Haridustöötajad Yad Vashemis
Holokaust on keeruline ja tundlik teema, millele ei tohi läheneda lihtsustades, mustvalget pilti maalides ega õpilasi traumeerides. Õppimist kavandades on oluline arvestada õppija vanust ja õpitava konteksti.
Oluline on teadvustada, milline oli elu enne ja pärast holokausti. Tähtis on häälestuda teemale, muuta see õpilasele tähenduslikuks ja siduda õpitav varasemate olemasolevate teadmistega.
12. juulil 1993. aastal allkirjastas Eesti Vabariigi tollane peaminister Mart Laar koos Iisraeli kolleegi Yitzhak Rabiniga Eesti Vabariigi ja Iisraeli vahelise kultuuri-, haridus- ja teadusalase koostöö lepingu, mida on osapoolte nõusolekul järjepidevalt pikendatud. Leping eeldab kahe riigi tihedat koostööd, sh õppematerjali, dokumentide ja publikatsioonide vahetamist, vastastikuseid kutseid suvekursustele ja rahvusvahelistele foorumitele. Lepingut on pikendatud siiani.
Aastateks 2012–2015 töötati välja koostööprogramm, mis tõstis üldhariduse kontekstis fookusesse holokausti ja antisemitismi teema käsitlemise ja sisaldas õpetajate täienduskoolituste korraldamist Yad Vashemi keskuses Iisraelis. Nendele kokkulepetele tuginedes on Eesti õpetajatel ja muuseumitöötajatel olnud võimalus osaleda Yad Vashemi koolitustel aastatel 2008, 2010, 2012, 2014, 2016 ja 2018. Kõikide aastate jooksul osalenuid on kokku 117. Tänavu suvel sai teoks järjekordne 20 osalejaga haridustöötajate täienduskursus.
Interdistsiplinaarne lähenemine
Yad Vashemi rahvusvaheline holokaustiuuringute hariduskeskus asutati 1993. aastal ja selle missioon on pedagoogide koolitamine, juhend- ja õppematerjalide koostamine. Holokaustiharidusele lähenemine on interdistsiplinaarne – kunsti, muusika, kirjanduse, teoloogia ja draama kaudu. See võimaldab paremini mõtestada, mis sel perioodil juhtus.
Koolituskava oli nii temaatilise fookuse kui meetodite aspektist läbi mõeldud. Käsitlemist leidis juutide elu enne ja pärast holokausti ning holokausti toimumise ajal. Päevad algasid teoreetiliste loengutega, kuid osalejaid kaasates tutvustati ka teema käsitlemise võimaluste meetodeid. Koolituspäevad lõppesid ringkäigu või muuseumiekspositsiooni külastamisega.
Koolitusseminar algas eelhäälestusülesandega, kus kõikidel osalejatel tuli valida pakutute hulgast üks pilt ja oma eelistust põhjendada – miks osutus valituks just see pilt ning mis lugu see räägib. Kasutatud meetod tegi teema isiklikult tähenduslikuks, vestluses selgusid osalejate varasemad teadmised.
Esimene päev
„Yad Vashem: the Jewish perspective“ sisaldas hariduskeskuse tutvustamist, teoreetilist loengut, judaismi mõtestamist, holokausti käsitlemise hariduslikku põhjendust, juutide Teise maailmasõja eelse eluolu tutvustamist perede lugude kaudu ning päeva lõpul ringkäiku Yad Vashemimälestuspargis Valley of Communities (Kogukondade org), kus saime massiivsete kiviplokkide labürindis ülevaate, mis riikides olid juudikogukonnad enne Teist maailmasõda.
Mida suurem on kiri mälestustahvlil, seda suurem oli kogukond. Mälestuspargis on juute abistanud ja päästnud inimeste auks istutatud puud ja lisatud mälestustahvlid nende nimedega. Leidsime üles ka Eha ja Uku Masingu mälestustahvli.
Päeva lõpetuseks käisime vaatamas valgussõud Iisraeli ajaloost Taaveti torni muuseumis. Projitseeritud kujundite abil tutvustati poole tunni jooksul Iisraeli ajaloo perioode. Valgusetendus algas noorte inimeste minevikuotsingutega raamatukogus. Raamatute avamise järel rullus lahti minevik.
Teine päev
„Exclusion and Persecution“ (väljatõrjumine ja tagakiusamine). Päev algas jällegi loenguga, mis avas teemat juudivihast antisemitismini, jätkus ülevaatega holokaustist Eestis Meelis Maripuu (Eesti Mälu Instituut) virtuaalse esinemisega, kultuurielu ja ürituste tutvustamisega Vilniuse getos ja lõppes Yad Vashemi muuseumiekspositsiooni külastamisega. Imetlusväärne, et ka geto rasketes tingimustes elades säilis inimestel kultuurihuvi ja potentsiaali teistele seda elamust pakkuda, hoolimata sellest, et ei teatud, mida toob homne päev, millal ja kuidas see olukord lõpeb. Vahel olid etendused ja kontserdid igapäevased, pidulikult tähistati 100 000. raamatu laenutamist, õpetati lapsi ja täideti usurituaale.
