Eetiline häkkimine ja mänguline küberõpe ‒ kas tulevased õppeained juba põhikoolis?
29. oktoobril toimub Tartu Ülikooli spordihoones tasuta ingliskeelne küberharidusfoorum Cybercation Põhja- ja Baltimaade haridusvaldkonna spetsialistidele. Cybercationi eesmärk on tuua kokku õpetajaid, haridusspetsialiste ja -asutusi, kelle missioon on toetada IKT-õpet Põhja- ja Baltimaade piirkonnas.
Eetilise häkkimise võistluse mõtet ja vajalikkust selgitavad foorumi eestvedajad Marki Tihhonova-Kreek ja Grete Kodi.
Marki, millest tuli idee hakata noortele korraldama eetilise häkkimise võistlust?
Marki: Tänapäeval digitaliseeritud maailmas varitsevad meid igal sammul nähtamatud ohud. Maailm läheb järjest keerukamaks ning et saaksime seda keerukust nautida, peame oskama end kaitsta. Seetõttu otsustasime CTF Techi meeskonnaga keskenduda järgmisele põlvkonnale: õpetame neid kõigepealt iseennast ja oma lähedasi ning seejärel oma riiki kaitsma. Pakume neile selleks mängulist küberõpet, mille üks väljundeid ongi suurvõistlus Cyber Battle of Estonia.
Võistluse raames õpivad noored mänguliselt tõsiseid küberteemasid. Küberrünnakud ei kao kuskile, vaid ongi tänapäevane reaalsus, seetõttu alustame päris varakult, umbes 14.‒15. eluaastast.
Jõudsime järeldusele, et haridusprojekti ei saa teha partneriteta haridusmaailmast. Seetõttu alustasime koostööd Tartu Ülikooli teaduskooliga, kes annab näiteks Eestis võistlusel osalevatele noortele võistlemise eest isegi ainepunkte. Lisaks on meil sihikul olnud välisülikoolid. Juba eelmisel aastal katsetasime võistlemist paari välistiimiga ja suhtlesime nende õpetajatega.
Grete, kuidas sina selle ettevõtmiseni jõudsid?
Grete: Marki võttis minuga ühendust ja tutvustas Cyber Battle’i projekti. See oli vahetult pärast seda, kui hakkasid toimuma Põhja- ja Baltimaade digiarengu eest vastutavate ministrite kohtumised ja võeti vastu eesmärk, et Põhja- ja Baltimaade regioonist peab aastaks 2030 saama kõige integreeritum piirkond maailmas. Marki jutu peale lõid mul silmad kohe särama, sest turvalisus on igasuguse ühissüsteemi ‒ eriti kui räägime riigipiire ületavatest lahendustest ‒ alus. Meil pole mõtet midagi luua, kui all pole tugevat ja turvalist vundamenti.
Marki küsis, kas Põhjamaad tahavad selles projektis kuidagi kaasa lüüa, ning minu jaoks tundus selline partnerlus väga loogiline ja ajakohane. Hüppasime kohe paati ning eelmise aasta võistlusel olid meil kahe Põhjamaade riigi esindajad: üks meeskond Islandilt ja kaks Soomest.
Sel aastal otsustasime asja suuremalt ette võtta. Kui Marki rääkis mulle enda partneritest Tartu Ülikoolis, tekkis mul idee luua Põhja- ja Baltimaade haridussektori võrgustik, mis toetab noortele küberhariduse andmist. Noorte küberoskusi arendada on väga oluline, eriti kuna selles valdkonnas valitseb suur tööjõupuudus, mis on tekkinud juba mõnda aega tagasi. Lisaks on kaks aastat pandeemiat kogu digitaalse arengu kümne aasta võrra edasi viinud.
Ka geopoliitilise olukorra tõttu on küberoskuste arendamine Põhja- ja Baltimaade piirkonnas hädavajalik, eriti kuna küberturvalisus ei tunne riigipiire. Mul on väga hea meel, et tekkinud on avaliku ja erasektori koostöö, sest avalik sektor saab otse toetada erasektoris leiduvaid kitsaskohti.
