Vene kool, õpetaja palk, Ukraina lapsed

HTM andis 22. augustil Tallinna Humanitaar–gümnaasiumis pressikonverentsi, kus tutvustas algava õppeaasta olulisi teemasid.

Peateemaks kujunes vene koolide üleviimine eestikeelsele õppele. Selle kohta esitasid palju küsimusi nii pressikonverentsile tulnud ajakirjanikud kui ka konverentsi veebis jälginud inimesed. Viimaseid oli koguni 800 ringis ja sealsed arutelud jätkusid pärast konverentsi lõppu hilja õhtuni välja.

Eesti keele oskuse kontroll

Konverentsi veebist jälgiv rahvas sai muide üsna pahaseks, kui minister Tõnis Lukas möödaminnes mainis, et edaspidi võiks keeleinspektsioon teha vene koolides järelevalvet ja vaadata, kas õpetajad ikka õpetavad eesti keeles ja oskavad ise piisavalt eesti keelt. Eriti puudutatud olid kontrollimise mõttest eesti keelt perfektselt valdavad vene koolide õpetajad. Nad märkisid, et häid tulemusi ei saavutata mitte kontrolli, vaid oskusliku motiveerimisega.

Kas kontrollitakse või mitte, aga keelenõuded muutuvad vene pedagoogidele selgelt karmimaks. Minister Lukas ütles, et juba 2023. aasta sügisest peavad kõik vene koolide direktorid valdama eesti keelt, sest eesti keele oskus on nüüd koolijuhi kvalifikatsiooninõuete üks punkt. Samuti peavad vene koolide õpetajad alates 2023. aasta sügisest eesti keelt oskama. Tõstetakse ka vene õpilaste eesti keele oskuse nõudeid: põhikoolilõpetaja peab oskama eesti keelt B2- ja gümnaasiumilõpetaja C1-tasemel.

Veebiarutelus nenditi, et mingit kontrolli on ilmselt siiski vaja, sest seni on mõnigi ülikooli astunud viieline vene noor suhelnud algul õppejõuga Google Translate’i abil, hoolimata sellest, et on õppinud gümnaasiumis kolm aastat 60% õppeainetest eesti keeles.

Minister Lukas märkis, et eesti keel tuleb muuta vene emakeelega inimestele senisest palju vajalikumaks ja üks võimalus selleks on jätta ametlikud tekstid vene keelde dubleerimata. Ta lubas, et edaspidi on HTM-i kodulehel vene keeles ainult kõige hädavajalikum info: epideemia, Ukraina põgenikega seotu jms. Läti haridusministeeriumis juba on kõige vene keelde tõlkimine lõpetatud.

Kas õpetajaid jätkub?

Minister Lukas märkis pressikonverentsil, et vene koolide eesti keelt mittevaldavad õpetajad peavad eesti keele selgeks õppima või koolist lahkuma. See tekitab muidugi õpetajate defitsiiti ja Lukas selgitas, kuidas ministeerium seda leevendada kavatseb. Mõned näited.

Tõstetakse Ida-Virumaale tööle minevate õpetajate palka: lasteaiaõpetajal 30% ja põhikooliõpetajal 50%. Sisekaitse valdkonnas on selline lisatasu juba kaua kasutusel.

Ülikoolidelt tellitakse vene koolide jaoks senisest rohkem õpetajaid.

Eesti õppekeelega koolid võtavad osa koormust enda peale ja saavad vene lapsi õpetades ministeeriumilt rahatoetust taotleda.

Teistest piirkondadest Ida-Virumaale õpetajaks tulnud pedagoogidele pakutakse soodustusi. Näiteks lubatakse neil koolivaheaegadel töötada kodus.

Kust raha võetakse?

Minister Lukas vastas ajakirjanikele, et raha on alati vähe, kuid paanikaks pole põhjust, sest üleminekut eestikeelsele õppele ei alustata nullist. Ta tõi ka siin mõned konkreetsed näited.

