõelnud kaua, millest oma uutele sõpradele USA-s rääkida. Mul oli USA-s kaasas ka selle multifilmi tegelastega võtmehoidja.

Zaporižžja kasakatel on Horõtsjas isegi oma rahvuspark. See on kasakate ainulaadne looduse, kultuuri ja ajaloo mälestusmärk. Samuti on Ukrainas üle 50 kasakate ühiskondliku organisatsiooni.

Missugused Ukraina lapsed Laagna gümnaasiumis õpivad?

Olen töötanud lastega kakskümmend aastat, kuid polnud kunagi varem mõelnud, et lapsed suudavad Ukrainat nii väga armastada. Muidugi mõista oleme neile alati kodumaast rääkinud, lugenud nendega raamatuid kodumaa ajaloost, geograafiast, traditsioonidest, oleme tähistanud Ukraina tähtpäevi ning lugenud ukraina muinasjutte ja rahvaluulet, kuid alles Eestis sain aru, et patriotism on sügav tunne, mida ei saa lastele õpetada. Laagna koolis nägin Ukraina lapsi omal algatusel oma maa hümni laulmas ja hopakki tantsimas. Ma kuulasin, kuidas nad lugesid luuletust „Koirohu lõhn, Ukraina steppide lõhn“. Ukraina lapsed tunnevad Eestis suurt puudust Ukrainast, oma sõpradest ja sugulastest, kodust ja koolist, kuid neid vaadates nägin igaühes neist kasaka tugevat vaimu ja suurt vabadusiha. Kevadel, kui kooliaasta läbi sai, olime päris kurvad, sest osa lapsi pöördus tagasi Ukrainasse ja osa teistesse Eesti koolidesse.

Kuidas sa enda jaoks draamameetodi avastasid?

Draamaõpetaja kogemuse sain Moskva lasteteatrist ja Donetski teatristuudiost aastatel 2015–2018. Võõrkeeleõpetajana taipasin, et väitlused ja draamameetod on tõhusad õpetamistehnikad ja õppijatele suureks abiks.

Laagna gümnaasiumis õpetasin kevadel esimest korda elus ukraina kirjandust ja algul draamameetodile ei mõelnud. Aga siis lugesime õpikust rahvalikku juttu „Kasakaks vastuvõtmine“, mis oli nii naljakas, et otsustasime õpilastega sellest näidendi teha. Kui meid hakkasid külastama eesti lapsed, kes tahtsid näidendis samuti osaleda, siis märkasin, kui ruttu said eesti ja ukraina lastest tänu draamameetodile sõbrad. Nad mõtlesid üheskoos stseene välja ning harjutasid neid samuti koos. Eesti tüdrukud osalesid koos ukraina lastega mitmel kooli üritusel, mõeldes etendustes endale ise rolle välja. Eesti lapsed lugesid huviga ukraina luuletusi ning õppisid ukraina keelt. Draamameetod sobib suurepäraselt sõprussilla ehitamiseks.

Kõigele lisaks näitab draamameetod laste loomisvõimet ja aitab neil saada julgeks, enesekindlaks ja arendada oma isiksust. Õpetajal on draamameetodi abil lihtne näidata kultuuride, traditsioonide, tavade, keelte jms seoseid. Lõpuks motiveerib see lapsi õppima midagi uut ja üheskoos põnevaid projekte tegema. Draama – see on suur hulk positiivseid emotsioone. Kui uhkelt lapsed pärast näidendi esitamist ütlevad: „Me saime hakkama!“

Nii et sa ei ole varem kirjandusõpetaja olnudki?

Ei, kuid olen kasutanud draama elemente inglise keele õpetajana. Kõik mu õpilased olid suurepärased näitlejad ja osavad väitlejad, sest veetsime palju aega draama- ja väitlusklubides

Mis ülikoolis sa õpetajaks õppisid?

Inglise keele õpetajaks õppisin Kiievi Interlingva koolis ja haridusasutuse juhtimise magistrikraadi sain Donetski riiklikust ülikoolist.

Mis koolides sa töötanud oled?

Töötasin 20 aastat inglise keele õpetaja-metoodikuna süvendatud võõrkeeleõppega koolis Donetskis. Olin Briti Nõukogu järelevaataja Donetskis, koolitasin väitlusmeeskondi, osalesin Ukraina-sisestel ja rahvusvahelistel õpilaste väitlusturniiridel Kaunases, Prahas, Katowices ja teistes linnades.

2014. aastal pidin sõja tõttu oma sünnilinnast Donetskist lahkuma ja kolisin Poltava oblastisse Krementšugi. Mu tütar elab alates 2007. aastast Tallinnas ja käisin tal igal aastal külas. Septembris 2021 tulin Tallinna elama ja olen nüüd Laagna gümnaasiumi õpetaja.

Kui läksime sinu uut klassiruumi vaatama, tahtsin tahvli sinu jaoks puhtaks teha, aga sa soovisid teha seda ise. Ütlesid, et oled sellest puudust tundnud. Mis sulle koolis kõige rohkem meeldis?

Mulle meeldis, et minu kooli juhtkond toetas kõiki mu ideid. Meie õpetajatel oli valikuvabadus nii meetodite, tehnoloogiate, õpikute, kirjanduse kui ka käsiraamatute osas. Keeleõppele spetsialiseerunud kool nr 115, kus töötasin, kuulus Ukrainas saja parima kooli hulka. Meie koolil olid head suhteid Belgia, Inglismaa, Prantsusmaa ja Poola koolidega. Õpilased käisid nendes riikides igal aastal praktikal, osalesime rahvusvahelistes programmides ja projektides. Meie kooli õpetajate, õpilaste ja lastevanemate ühtne meeskond saavutas häid tulemusi nii Ukraina piires kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Mis olid õpetades su lemmikmeetodid?

Arutelu, väitlus ja draama on mu suurimad lemmikud.

Mille poolest erineb Eesti kool Ukraina koolist?

Nii Eesti kui ka Ukraina koolis on õpetajal tegutsemisvabadus, survet pole. Ukraina õpetaja kasutab endale sobivat õpetamismeetodit või lähenemisviisi, Laagna koolis küsiti minult samuti, mida ma tahan Ukraina õpilastega teha. Ütlesin, et tahan õpetada inglise keelt ja draamat. Olen Ukrainas aastaid neid õpetanud ning õnnelik, et saan teha seda ka Eestis.

Eesti koolid on mugavad ja korras, teil on parem materiaalne baas: printerid, paber, õpikud. Tänu sellele on õpetajal väga lihtne õpilastele vajalikke materjale teha. Õpetajate tuba on õdus. Sööklas on mitmekesine toit, koolis on head sportimisvõimalused. Laste, õpetajate ja koolitöötajate suhted on Eesti koolis avatumad kui Ukrainas. Ukraina riigikoolides on palju väsitavaid koosolekuid, kuid Laagna gümnaasiumis otsustavad õpetajad ja administratsioon palju üksikasju ja küsimusi veebis ja e-kirjades. Minu arvates on see mugav ja tõhus.

Ukraina lastele meeldis Laagna gümnaasiumis õppida. Raamatukogu pehmetele patjadele puhkama tulles ütlesid nad, et Laagna kool näeb välja nagu viie tärni spaahotell: ujula, suupisted vahetundides jpm.

Kuidas sul eesti keelega läheb?

Olen lõpetanud eesti keele A1-kursuse ja septembrist alustan õpinguid A2-kursusel.