Marki: Kõigepealt asusime töötama noortega: nende mänguline õpetamine, Cyber Battle’i korraldamine jne. Samas, kui soovime mängulist küberharidust laiemalt propageerida, mitte jääda ainult ühe võistluse piiresse, siis peame koostööd tegema ka nendega, kes noori õpetavad ja haridusmaastikku kujundavad. Gretel tuli mõte, et kui me juba plaanime Põhja- ja Baltimaade tiimid finaalvõistlusele tuua, oleks loomulik jätk kaasata ka haridussektorit ja pakkuda neile võimalust sel teemal võrgustuda ning mõtteid vahetada. Ideaalis aitaks see meil aastatega saavutada eesmärgi, kus meie regioonist saaks kõige kübervõimekam piirkond maailmas. Nii tekkiski idee korraldada Põhjamaade ja Baltimaade haridusinimestele suunatud küberharidusfoorum Cybercation.
Ilmselt tulevad põhjamaalased Eestisse Cybercationile haridusfoorumile saama eestimaist kogemust ja teadmisi. Miks peaks aga Eesti õpetajad ja haridusinimesed seal osalema?
Grete: Mina usun, et teadmiste ja kogemuste vahetamine on kahepoolne. Kõik Põhjamaad tegelevad küberturbe temaatikaga päris aktiivselt, lihtsalt eestlastel on selles vallas väga hea kuvand ning see aitab meil rahvusvahelist koostööd tugevdada.
Foorumi üks eesmärke on, et kõik jagavad oma edukogemusi ja teavet: kuidas nad kübeturvalisust õpetavad, kuidas on teatud aineid oma riiklikesse programmidesse kaasanud, mis on nende konkreetsed eesmärgid selles valdkonnas.
Meie eesmärk on eksperdid kokku tuua ning korraldada praktiline teabevahetus. Tõenäoliselt ei saavuta me oma kõrgemaid sihte ühe korraga, kuid hakkame seda võrgustikku tasapisi kasvatama, et tekitada olukord, kus selle valdkonna inimesed hakkavadki Cybercationil kohtuma. Eesmärk on üles ehitada valdkondlik koostöö ja kogukond, kes Põhja- ja Baltimaade piirkonnas küberharidust arendaks.
Marki: Ma arvan ka, et meil on vastastikku palju õppida. Ei ole ka Eesti probleemivaba, kuigi meie küberkuvand on üle maailma väga tugev. Tänastel gümnaasiumi või ülikoolilõpetajatel on küberohtudest maalitud suhteliselt adekvaatne pilt, aga kuidas nendega oma töö käigus tegelikult hakkama saada, seda nad sageli ei tea. Praktilisi küberoskusi peab arendama. Ma arvan, et Põhjamaadest saame õppida süstematiseeritust ja seda, kuidas haarata laia pilti, sest isegi kui nad pole praktikas mõne asjaga väga kaugele jõudnud, on need just nende tugevused.
Grete: Nii Põhjamaades kui ka Eestis tuleb vaadata, kuidas me üldse küberõppesse või digitaalsesse kirjaoskusesse suhtume. Kas hakkamegi seda noortele õpetama siis, kui nad on 13‒15-aastased, või juba varem. Kas see on ka tegelikult haridussüsteemi nii integreeritud, et oleks nii terviklik kui teeniks ka õilsat eesmärki.
Kes Cybercationi haridusfoorumil üles astuvad ja sõna võtavad?
Grete: Meie eesmärk on korraldada foorum, mis oleks äärmiselt praktiline ning tuleks kasuks nii haridustöötajatele ülikoolides, keskkoolides ja huvialakoolides kui ka noorsootöötajatele. Esitlusele tuleb kaks ettekannet küberõppe olukorrast regioonis ning tendentsist, kuhu see suundub. Üks esineja on Norrast, teine Eestist. Vestlusringis osalevad Põhja- ja Baltiriikide esinejad, kes väga praktilisi näiteid tuues räägivad, mida on tehtud, mida on vaja teha, millised on probleemid ja lahendused.