Yad Vashemi muuseumi ekspositsioon algas Klooga laagriga. Eksponeeritud olid hukatute taskutest leitud esemed ja dokumendid. Väljapanek tervikuna lähtus samuti põhimõttest: elu enne sõda, sammud sõja suunas, sõda, getod ja laagrid ning lõpuks lõpplahendus ja elu pärast holokausti.
Kolmas päev
Keskne teema oli „Final Solution“ (juudiküsimuse lõplik lahendus, millena tuntakse natside poliitikat Euroopa juutide hävitamiseks, mis lõppes 6 miljoni juudi mõrvamisega koonduslaagrites aastatel 1941–1945). Esimene ettekanne keskendus deporteerimise otsusele: teekondadele ja tingimustele, mis olid kaardistatud dokumentide alusel. Elu Varssavi getos tutvustati fotode kaudu, mis olid pildistatud erineva empaatiaga, kuid andsid võimaluse toimunut ette kujutada.
Päevateemaline ettekanne tutvustas holokausti uurimise koolkondi ja nendevahelist debatti, kuid analüüsis ka holokausti põhjuseid ja isikute rolli selle täideviimisel. Järgnes kohtumine holokaustis ellu jäänud Rena Quintiga, kes jutustas oma loo alates lapsepõlvest kuni tänase päevani. Hoolimata traumaatilistest läbielamistest varases lapsepõlves oli Rena rõõmsameelne ja vaatas elule positiivselt. 1984. aastal tuli Rena USA-st oma pere, abikaasa ja nelja lapsega Iisraeli ning töötas ka Yad Vashemis, kus tegutseb praeguseni vabatahtlikuna.
Neljas päev
Jõudsime teemaga holokaustile järgnenud aega: „After the Shoah“: „Memory“, „Study“, „Reflection“. Ringkäik muuseumis jätkas siiski holokausti teemat, kuid käsitles ka juutide elu pärast kogetud traumat – kuidas püüti eluga edasi minna ning mis takistusi kogeti. Näitena oli toodud välja koduriigi elanikkonna vaenulikkus tagasipöördunud juutide suhtes. Poolas, kus elas enne sõda kõige rohkem juute, kaotas pogrommides elu üle 2000 naasnud juudi.
Ekspositsioonis oli koonduslaagris koostatud kokaraamat. Nälja peletamiseks tutvustasid naised üksteisele retsepte, mis pandi kirja. Nii see raamat sündis. Muuseumi uurijate missioon on leida kõikide hukkunud juutide nimed ja lood. Praeguseks on neid kogutud 4,5 miljonit.
Arutelu käigus analüüsiti töörühmas kahte mälestust juutide väljasaatmisest Saksamaalt Lätti ning püüti mõtestada väljasaatmises osalenute käitumist ja seda mõjutanud asjaolusid. Yad Vashemi arhiivide esindaja tutvustas allikate kogumisega seotud tegevust, projekte ning Eestiga seotud arhiiviallikaid, kuid näitas ka Hitleri ja Himmleri allkirjastatud dokumentide koopiaid. Päeva lõpetas ringkäik mälestuspargis, kus tutvustati kronoloogilises järjekorras rajatud mälestusmärke. Esimesena avati igavese tule memoriaal (1950. aastate algul), kus on põrandale kirjutatud tuntumate koonduslaagrite nimetused, teiste hulgas ka Klooga. Järgmisena rajati kangelaste memoriaal In the footsteps of heroes. Varssavi geto kangelaste memoriaal on koopia Varssavis asuvast memoriaalist. Laste memoriaali ehitamise algatasid Abe ja Edita Spiegel, kes soovisid mälestada oma hukkunud poega. Pimedas labürindis põlevad küünlad, mis mõjuvad peeglite kasutamisega nagu tähed taevas. Pidevalt loetakse ette holokaustis elu kaotanud laste nimesid ja vanust. Mälestusväljal demonstreeritakse ka rongi, mis on deporteerimise sümbolina tuttav eestlastelegi.
Viies päev
Holokausti mõtestamine tänapäeva maailmas – „Shoah and the Contemporary“. Teoreetiline ülevaade anti holokausti teema lihtsustamisest ja väärkasutamisest (Shoah, trivialization, and banalization), mis on probleemiks ka tänapäeval. Seotud sõnavara kasutatakse nii propagandas kui reklaamis.
Päeva lõpetas ringkäik ajaloolises Jeruusalemmas: Siioni mäel, püha õhtusöömaaja paigas, Nutumüüri ääres, Püha Haua kirikus, ka mööda Jeesuse ristikäiku Via Dolorosal.
Koolitusprogrammi viimane päev viis meid ajaloolisele Masadale, mis oli viimane juutide kindlus enne roomlaste sissetungi, ja Surnumere äärde. Õhtul mõtestasime koos nädala jooksul kogetut ning oligi aeg asuda koduteele.
Koolitusseminaril osalenud koostasid ülevaate programmis õpitust, mida jagati kolleegidega Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi meililisti kaudu. Artiklis on kasutatud osalenute märkmeid.
Mul oli suurepärane võimalus kohtuda õpetajatega, kes osalesid seminaris ning tänu sellele sain ka oma panuse anda sellel teemal …