STEAM-õpe peitub ka lugudes, muinasjuttudes ja rahvalauludes

Lasteaia rühmaõpetajana seisan iga õppeaasta alguses tegevusplaani koostades keerulise valiku ees: milliseid meetodeid ja võtteid võiks õppeaasta jooksul oma töös kasutada? Olukorras, kus kõigil haridusastmetel tuleb toetada kriitilise mõtlemise, loovuse, probleemilahendusoskuse ja ennastjuhtiva õppija kujunemist, on oluline võtta kasutusele uuenduslikud õpetamismeetodid ja -keskkonnad. 

Mis on STEAM-õpe ja miks see oluline on?

PISA 2018. aastal korraldatud uuring näitab, et Eesti kooliõpilased on oma keskmiste tulemustega loodusainetes ja matemaatikas kogu maailma võrdluses jätkuvalt kõrgel kohal. Heade tulemuste kõrval tuuakse samas esile, et väga hea mõtlemisoskuseni ehk 5. ja 6. saavutustasemele jõuab Eestis vähem õpilasi kui teistes edukates riikides. 5. ja 6. tase on need, mille põhjal saab hinnata õpilaste loovust ja kriitilise mõtlemise oskust, samuti on selle taseme saavutanud õpilastel hästi arenenud mõtlemis- ja põhjendamisoskused, nad on suutelised reflekteerima oma tegevust, sõnastama oma tõlgendusi ja põhjendusi. 

Eelnimetatud loovust tuleb arendada juba lapseeas ja selleks sobib STEAM-õpe. Ometi ei tohiks varased STEAM-õppe kogemused olla mõeldud 4-aastase lapse ettevalmistamiseks tulevaseks STEAM-karjääriks, vaid eeskätt on tähtis pakkuda lastele haaravat õpikogemust. 

Akronüüm STEAM tuleneb valdkondade ingliskeelsete terminite esitähtedest ning hõlmab endas viit valdkonda: science, technology, engineering, art, math ehk loodusteadused, tehnoloogia, inseneeria, kunst, matemaatika. Varem kasutuses olnud akronüüm STEM hõlmas nelja valdkonda: loodusteadused, tehnoloogia, inseneeria, matemaatika. Kunsti integreerimine loodus- ja täppisteaduste valdkonda kuuluvate ainetega toetab laste kognitiivset ja emotsionaalset võimekust, kriitilist mõtlemist, probleemide lahendamise oskusi ning loovust ja eneseväljendust. Kunst ei tähenda siin ainult joonistamist ja maalimist. Kunsti valdkonna juurde toomist saab vaadelda palju laiemas kontekstis. Kunst ehk art tähendab STEAM-õppes nii muusika, tantsu, visuaalse kunsti ja digitaalse meedia kui ka humanitaarteaduste kaasamist. Humanitaarteaduste kaasamine loob võimaluse pakkuda STEAM-õppe tegevusi väikelastele, ning seda just keelekunsti (ingl language arts) ja lugude (storytelling) kasutamise kaudu. Ühtlasi aitab STEAM-õpe kujundada arusaamist põhjuse-tagajärje seostest. 

STEAM-õpe alushariduses

Integreeritud teadmiste omandamist peetakse üldhariduses möödapääsmatuks, sest sellega luuakse alus, millele õppija saab toetuda, kui soovib lahendada probleeme, laiendada teadmisi ja olla uuenduslik. Olulise aspektina nähakse STEAM-õppes laste kaasamist elulise praktilise tegevuse kaudu. STEAM-õpe julgustab eelkooliealisi looma ja avastama uut, nägema tuttavat uues valguses, ühendama tuttavat ja uut ebatraditsioonilisel viisil ning mõtlema iseseisvalt ja fantaasiarikkalt.

Nagu iga uue õppemeetodi või võttega, tuleb ka STEAM-õppe rakendamise puhul esmalt seista silmitsi mõne väljakutsega. STEAM-õppe rakendamise üks keerukus tuleneb sellest, et ainevaldkonnad on integreeritud ja õpetajad peavad käsitlema teemasid väljaspool oma eriala ning see võib kujuneda raskeks neile, kellel puudub loodusteaduslik taust. Lasteaiaõpetajate koolituse puhul on esile toodud, et see ei valmista neid piisavalt ette STEAM-õppe korraldamiseks, puudujääke tekib nii aine- kui ka pedagoogikateadmistes ning seda eriti võrreldes aineõpetajatega. Varasemas uuringus tõid eelkooliealiste laste õpetajad esile, et nad tunnevad survet pöörata rohkem tähelepanu laste keele- ja kirjaoskuse kujundamisele, mis ei jäta piisavalt aega tegeleda muude valdkondade, sh loodusteadustega.

STEAM-õppe rakendamine sõltub õpetajate valmisolekust, sest selle puhul tuleb läheneda õppe- ja kasvatustööle teistmoodi. See seab uued nõudmised lasteaiaõpetajate koolitamisele. Takistusena saab siin esile tuua täiendkoolituste vähesuse ja väga harva esinevad võimalused lühikursusteks või koolitusteks. Seevastu toetab STEAM-õppe rakendamist meie alushariduse üldpõhimõte ehk ainevaldkondade integreerimine.