Marki: Eelmisel aastal oli Cyber Battle’i finaalis kohal ka riigipea Alar Karis, kellele läheb praktiline küberharidus väga korda. Loodame teda näha ka selle aasta finaalis ning samuti Cybercationil.
Grete: 6. septembril kohtuvad Oslos Põhja- ja Baltimaade digivaldkonna eest vastutavad ministrid ning kohtumisel esitletakse edulugude ühe näitena ka Cyber Battle’i projekti, sest ministrite põhiteema on ilmselgelt küberturvalisus. See on meie jaoks väga oluline, sest kui tahame päriselt midagi muuta, ei saa me jääda vaid noortega tegelema, vaid peame jõudma ka otsustajateni. N-ö vajalike oskustega inimeste ressurss ei teki iseenesest, selleks peab olema soodne pinnas, ühtne arusaam probleemist ja tegevusplaan.
Marki: Meie projekt on kestlikum, kui kaasame lisaks noortele rohkem ühiskonnagruppe: õpetajaid, haridustöötajaid, noorsootöö spetsialiste, poliitikakujundajaid … Nii on teemal suurem kandepind ja kes teab, äkki jõuame nii ühiselt hariduspoliitika peenhäälestamise või kooliprogrammidesse uute valikainete sissetoomiseni.
Millised on teie ootused Cyber Battle’ile ja Cybercationile? Millised muutused võiksid nende tulemusel ühiskonnas toimuma hakata?
Grete: Esiteks loodan, et küberoskusi hakatakse teadlikult arendama ja haridussüsteemi juurutama. Teiseks soovin, et pärast Cybercationit hoogustuks haridusvaldkonna spetsialistide rahvusvaheline koostöö ‒ et koos hakataks mõtlema ühiste proovikivide ja nende lahendamise peale.
Minu suur unistus seoses selle projektiga on muidugi, et Põhja- ja Balti piirkonnast saaks suurepäraste teadmiste ning oskuste ja tugevaima inimkapitaliga regioon küberohtude vastu võitlemiseks: et meil oleks olemas eetilise häkkimise oskused ja suudaksime nende abil vajadusel ka oma piirkonda kaitsta. Küberteadmised on muutumas sama oluliseks kui elementaarne kirjaoskus, me ei saa neid enam eraldi hoida. See, kuidas veebis toimetada, digitaalseid süsteeme üles ehitada või lahendusi luua, pole üksnes kahe-kolme spetsialisti teema, vaid peab olema loomulik elu osa, mille kohta on pea igaühel teadmisi.
Marki: Ma loodan, et kõik need võistlusel osalevad noored nii Eestist kui ka Põhja- ja Baltimaadest jätkavad hiljem omavahelist suhtlemist ja praktiliste kogemuste vahetamist. Paljud eelmisel aastal osalenud noored näiteks on jätkanud suhtlemist Discordi kanalis, neist on tekkinud omamoodi kogukond, kus nad vahetavad selle valdkonna infot ja harivad end edasi.
Tänu Põhja- ja Baltimaade lisandumisele tõotab see kogukond kasvada märksa suuremaks ja minu soov on, et see koostöö ja suhtlus kihaks täie hooga edasi. Sama võiks toimuda õpetajate vahel. Tõenäoliselt ei ole see nii aktiivne kui noorte puhul, aga usun, et osa neist jääb omavahel tihedalt suhtlema ning igal järgneval aastal on meil Cybercationit järjest hõlpsam korraldada.
