Õuelastehoid ja koolivalmidus

19. aug. 2022 Marjet Salmar Laste Õue loovuskeskuse asutaja ja õpetaja - Kommenteeri artiklit

Me kõik soovime, et laps oleks tegutsedes vaba ja loov, valmis katsetama, uurima ja avastama. Selleks tuleb lapse arenguprotsessi aga selles suunas juhtida. 

Õpetlased leidsid juba ammustel aegadel, et maa ja taevas, metsad ja põllud, järved ja jõed, mäed ja mered on suurepärased koolmeistrid ja õpetavad meile rohkem, kui me raamatutest õppida suudame. Kuigi inimene on õppinud looduselt aastasadu, tekkis õuelasteaia mõiste alles 20. sajandi keskpaigas. Kogu maailmas on hakatud üha enam rääkima vajadusest ja võimalusest viia õppetegevus rühma- või klassiruumist välja, et toetada õppija aktiivsust õppeprotsessis, rahuldada laste liikumisvajadust ja muuta õpitav elulähedasemaks. Kusjuures õues õppimine ei tähenda tubase tegevuse õue viimist, vaid läbimõeldud ja õuekeskkonnale orienteeritud õppe-kasvatustegevust, mille eesmärk on tugevdada laste sidet loodusega. 

Õuesõppe eelised ja plussid

Valdavalt õuekeskkonnas tegutsevaid lasteaedu ja -hoide on hakatud looma paljudes riikides. Riigi tasandil on õuesõppe arendamist toetatud Rootsis, Šotimaal ja Austraalias. Mitmetes Euroopa riikides, nagu Saksamaa, Tšehhi, Itaalia jt, on loodud hästi toimivad õuelasteaedade ühendused, mille kaudu vahendatakse kogemusi ja pakutakse õpetajatele koolitusi.

Mitmekesised ja muutlikud looduskeskkonnad pakuvad lapsele suurepäraseid võimalusi uurimuslikuks mänguks. See omakorda loob võimalused teha otsuseid, arendab loovust ja suurendab sotsiaalset suhtlust, soodustades seeläbi õppimisvõimet. Varajane kontakt loodusega mängib olulist rolli keskkonnasõbralike väärtuste ja käitumise kujundamisel. Lastelt vanematele antavad teadmised mõjutavad kaudselt ka täiskasvanute tegevusi looduskeskkonnas. Õuekeskkond ei ole kunagi neutraalne, vaid paneb tegutsejad proovile ning annab õppijatele tagasisidet nende võimete, õppimise ja arengu kohta, toetades sel viisil adekvaatse enesehinnangu kujunemist. 

Õues õppimine pakub palju väljakutseid ning loob olukordi, kus on vaja teha koostööd. Selliseid situatsioone ei pruugi sisetingimustes nii loomulikult tekkida. Õuesõppe kesksed aspektid on soov õppida ja kogemusi omandada, teemade lõimumine ning inimese ja looduse vahetu kontakt. Värskes õhus viibimine, liikumine ja kogemuse kaudu õppimine aitab lapsel kasvada tervemaks inimeseks. Just koolieelne iga on parim aeg lapse liikumisharjumuse kujundamiseks. Õuelastehoius käivad lapsed veedavad enamiku päevast õues joostes, ronides, roomates ja mängides. Nad on vastupidavad ja liikuvad. Vanemate üks mure last kooli saates oligi seotud sellega, kuidas ta tuleb toime koolipingis istudes. Kuna lapsed olid saanud piisavalt liikuda, ei olnud neil probleemi tunnis laua taga istuda. Pigem tõid vanemad murekohana välja, et koolis käies on lapse soov liikuda vähenenud.  

Kui oleme näidanud lapsele põnevaid võimalusi õues tegutsemiseks, suudame ehk sellega asendada üha suureneva meelelahutusliku ekraaniaja.

Samas tekib küsimus, kas päev läbi õues toimetamine tagab lapsele piisava ettevalmistuse kooliks ja hakkamasaamise esimeses klassis?

Vanemate ja õpetajate arvamused

Eestis loodi esimene õuelastehoid 2014. aastal Tartus ning kaheksa aasta jooksul on sealt kooli läinud üksteist last. Oma magistritöös püüdsingi välja selgitada, kuidas nende laste esimene kooliaasta möödus ja kuidas nad esimeses klassis hakkama said. Selleks intervjueerisin nii laste vanemaid kui ka õpetajaid.  

Kõik need vestlused olid põnevad ja emotsionaalsed. Oli tunda, et vanemad olid õuelastehoiust vaimustuses ja oma valikuga väga rahul. Paar last olid käinud lühikest aega ka tavalasteaias, aga sealne müra rühmaruumis ja vähene õuesolek ei sobinud neile ega nende vanematele.

