Esmakordselt ületab õpetajate keskmine palk kahe tuhande euro piiri

30. sept. 2022 Sirje Pärismaa toimetaja - 2 kommentaari
Karikatuur: Toomas Mitt

Järgmise aasta riigieelarve läbirääkimised on seljataga ja haridusrahval põhjust rõõmustada rohkem kui varasematel aastatel. Milles kokku lepiti? Lühiülevaate annab haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas.

Riigieelarve läbirääkimiste järel võis lugeda ajalehtedest pealkirju: Ida-Viru õpetajate palk on lähitulevikus kolm tuhat eurot. Mis on teie arvates läbirääkimistel saavutatust kõige olulisem?

Kõige olulisem oli see, et haridus- ja teadusministeeriumi peamised taotlused kiideti heaks ja koalitsioonivalitsus peab haridus- ja teadusvaldkonda oma prioriteediks.

Õpetajate palk tõuseb järgmisel aastal 23,9%. Töötasu alammäär kerkib 1412 eurolt 1749-le. Lisaks suureneb diferentseerimise tasu summa 17%, nii et koolidel on senisest rohkem raha õpetajate koormust paindlikult reguleerida.

Õpetajate keskmine palk kasvab järgmisel aastal 2048 euroni.

Palgatõusu nii jõuline taotlemine minu poolt oli seotud kõigepealt sooviga õpetajatööd väärtustada. Aga ka sellega, et tahame minna kõigis koolides üle täielikult eestikeelsele õppele ja selleks on vaja, et õpetajaid jätkuks, järelkasvu jaguks ja praegused õpetajad ei väsiks ära. 

Üleminekuga kaasnevad kulud. Järgmise aasta eelarves on selleks ette nähtud 41 mln eurot. Kõige suuremad kuluartiklid on ülikoolides õpetajakoolituse õppekohtade arvu kasv ning tellimused mikrokraadidele ja täiendkoolituste läbiviimiseks, et õpetajaid täiendavalt harida.

Kõik Ida-Virumaal eesti keeles õpetavad õpetajad hakkavad saama palka koefitsiendiga 1,5 ehk siis 50 protsendi võrra rohkem, kui on teiste piirkondade palgamäär. Ida-Virumaal eesti keeles õpetavate lasteaiaõpetajate palgatõusu koefitsient on 1,3. Seega Ida-Viru õpetajate keskmine palk hakkabki olema 3000 eurot. Meil on tõsine plaan viia Ida-Virumaale eesti keelt valdavaid õpetajaid. 

Mis ootab ees kõrgharidust ja kutseharidust?

Sama oluline kui õpetajate palkade hüppeline tõus on kõrghariduse rahastamise hüppeline tõus. See on kokku lepitud neljaks aastaks, nii et ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid võivad rahulikult planeerida ka õppejõudude palgatõusu ja muude kulude katmist.

Minu eriline huvi ministrina on tugevdada eestikeelse kõrghariduse baasi. Eestikeelse kõrghariduse ja teaduse tulevik on mul väga südamel. Ülikoolidel on lihtsam selle kestmiseks võimalusi luua, kui raha on piisavalt. 

Ka kutseharidus, mida valitsuskoalitsiooni prioriteetideks kokku ei lepitud, on mul südamel, sest näen, et kutsehariduse rahastamisele ei ole viimastel aastatel piisavalt tähelepanu pööratud. Vahepealne plaan teha uus rahastamismudel takerdus, sest üks oluline sammas − tulemusrahastamine – jäi üldse ära. Kutsekoolid on nii majandus- kui õppekulude poolest raskes seisus ja kutseharidusse tuleb raha juurde suunata. Arutan peatselt seda kutsehariduse rahastamise töörühmaga, kutseharidus vajab lisatuge sisuliselt ja rahaliselt.

Te mainisite diferentseerimise fondi. Kas on loota, et lisatasudeks ette nähtud raha jõuab tõepoolest õpetajani ja kulutatakse just selleks otstarbeks?

Diferentseerimise fond on palgafondiga seotud. Lisatasusid pean väga oluliseks, et karjäärimudeli osana saaks reguleerida vanemõpetajate ja meisterõpetajate koormust. Koolijuhid peavad ise kõige paremini teadma, kuidas lisatasusid maksta. Ma usun, et nad on professionaalsed ja kasutavad seda ikkagi palga maksmiseks.

Viitasite taas karjäärimudeli taastamisele, millest ka õppeaasta alguse intervjuus rääkisite. Kas sel teemal on sisulisi edasiminekuid?

Palganumbrites suureneb diferentseerimine, mis annab ehk võimaluse kutsekvalifikatsiooni kõrgemate astmete taotlejale lisatasu maksta. Aga ainult sellega ei saa piirduda. Võtan südameasjaks endale antud lühikese ajaga süsteemi tagasi pöörata. Usun tõesti, et enne 2013. aastat oli mudel parem, astmeid oli rohkem ja palgatõus garanteeritud. Niipalju kui praegu ministeeriumis ettevalmistusi teha saab, tahan algatada tõelise karjäärimudeli tekitamise.