Ma tahaks jõuda sinna, et praktiline küberõpe jõuaks valikainena või valikaine osana võimalikult paljudesse koolidesse. Eestis on meil teatav võimekus seda teha juba olemas, sest Norra, Islandi ja Liechtensteini finantseeritud programm „Noorte noorsootöötajate küberõppeprogramm“ on loonud juba eeltingimused, et jõuda kahe aasta jooksul kuni kuuekümnesse omavalitsusse. Oleks suurepärane. kui saaksime samasugust protsessi laiendada kõigisse Põhjamaadesse ja Balti riikidesse.
Tegelikult on ju meie eesmärk, et viie aasta pärast oleks meie piirkond digitaal- ja küberturvalisuse valdkonnas praegusest märksa tugevam ning teaksime inimesi, kes küberhariduse valdkonnas toimetavad.
Grete: Jah, on väga oluline, et tekiks oma kogukond. Kui Islandi ja Eesti noor tulevikus taas kohtuvad, on neil loodetavasti ühised väärtushinnangud ja ühine arusaam. Ühise kogukonna loomine on selle projekti üks suuremaid eesmärke.
Haridusfoorumile Cybercation saab registreeruda 10. oktoobrini, aga Cyber Battle of Estonia võistlusele on registreerumine juba lõppenud. Miks peaksid Eesti õpetajad siiski ka võistlust vaatama tulema ja õpilased kaasa võtma?
Marki: Võistlust jälgides on võimalik näha, kuidas küberõpe toimub. Ma kujutan ette, et haridustöötajatel on pandeemia järel palju uusi tehnoloogilisi õppevahendeid ja lahendusi, ning nad võivad hakata kõikidest uuendustest juba väsima. Cyber Battle’il näed, et see kõik polegi nii keeruline. Praktiline küberõpe on mõeldud kõigile, mitte ainult kõige helgematele peadele, kes olümpiaadidel medaleid koguvad. See on päriselu lihtne ja loomulik osa, mis ei olegi raketiteadus.
Grete: Ka minul oli enne eelmise aasta võistlusel osalemist teatud ettekujutus, milline see võistlus välja näeb. Kohapeal nägin ma, et küberturvalisus ja -oskused on meie igapäevaeluga tihedalt seotud, lausa meie elu loomulik ja lahutamatu osa.
Marki: Võistlusel on ka suur meelelahutusala, kus saabki ise lihtsamaid kübermõistatusi lahendada ja oma küberoskusi elulistes olukordades proovile panna. Lisaks on seal mänge, mida küberteadlikumad ettevõtted on vaatajatele välja pakkunud. Kohale tasub tulla juba selle pärast, et sellest kübermöllust osa saada. Miks mitte teha sellest ühine klassiväljasõit ja lüüa mitu kärbest ühe hoobiga.
Ingliskeelne küberharidusfoorum Cybercation toimub 29. oktoobril kl 12‒15.15 Tartu Ülikooli spordihoones. Cybercationi eesmärk on tuua kokku õpetajaid, haridusvaldkonna spetsialiste ja haridusasutusi, kelle missioon on toetada IKT-õpet Põhja- ja Baltimaades. Foorumi käigus soovivad korraldajad pakkuda küberharidusele laiemat kõlapinda ning soodsamat kasvulava, edendada rahvusvahelisi kontakte ja nii õpilaste ja tudengite kui ka õpetajate ja haridusasutuste suhtlemist ning luua pikaajalisi partnerlussuhteid.
Info ja registreerimine kuni 10. oktoobrini siin.
Samal päeval, 29. oktoobril toimuvad Tartu Ülikooli spordihoones Cyber Battle of Estonia 2022 ja Cyber Battle of Nordic-Baltics 2022. Need kaks eetilise häkkimise võistlust moodustavad koos Põhja- ja Baltimaade regiooni kõige suurema õpilastele ja tudengitele suunatud eetilise häkkimise sündmuse, mille eesmärk on muuta noored ja haridusasutused küberturvalisusest teadlikumaks. Võistlus algab kl 10, on pealtvaatajatele tasuta ning kohapealne meelelahutusala pakub rohkelt tegevust.