Üks võimalik lahendus, julgustamaks õpetajaid STEAM-õppe rakendamisel esimesi samme tegema, on kasutada lugusid, muinasjutte ning laule. Lugude integreerimine STEAM-õppe tegevustesse elavdab laste kujutlusvõimet, loovust, arusaamist ja mõistmist, mis võib aidata lastel teemaga sügavamalt tegeleda. STEAM-õpet lugude jutustamise kaudu soovitatakse kasutada ka eelkooliealiste laste õpetamisel. Leitakse, et lugude kasutamine loodusteaduste õpetamisel muudab õppetegevuse meeldejäävamaks ja sisukamaks ning hõlbustab mõistmist. Teadus aitab meil omakorda probleeme tuvastada, nende ulatust mõista ja lahendusi leida. Samamoodi on võimalik lugude ja lasteraamatute kaudu koos lastega tegeleda probleemide lahendamisega, julgustada neid küsimusi esitama ja arutlema, arendades nii arutlemisoskust kui ka fantaasiat.

Magistritöös valminud tegevuskonspektid

Magistritöö raames koostati STEAM-õpet toetavad tegevuskonspektid 4–5-aastaste laste rühmale. Tegevuskonspektide aluseks võeti tuntud muinasjutt „Kolm põrsakest“ ja eesti rahvakultuurist pärit rahvalaul „Uhti-uhti uhkesti“. Tegevuskonspektide koostamisel lähtuti koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast, kus on valdkondade õppe ja kasvatuse paragrahvis (§ 16) esile toodud, et õppe sisu planeerimisel ja kavandamisel lähtutakse „üldõpetuslikust põhimõttest“. Eestis on seostatud üldõpetuslikku käsitlusviisi ja ainete omavahelist integreerimist Johannes Käisi pedagoogikaga, mis pidas oluliseks õppeainetest moodustuvat ühtset tervikut, õpetades ka teistes ainetes omandatud oskusi kasutama. Peale selle toetas Käis lugude kasutamist üldõpetuse teemakäsitlustes. Sellest tulenevalt on tegevuskonspektide koostamisel peetud silmas Käisi kaheksat didaktika põhimõtet, mis on jõukohasus, isetegevus ja aktiivsus, tulemuslik tegevus, vaatlus, elulähedus, terviklikkus, põhjalikkus ja sotsiaalsus.

Lisaks Käisi didaktika põhimõtetele võeti tegevuskonspektide koostamisel arvesse järgmisi aspekte. Esiteks on teadmine midagi sellist, mille laps loob oma kogemuste ja tegemiste kaudu. Eelkooliealised kogevad ja salvestavad asju oma pikaajalisse mällu õpikeskkondades, mis stimuleerivad kõiki meeli, ning selleks on vaja laste meeli ergutada, luues võimaluse kogeda, vaadata ja tunnetada. Samuti arenevad eelkoolieas kiiresti peenmotoorsed oskused ning sel ajal on käelised tegevused eriti olulised, kuna need on seotud lapse kognitiivse ja kõne arenguga ning eduka hakkamasaamisega. Lisaks nähakse käelisel tegevusel toetavat osa loodusteadusliku sisuga õpikogemuste paremal omandamisel.

Laste kogemuste uurimisel toetuti kümnetahulisele teemantmudelile (Packer ja Ballantyne, 2016), mida on varem kasutatud vabaajategevustest saadud kogemuste ja sisu analüüsimisel, kuid autorite väitel võib nimetatud mudelit kasutada mitmesuguses kontekstis. Lastelt saadud tagasiside põhjal sai kümnetahulisest teemantmudelist välja tuua kuus tahku (füüsilised, sensoorsed, introspektiivsed, hedoonilised, emotsionaalsed ja kognitiivsed kogemused). Loodud materjalile andsid ka oma hinnangu ja tagasiside nii ülikooli eksperdid kui ka eelkooliealiste laste õpetajad. Lastelt saadud tagasisidet analüüsides võib välja tuua, et on väga oluline, et laps oleks õppeprotsessis aktiivne, ning et käelise tegevuse kaudu saadud kogemused toetaksid arusaamist õpitavast teemast. Eri materjalide kasutamine õppe- ja kasvatustegevustes võib lapsi juba ise palju inspireerida, kuid praktilised tegevused suunavad lapsi uurima, avastama, võrdlema ning arutlema materjalide omaduste ja kasutamise võimaluste üle.

STEAM-õpet planeerides tuleks õpetajatel eeskätt endalt küsida, mida nad soovivad, et lapsed õpiksid ja mõistaksid, ning mida teha siis, kui katsete ja eksperimentidega ei lähe kõik plaanitult. Ka ebaõnnestunud katsetel ja eksperimentidel on oma õppimiskohad. Oluline on need lastele märgatavaks teha, nende üle arutleda ja seejärel uuesti proovida.

Valminud materjali eesmärk on muuta STEAM-teadmiste omandamine mänguliseks ja loomingulisemaks, et suurendada laste huvi ja vastuvõtlikkust ning õpetajate soovi STEAM-õpet õppe- ja kasvatustegevustesse integreerida. Samuti annab laste STEAM-õppest saadud kogemuste väljatoomine olulist infot STEAM-tegevuste planeerimiseks. Seega pakub antud magistritöö rühmaõpetajatele ideid ja mõtteid praktiliste tegevuste läbiviimiseks.

Artikkel põhineb Merili Käämbre magistritööl „Lugudel põhinevate STEAM-õpet toetavate tegevuskonspektide loomine ja katsetamine 4–5 aastaste lastega koolieelses lasteasutuses“, mis kaitsti 2022. aastal Tartu Ülikooli haridusinnovatsiooni õppekaval.