Häkaton annab koolielule särtsu ja uusi kogemusi

IT-ringkondade häkkerikultuurist alguse saanud ja ettevõtluses kanda kinnitanud häkatonid on jõudnud ka haridusasutustesse. 

„Edu ja tegu“ programm on töötanud õpilastele välja STARTER-i äriideede arendamise häkatoni, mille raames äratatakse ja arendatakse ideid, millega kooli ettevõtlusainetes edasi minna.

„Inspireeriv ja meeskonnatööd arendav häkaton annab mõnusa energialaksu õppeaasta sissejuhatuseks,“ lausub STARTER-i projektijuht Piret Arusaar. „Häkatoni formaati võib kasutada koolipere ühistegevuseks, mille jooksul genereeritakse ideid, mis koolielu huvitavamaks muudavad. Kuid häkaton on vahva algus ka ettevõtlusõppele koolis. Kaasata võib eri klasside õpilasi, kes mini- või õpilasfirmadega edasi lähevad.“

Eriti huvitavaks muutub asi siis, kui ühes ruumis on koos eri klasside ja koolide noored. Eelmise aasta sügisel said näiteks kokku Põlva, Valga ja Võru gümnasistid ning koos otsiti lahendusi noortele olulistele probleemidele. Häkatonil tekkinud meeskonnad arendasid ideid edasi õpilasfirma programmis.

Kuidas saada koolis häkatonilt maksimum? 

Piret Arusaare sõnul on oluline õpetaja eeltöö. Kui noored saavad eelnevalt aru, mis toimuma hakkab ja miks tuleb võõrastega koos ideid arendada, on nad paremini valmis aktiivselt kaasa lööma. Avalik esinemine või oma idee tutvustamine võib ju olla hirmutav. 

„Abiks võib olla enne häkatoni õpilastele antud koduülesanne leida mingile probleemile lahendus ja seda ühe minuti jooksul klassiruumis esitleda. See annab julgust teha seda ka võõraste ees,“ sõnab Arusaar. Ka ruumi sobivus meeskonnatööks on oluline. Pikkades pingiridades on ühisarutelu raske tekitada.

Ettevõtlusõpe peaks julgustama uut moodi mõtlema ning tegutsema. „Koolides läbiviidavatest STARTER-i töötubadest saab igal juhul särtsu, teadmist ja kogemust, et kõrgelt lennata,“ innustab Piret Arusaar ja meenutab, et häkatoni tegutsemisformaat pärineb iduettevõtlusmaailmast, kus seda kasutatakse äriideede arendamiseks kindlas ajaraamistikus, näiteks nädalavahetusel. Kohtuvad erineva taustaga osalejad, kes soovivad tegeleda ideeloome ja arendamisega. Meeskondi toetavad mentorid annavad pidevalt tagasisidet.

Soovitusi häkatoni õnnestumiseks

TÜ Viljandi kultuuriakadeemia direktoril Juko-Mart Kõlaril on palju häkatonide korraldamise kogemusi eri õppeasutustes. Ta soovitab alustada lõpust ja esmalt sõnastada oodatav tulemus. Mida selgemalt on formuleeritud lõppeesmärk, seda lihtsamalt lahenevad praktilised küsimused. 

„Üldiselt on häkatonid kõige tulemuslikumad, kui nende abil lahendatakse konkreetset probleemi või adresseeritakse olulist väljakutset,“ märgib Juko-Mart Kõlar. 

Kõlari teine soovitus on põhjalikult läbi mõelda, kuidas saavutada mõistlik tasakaal üle- ja alaorganiseerimise vahel. Kui kehtestada liiga karmid reeglid, ajakava ja tempo, tunnevad inimesed, et neid survestatakse liiga palju, ning neil ei jää aega süvenemiseks ja sisulisteks aruteludeks. Ent ka liiga paindlik või vaba graafik võib röövida motivatsiooni ja lõpptulemused erineda nii palju, et need ei ole omavahel võrreldavad. Näiteks mõni tiim esitleb juba valmis lahendust, aga teine on jõudnud mõelda üksnes ärimudeli esmasele versioonile. Osalejad peavad tundma, et neid on läbi kogu protsessi juhitud, aga mitte survestatud. 