Tõnis Lukas. Foto: HTM

Palgatõus annab lootust, et õpetajate järelkasvu mure hakkab tasapisi lahenema. Aga kuidas ikkagi jõuaks noorteni sõnum, et õpetajatöö ei ole vaid hädaorg?

Kui palga üle enam nii palju ei kurdeta, saab ka avalik teaberuum keskenduda rohkem muudele õpetajaametiga seotud teemadele: töötingimused, saavutused ja edulood. 

Tuleb rääkida kõigest, mis õpetajaametiga seotud. Siis jääb noortele mulje, et see on tõesti huvitav ja väärikas amet. 

Õpetajaamet on väärikas, aga raske. Noortele võib tunduda see liiga raske, rõõme ei osata näha. Nad näevad, kuidas õpetajal on probleeme klassi korrale kutsumise või vanematega vahekordade klaarimisega, ega taha endale nii pingelist tööd. Peaksime lastevanematena rohkem usaldama õpetajat kui professionaali ja katsuma tema tööd võimalikult lihtsaks ja ladusaks teha. Kui helistame ja kirjutame õpetajale ja nõuame igas asjas vastust, kulutame sellega õpetaja tööaega. Muidugi tuleb asjad selgeks rääkida, aga lastevanematel ei ole tarvis õpetajat õpetada. Üldjuhul oskab õpetaja ise paremini. Ka kasvatusmeetodite valimisel peame teda usaldama. Seega, rohkem usaldust õpetajate suhtes ja rohkem kodude toetust.

Kas palgatõus annab lootust, et jõuame ükskord olukorrani, kus direktor saab õpetajaid valida? Olgem ausad, nii nagu iga ameti puhul, on ka koolides neid, kes tegelikult ei sobi sellele tööle.

Paljudel juhtudel õpetavad inimesed ajutiste lepingutega, kuna pole õpetajatööks piisavalt kvalifitseeritud. Osa neist õpetab väga hästi. Aga kindlasti on ka neid, kes peavad ennast täiendama. Mõni ei pruugi oma tüübilt õpetajaks sobida. Kui valik oleks laiem, oleks koolijuhtidel rahulikum. Aga koolijuhid ise ka on erinevad. Juht peab õpetajale looma sellised tingimused, et ta – eriti noor õpetaja – tajub juhi tuge, mentori abi ning seda, kuidas töökeskkond, õhustik kollektiivis toetab teda. Kollektiivi sisekliima ja töökultuuri loomisel on kooli juhtkonnal väga suur roll. See eeldab professionaalset juhtimist.

Kas uued palganumbrid puudutavad ka koolijuhte?

Jah, nendegi palgad tõusevad. Koolijuhtide ühendus ongi küsinud, kas nad saavad eeldada kokkulepitud gradatsioonis palgatõusu. Et tasu oleks kindlustatud, mitte ei tuleks ainult selle protsendi kaupa, mis õpetajad saavad. Selle üle tuleb läbi rääkida. Koolijuhtide palgad erinevad omavalitsuseti, riigikoolide juhid saavad üldjuhul suuremat palka. Pilt on kirju.

Kui Hendrik Agur otsis Kohtla-Järve riigigümnaasiumi õpetajaid, leidis ta sinna säravaid tähti. Nüüd, kus Ida-Virumaal on palgad otsustavalt tõusmas, peaks olukord kõvasti lihtsamaks minema. Ehk noored inimesed tahavadki just Ida-Virumaal oma karjääri alustada?

Riigigümnaasiumi juhina olid Hendrik Aguril kasutada märksa suuremad ja stabiilsemad summad kui munitsipaalgümnaasiumide juhtidel. Aga tõesti, ega siis ainult palgaga inimesi leia, koolijuht peab olema särav inimene, kes tõesti innustab ja suudab kollektiivi koos hoida.

Kui suudame luua kuvandi, et õpetajatöö on Eestis austusväärne ja seda hinnatakse, väärtustatakse, valib selle ameti poole rohkem inimesi. Poole võrra suurem palk peaks olema argument, miks Ida-Virumaale minna – kes seob oma elu Ida-Virumaaga, kes läheb ajutiselt, aga igal juhul usun, et see paneb Eesti õpetajad sinnapoole liikuma. 

Minu ülesanne on muidugi hoida õpetajaid ka mujal. Sellepärast püüamegi luua positiivse fooni, et õpetajaid jätkuks igale poole. 