Õuelastehoiu eeliseks pidasid vanemad eeskätt seda, et õues ollakse palju ja iga ilmaga, laps puutub kokku päris eluga, paneb end proovile eri olukordades ja mängimiseks kasutatakse päris asju. Kuna loodus on iga päev erinev, ei hakka kunagi igav. Areneb lapse oskus loodust hoida, vaadelda mitmesuguseid taimi ja nähtusi, märgata aastaaegade vaheldumist ning seda kõike värvikalt kirjeldada.

Lapsevanemad tõidki välja, et lapse teadmised loodusest ja sõnavara selle väljendamiseks on tänu õuelasteaias käimisele väga head.

Veel meeldis vanematele, et lapsed õppisid õuelastehoius igasuguseid olukordi isekeskis ja suurema kärata lahendama. Kuna rühmas oli kuni kümme last, oli õpetajatel aega ja jaksu kõiki ja kõike märgata ning olukorrale vastavalt tegutseda.

Uurimusest selgus, et lapsed saavutavad kooliteadmised ka õues tegutsedes, mitte ainult laua taga istudes. Õpetajate arvates ei erinenud õuelastehoius käinud laste akadeemilised teadmised tavalasteaiast tulnud laste omadest.

Küll aga tulid nad paremini toime erisugustes olukordades, lahendasid erinevaid situatsioone ja olid koostöövalmis. Samuti rõhutasid kõik intervjueeritavad, et õuelasteaias käinud laste eneseteenindamine ja iseendaga hakkama saamine oli väga kõrgel tasemel. Nad kohanesid kiiresti ning olid seltsivad ja sõbralikud. Veel tõid õpetajad välja laste julguse teistest erineda: lapsed julgesid öelda välja, mida nad tahavad teisiti teha või mis tundub nende jaoks igav. Teadmishimu ja vajadus selgituste järele oli nende laste jaoks väga oluline, nad soovisid arutleda ja analüüsida ning valida võimaluste vahel. 

Mis magistritööst selgus?

Kokkuvõtvalt võib öelda, et õuelastehoiust tulnud lapsed olid kooliküpsed. Arenenud olid nende sotsiaalsed oskused, akadeemilised teadmised ja füüsilised võimed – kõik see, mida on vaja edukaks kooliskäimiseks. Kui mõnes aines oligi lapse akadeemiline teadmine nõrgem, näiteks kooli tulles lugemisega raskusi, tasandus see juba poole aastaga. Ka selgus uurimusest, et lastele, kes ei saanud hästi hakkama käeliste tegevustega, ei meeldinud need juba varem. 

Seega ei tasu muretseda, et laps ei omanda õuekeskkonnas akadeemilisi teadmisi. Kehaline aktiivsus toetab lapse vaimset arengut ning on seotud paremate õpitulemustega.

Nii lapsevanemad kui ka õpetajad rõhutasid, et kõige rohkem sõltub koolis hakkama saamine siiski lapse individuaalsetest omadustest, tema eripärast. Õuelastehoid vaid toetab laste algatusvõimet ja julgust tegutseda, toob esile nende tugevused ja silub nõrkused. 

Vanemate hinnangul on õuelastehoid andnud lastele enesekindluse ja julguse ennast ja oma tundeid väljendada ning õpetanud teiste tundeid mõistma ja aktsepteerima.

Siinjuures on väga oluline, et lapsel tekiks oma esimese õpetajaga hea kontakt ning õpetajal jaguks aega, tähelepanu ning kannatlikku meelt kõigi laste jaoks klassis. On tähtis, et õpetaja tajuks oma olulisust ja julgeks lastega uusi asju katsetada. 

Oma töös olin huvitatud ka sellest, kas vanemate arvates on Eestisse vaja õuelasteaedu või -hoide. Lastevanemate vastustest selgus, et nad pooldavad koolieelset asutust, kus õpe tugineb kogemisel ja tegutsemisel ning lapsed saavad vaadelda, katsetada ja mõtestada saadud tulemusi. Leiti, et selleks ei pea tingimata looma õuelasteaedasid, vaid võib olemasolevates lasteaedades päevaplaani ümber korraldada, suunates enamiku tegevusest õue. 

Just meie lasteaia- ja algklassiõpetajatena saame äratada lastes huvi õppimise vastu. See on pikaajaline protsess, mis koosneb turvalise keskkonna loomisest, teadlikust õppetegevusest, avastamist ja nautimist võimaldavatest vahenditest. 


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!