Kõlari kolmas soovitus puudutab külalisesinejaid ja ettekandeid, millega kiputakse üle piiri minema. Võib juhtuda, et ajaks, kui esineja on lõpetanud, on osalejad juba vaimselt või füüsiliselt väsinud, ja see tuleb lõpptulemuse arvelt. 

„Seega peab lavalt tulevat infovoogu hoolikalt doseerima ja mõtlema, mis on osalejate jaoks piisav maht ja annab inspiratsiooni juurde, mitte ei väsita,“ ütleb Kõlar. 

Neljas soovitus puudutab üldist atmosfääri – häkatonid ei ole lihtsalt üks järjekordne töökohustus ja pressimine, vaid inimesed on kokku tulnud vabast tahtest, et ühiselt olulist probleemi lahendada või ideed arendada, aga ka selleks, et kontakte luua, kogemusi vahetada, hästi süüa ja rõõmu tunda. 

„Nad peaksid häkatonilt saama hea ja meeldejääva kogemuse. Seega ei tohiks alahinnata selliseid elementaarseid küsimusi, nagu kvaliteetne toitlustamine, ööbimine ja vaba aja sisustamine või kultuuriprogramm,“ lausub Kõlar.

Võtmetähtsusega on meeskondade moodustamine. Kõlari sõnul asub tasakaalupunkt kuskil liigse survestamise ja täieliku vabaduse vahel. Senise kogemuse pinnalt soovitab ta enne häkatoni algust väga selgelt läbi mõelda, milliste põhimõtete alusel tiimid moodustatakse ning mida teha siis, kui mõnel meeskonnal on väga hea idee, aga mõni konkreetsete oskustega tiimiliige puudu. 

Häkatoni alguses või ka keskel võib korraldada mõne loovust arendava meeskondliku ülesande, mis aitab suhtlusbarjäärist üle saada ja omavahel kiiremini tutvuda. See soodustab ka loovat mõtlemist ja aitab osalejatel kiiremini aru saada, kas konkreetne idee või meeskond on just see, millega nad tahaksid lõpuni minna. Igal häkatonil tekib olukordi, kus keegi soovib teise tiimiga liituda või uue ideega välja tulla. 

„Häkatoni formaat peaks neid muudatusi võimaldama – pole mõtet hoida kedagi mõne idee või tiimi küljes, kui osaleja tunneb, et ta tahaks tegelikult midagi muud teha või kellegi teisega mõnda ideed arendada,“ lausub Juko-Mart Kõlar.

Ideest ettevõtlikkuseni

Maive Noodla, Põltsamaa Ühisgümnaasiumi gümnaasiumiastme õppejuht-karjäärikoordinaator:

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi eesmärk on pakkuda noortele võimalust oma ideid ja projekte ellu rakendada, et meie kooli lõpetaksid ettevõtlikud, teotahtelised, uuendusmeelsed ja ennastjuhtivad noored.

Gümnaasiumiastmes on KESA moodulis lõimitud karjääriõpetus, majandus- ja ettevõtlusõpetus, suhtlemispsühholoogia ja projektitöö.

Projektitöö raames korraldavad õpetajad koostöös Erasmus+ programmiga ideepahvakut, kus genereeritakse ideid projektitundide, äriplaanide ja õpilasfirmade jaoks.

Ideepahvakust saadud mõtteid viivad õpilased ellu projektidena. Nende tulemusena on õpilased teinud mugavamaks on kooliruumi ja hankinud kott-toole, korraldanud üle-koolilise muusikanädala, gümnasistide ja vilistlaste vahelise korvpallilahingu. Kõige suurem projekt, mis on toimunud juba viis aastat, on kooli Playback-show, mille eestvedaja on kooli vilistlane, kuid gümnasistid aitavad koostada projekte ning leida sponsoreid ja sündmust läbi viia.

Ühe sündmusena on korraldatud koolis heategevuslikku jõulukontserti koos pannkoogikohvikuga. Saadud tulu eest osteti jõulukingitused puudust kannatavatele lastele ning õpilased viisid koos huvijuhiga need peredele üllatusena koju kätte.

