Õpikute tunnetuslik rikkus arendab rahvast
Nõudlikumad õpikud ning parem õpetamine ja õppimine tõstab rahva arukuse taset.
USA teadlane David Baker ja tema kaastöölised uurisid aritmeetika käsitlemist 1. ja 4. klassi õpikuis aastail 1932–2000. Eri kirjastuste õpikuid uuriti kogumahus 1600 lk.
Täpsemalt uuriti õpikute tunnetuslikku rikkust (cognitive demand): probleemide lahendamine, abstraktne mõtlemine (conceptual reasoning), probleemilahenduse strateegiate kasutamine. Strateegiate alla kuulusid konkreetne matemaatiline mõtlemine, probleemilahenduste hindamine, ülesannete peast lahendamine ja vastuste õigsuse kontrollimine.
Uuringus ilmnes, et probleemilahenduse strateegiate arv õpikuis kasvas tunduvalt ja eriti kiiresti aastail 1950–1975. Vajadus abstraktse mõtlemise järele kasvas hoogsalt 1932–1960. Matemaatilist mõtlemist nõudvate strateegiate arv kasvas jõudsalt samal ajal ja teiste strateegiate kasutamine sagenes kiiresti alates aastast 1975 (Baker jt, 2015). Seega on õpikute tunnetuslik rikkus kasvanud kolme inimpõlve jooksul tuntavalt, tuues kaasa rahva arukuse taseme tõusu.
Inimeste arukus tõuseb
Inimeste haridus on seotud nende arukusega (intelligence), mis on viimastel aastakümnetel üha kõrgem. Näiteks USA täiskasvanud inimeste arukuse testide tulemused on 90 aasta jooksul tõusnud 25 intelligentsusskaala punkti (Baker jt, 2015). Rahva arukuse kasv teistes maades on samuti olnud kolm punkti kümne aastaga. See on väga suur tõus. Tänapäeva nõrgema kolmandiku õpilane on tasemel, kus inimpõlved tagasi oleks olnud arukad õpilased.
Haridus ja arukus muutuvad käsikäes. Eriti tihe on see koosmuutumine riikide võrdluses: parema haridusega maal on inimesed arukamad (Mikk, 2011). Siit tõuseb küsimus, mis mida põhjustab. Kas mitte inimeste arukuse tõus pole viinud selleni, et õpilased suudavad nüüd õppida tunduvalt nõudlikumatest õpikutest kui varem? Või on siiski parem õpetamine ja õppimine viinud selleni, et tõusnud on hariduse tase ja inimesed varasemast arukamad?
Üks kooliaasta haridust tõstab õpilase arukust 2,7 punkti (Cliffordson, Gustafsson, 2008). See on tingitud põhiliselt haridusest ja küpsemisest. Hariduse mõju arukuse arengule on 3–4 korda suurem kui küpsemise mõju (Baker jt, 2012, 8). Inimeste arukuse kasvu põhiline põhjus on nende haridus.
Haridus tagab parema elu
Tunnetuslike probleemide lahendamise oskus annab inimesele võimaluse võtta vastu õigemaid otsuseid ja paremini elada. See seaduspärasus ilmneb selgesti riikide võrdluses. Kõrgema haridusega riikides on rahvas arukam, tema tervis ja majanduslik elujärg on parem, elukorraldus demokraatlikum. Sama seaduspärasus kehtib inimeste võrdluses. Uuringutes on selgunud, et haritud inimeste sotsiaalne staatus ja üldine heaolu on kõrgemad ning poliitilised otsused küpsemad (Baker jt, 2012, 10; Rindermann, Meisenberg, 2009).
Inimeste arengu näitajaid on palju ja need on omavahel seotud. Üks põhiline ja teisi toetava arengu näitajaid on haridus, milles omakorda on tähtis õpilaste mõtlemise arendamine. Tunnetuslikult rikkalik hariduse sisu annab selleks võimaluse.
Õppimine arendab aju
Õpetajad on võtnud rikkalikumad õpikud kasutusele ilmselt seetõttu, et need võimaldavad paremini õpetada. Uute mõttemallide omandamine arendab inimeste võimeid ja muudab ühtlasi nende aju. Närviseoste loomine ja korduv kasutamine tugevdavad seoseid ja seega suurendavad aju vastavat piirkonda.
Aju muutusi on näidanud mitmed uuringud. Muusikuil on tavalisest suurem kuulmiskeskus, mis on tegev viiside salvestamisel ja taastamisel. Londoni taksojuhtidel on keskmisest suurem hipokampus, mis aitab neil suures linnas orienteeruda jne (Baker jt, 2012). Kirjatarkust omandanud inimeste aju erineb kirjaoskamatute omast (Baker jt, 2015). See on õppimise nähtamatu, aga väga oluline efekt, mis muudab inimese tegevuses palju.
Kirjandus
- Baker, D. P.; Eslinger, P. J.; Benavides, M.; Peters, E.; Dieckmann, N. F.; Leon, J. (2015). The cognitive impact of the education revolution: A possible cause of the Flynn Effect on population IQ. Intelligence. Vol. 49, lk 144‒158. 15p. DOI: 10.1016/j.intell.2015.01.003.
- Baker, D., Salinas, D. ja Eslinger, P. (2012). An envisioned bridge: Schooling as a neurocognitive developmental institution. Developmental Cognitive Neuroscience, 2S, S6–S17.
- Cliffordson, C., Gustafsson, J. E. (2008). Effects of age and schooling on intellectual performance: Estimates obtained from analysis of continuous variation in age and length of schooling. Intelligence, 36 (2), lk 143‒152.
- Mikk, J. (2011). Rahvuslik intelligentsus ja haridus. Rene Mõttus; Jüri Allik; Anu Realo (toim.). Intelligentsuse psühholoogia (178−187). Tartu Ülikooli Kirjastus.
- Rindermann, H., Meisenberg, G. (2009). Relevance of education and intelligence at the national level for health: The case of HIV and AIDS. Intelligence. Vol. 37 Issue 4, lk 383‒395. DOI: 10.1016/j.intell.2009.03.005
Tõsine töö tehtud. Füüsikaõpetajana võin kinnitada,et meie füüsika õpikud ei ole nõudlikumaks õpilasele muutunud ( vaid vastupidi). Kas kõik lootus on pandud siis õpetajatele, et nemad õpetavad “veel paremini”?
Toredat uut aastat!