Metoodilised materjalid ja ka õppematerjalid muukeelsete laste eesti keeles õpetamiseks on meil olemas ja neid on laialdaselt katsetatud.

Mitmed vene koolid on juba eesti õppekeelele või keelekümblusele üle läinud ja neil on õpetajad olemas.

Üleminekuks antakse aega. 2024. aasta sügisel lähevad eesti keelele üle ainult 1. ja 4. klass. See võimaldab aja jooksul täiendavaid ressursse leida.

Ida-Virumaal riigistatakse koole (nt Lüganuse) ja see leevendab mõningate koolide rahapuudust.

Tõnis Lukas rõhutas, et lisaraha ei pea saama ainult Ida-Virumaale suunduvad õpetajad, vaid kõik magistrikraadiga õpetajad peavad saama 120% Eesti keskmisest. See loob õpetajaametile positiivse fooni ja siistahavad noored õpetajaks õppida ja kogenud õpetajad kooli tagasi pöörduda. „Samm-sammult me selleni ka jõuame. Eelarveläbirääkimistel räägime sellest,“ ütles Lukas. Teisalt märkis ta, et õpetaja teema ei ole ainult palk, vaid ka koormus ja karjäärimudel. Varem sai õpetaja-metoodik palgalisa. Nüüd peavad vanem- ja meisterõpetaja seda ise taotlema, kuid enamasti nad seda ei tee, töötades pigem õhinapõhiselt. Minister Lukas ei pidanud seda õigeks.

Kuid raha vajavad ka ülikoolid. Sellega seoses märkis Lukas, et ministeeriumieesmärk on jõuda ülikoolidega halduslepinguni. Kõrgkoolid saavad 10 miljonit eurot juurde ja nende rahastamine hakkab jätkuvalt tõusma. Teine teema on eesti keeles õppimise võimalus ülikoolis ja doktorantuuris, samuti doktorantuuri kaudu eestikeelsete õppejõudude järelkasv. Minister avaldas lootust, et seoses ülikoolide lisarahastamisega tõuseb ka õppejõudude palk.

Pressikonverentsi veebis jälgijatel oli ka oma ideid täiendava raha leidmiseks. Näiteks soovitati Rail Balticu ehitus peatada ja vabanev raha haridusse suunata. Teine idee oli suunata raha „inimestesse, mitte betooni“. (Vastuväide oli, et Tartu Ahaa keskus on ka betoonist.)

Distantsõpe ja Ukraina lapsed

Kantsler Kristi Vinter-Nemvalts märkis pressikonverentsil, et võimaliku koroonapuhangu korral soovitab ministeerium distantsõppele viia ainult nakatunud klassid/koolid ja nakkuseta kohad avatuna hoida. Koolid saavad ka edaspidi kiirteste kasutada. Haigena tuleb jääda koju nii õpilasel, õpetajal kui ka lähikontaktsetel, rõhutas kantsler.

Probleemina tõi kantsler välja, et Eestis elavatest Ukraina sõjapõgenike lastest on meie koolidesse registreeritud ainult umbes pooled. Ilmselt loodavad nende vanemad juba lähiajal Ukrainasse tagasi pöörduda.

Kristi Vinter-Nemvalts ütles, et koolidesse registreeritud Ukraina lapsed hakkavad õppima eesti keeles ja meie õppekava järgi. See sõnum tekitas veebis natuke segadust – kas siis ukraina keeles ei tohigi õppida? Kantsler märkis, et ukrainakeelseid materjale võib kasutada näiteks õpitu kinnistamiseks. Ta lisas, et eKoolikott on varustatud Ukraina lastele sobivate õppematerjalidega. Peagi valmivad ka Ukraina õppekavade tõlked, et neid saaks meie omadega võrrelda ja Ukraina lastele kodumaal edasiõppimise võimalusi lahti hoida. Ukraina laste huviharidus ja noorsootöö peab olema samuti eestikeelne, toonitas kantsler Vinter-Nemvalts.