Gümnaasiumiastme majanduse ja ettevõtluse suuna lõputöö on koostada äriplaan, mida kaitstakse komisjoni ees, kuhu kuuluvad lisaks õpetajale ka Tartu Rakendusliku Kolledži ja Jõgevamaa Ettevõtluse ja Arenduskeskuse esindaja. Noorte ideed on lennukad ning uuendusmeelsed: jälgimisseadmega võtmetasku, haaratsiga tugikepid, LED-valgusega sussid, kettagolfi kindad jne.

Juba viiendat aastat on meie koolis õpilasfirmad, mille tooteid ja teenuseid samuti ideepahvakutel välja mõeldakse. Õmmeldud on mööblikanga jääkidest kotte, tehtud õnnekividega seepe, toodetud näohooldusvahendeid, peetud koolikohvikut jpm.

Ideepahvaku eesmärk ongi äratada õpilastes huvi teha midagi ise, olla loov, leida ägedaid ideid, millega koolielu põnevamaks muuta või kogukonnale midagi pakkuda. Projekte läbi viinud noortest on välja kasvanud valgustehnikud, muusikud, ettevõtjad, noorpoliitikud, õpetajad, sündmuste korraldajad, spetsialistid, kes jagavad külalisesinejatena hea meelega koolist saadud kogemusi noorematele koolikaaslastele.

Eelmisel õppeaastal hakkasime koostööd tegema „Edu ja tegu“ STARTER-i programmiga, milles osalesid kõik gümnaasiumiklassid. Kevadel vahetult enne uurimistööde ja äriplaanide kaitsmist said noored STARTER-i töötoas harjutada liftikõnesid − kogeda, kuidas lühikese ajaga oma tööd võimalikult hästi esitleda ning testida äriideid enne komisjoni ees kaitsmist. Tegeleti toote ja teenuse disainiga, mõeldes just õpilasfirmade loomise peale.

Sügisel jätkasime STARTER-i töötubadega, juba 2. septembril tegelesid noored motivatsiooni ja enesejuhtimisega. Planeerisime töötoa teadlikult kooli algusesse, et noored saaksid kohe mõelda oma õppimise sihtide ja eesmärkide peale.

Töötubade läbiviijad on alati väga kaasavad ning noored on aktiivselt tegevustesse haaratud. Tagasiside oli STARTER-i töötubade kohta väga positiivne, kuna uusi teadmisi ja oskusi sai rakendada ainetundides.

Meil on head kogemused koostööpartnerite kaasamiseks noorte ettevõtlikkuse arendamisse – rahul on nii õpilased kui ka koolitajad ja töötubade läbiviijad. Noored on saanud arendada oma suhtlemis- ja esinemisoskust, genereerida ja testida ideid ning lõpptulemusena neid ellu rakendada. Vilistlased on öelnud, et tänu töötubadele ning esinemisvõimalustele ja saadud kogemustele on neil hilisemates õpingutes palju lihtsam olnud oma mõtteid n-ö maha müüa, äriplaane koostada või publiku ees esineda.

„Edu ja tegu“ STARTER-i äriideede arendamise programm toimub sügissemestril Tartus, Tallinnas, Narvas ja Pärnus. Ideed arendada soovivad tiimid võivad liituda terve programmiga või huvipakkuvate töötubadega. Oodatud on gümnasistid, kutseõppurid ja tudengid. Lisainfo ja registreerumine www.starteridea.ee. 

Kutsu STARTER-i eestvedajad oma kooli töötube läbi viima ja kirjuta piret.arusaar@ut.ee.

Järgmised „Edu ja tegu“ programmi koolitused:

• 4. ja 5.10 „Kuidas arendada õppija koostööoskust?“ (Tartu, EMÜ),
• 12.10 „Canvas kui väikeettevõtja tasuta tööriist“ (Tallinn, EEK Mainor),
• 17.10–17.12 „Teadlikult tulevikku – minu karjääriplaan“. Vaba ligipääsuga e-kursus ehk MOOC, mis sobib ka õppijatele.

Vaata koolituskalendrit www.ettevõtlusõpe.ee/koolitused/.

Ettevõtlus- ja karjääriõppe programmi toetab Euroopa Sotsiaalfond.