Küll aga tuleb mõelda sellele, et õpetajaid on viimastel aastakümnetel koolitatud rohkem, kui neid koolis töötab. Mujale tööle mineku põhjused on olnud palk, töötingimused, uued väljakutsed. Tahaksin, et osa inimesi tunneks: nüüd on minu hetk ja ma tulen õpetajaks. Selliseid karjääripöörajaid katsume leida ja veenda. 

Oluline on koostöö ülikoolidega, et anda mikrokraadide ja täiendkoolitusega kiiremas korras kvalifikatsiooni nendele, kes soovivad muude ametite juurest kooli pöörduda. Püüame mitte ainult loota otse ülikoolist tulevatele noortele õpetajatele, vaid ka karjääripöörajatele.

Ida-Virumaal on üks munitsipaalkool – Kohtla-Järve Järve kool – nüüd riigistatud. Kas riigil on plaanis sealkandis omavalitsustelt veel koolipidamist üle võtta? Sugugi igas koolis ei valitse seal ju eesti meel.

Olen seal korduvalt käinud, see on austusväärne kool, eestluse hoidja Ida-Virumaal.

Kui vaadata suuremaid linnu, siis Narvas on kokkulepe kahe riigigümnaasiumi – Narva gümnaasiumi ja Narva Eesti gümnaasiumi – loomiseks. Narva Eesti Gümnaasiumi all on ka kaks põhikooli riigi süsteemis. Kindlasti mõjutab see kohalikku koolivõrku.

Kohtla-Järvel on riigigümnaasium ja nüüd siis ka Järve kool. See muudab pilti. Praegu läbirääkimisi teiste koolide riigistamiseks ei käi, küll aga investeeringuteks. Sillamäel käivad läbirääkimised nii sealse eesti gümnaasiumi kui ka põhikooli riigistamiseks.

Jõhvis on riigigümnaasium. Riik on toetanud sealseid põhikoole investeeringutega. 

Käivad läbirääkimised Lüganuse vallaga, et riigistada Kiviõlis kaks kooli ja moodustada neist ühine kool. Kõne all on ka Lüganuse kooli riigistamine. Ida-Virumaal on meil kaks põhiprintsiipi: eestluse elujõu kindlustamine, mis tähendab eestikeelsete põhikoolide riigistamise vajadust, ning venekeelsete koolide üleminek eesti õppekeelele, mis eeldab riigi tuge ja on mitmel juhul motiveerinud looma riigikoole.

Kuidas tunnete eelarveläbirääkimiste järel, kas olete oma eesmärgid saavutanud?

Ühekorraga kõiki eesmärki ei saavuta. Nagu enne ütlesin, tahan luua taas tõsise karjäärimudeli õpetajatele ja diferentseerimise summa suurendamise abil luua koolides tingimused, mis võimaldaks koormust paindlikumalt varieerida ja õpetajate vajadustele vastu tulla. Et klassijuhataja saaks oma töö eest väärilist tasu, selleks peab riik veel pingutama. 

Mulle jäi väga südamele, et kutseharidus ei olnud koalitsioonileppe tegemisel võrdväärne teiste prioriteetidega, kutsehariduse toetamisega peab kindlasti jätkama.

Need on suured eesmärgid, mida ei saavuta ühe hoobiga, vaid tuleb edasi püüelda. Haridusvaldkonnas on veel palju olulisi teemasid, millega peab tegelema.


2 kommentaari teemale “Esmakordselt ületab õpetajate keskmine palk kahe tuhande euro piiri”

  1. Jaanus Moppel ütleb:

    Olen aastaid olnud õpetaja ja tuleb välja, et on veel õppida. Saan aru, et alampalga kindlad numbrid (1749) saab kehtestada ja seda teebki riik. Kes garanteerib õpetajate keskmise palga suuruse (2048) ja veel ühe-eurose täpsusega? Palganumbrid alles tulevad, aga keskmine on teada…?

  2. Lisete Lige ütleb:

    Mind õpetajana kriibivad mõisted “keskmine palk” ja “alampalk”. Sarkastiliselt öeldes olen 7-aastase kogemusega see “alampalgaline”, kes töötab normaalse 1.0 koormusega. Ühiskond aga arvab, et keskmiselt hakkabki õpetaja üle 2000€-st palka saama. Aga see annab ühiskonnale ju täiesti vale signaali. Mitu kooli Eestis võimaldab oma õpetajale tasuda sellist palka? Mitmes koolis on reaalselt selline palgasüsteem, kus võimaldatakse üle 2000€st palka maksta? Mul puudub statistika, aga eeldan, et neid koole pole palju. Valdavalt tulevad kõrgemad palgad ju ülekoormuse ehk ületöötamise arvelt. Ma rõhutan – ÜLETÖÖTAMISE. See pole normaalne. See on ebainimlik. Aga ühiskond teab läbi meedia, et see müstiline 2000€ ongi tavapärasus. Aga ei ole. Hakkame õpetajate töö tasustamisest rääkima õigete mõistete kaudu ja väärikal moel.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!