Iga viies Eesti noor kaob radarilt
Sihtasutuse Noored Kooli kampaania „Kaotatud 2000“ kutsub teadvustama ja lahkama haridusliku ebavõrdsuse teemat süvitsi.
EHIS-e andmetel lõpetab Eestis igal aastal põhikooli umbes 11 000 õpilast ja põhikoolile järgneva nelja aasta jooksul jõuab neist keskhariduse (nii üld- kui kutsekeskhariduse) omandamiseni keskmiselt 80%. See tähendab, et Eesti ühiskonda lisandub igal aastal umbes kaks tuhat põhiharidusega noort, kellest paljud ei pruugi ka hilisemas eas keskhariduse omandamiseni jõuda.
Madalam haridustase mõjutab nende tulevikku ning ees võib oodata madalam palk ja vähem võimalusi tööturul. Tagajärgi tunneb ka riik laiemalt: saamata jääb maksutulu, suurenevad kulutused sotsiaaltoetustele ning üldine osalus kodanikuühiskonnas on väiksem.
Põhjused, miks noored põhiharidusega jäävad, on erinevad. Üks neist on hariduslik ebavõrdsus.
Koolist väljalangemise põhjustena toob HTM-i 2016. aasta analüüs välja muuhulgas õpioskuste ja -harjumuste puudumist, madalat enesehinnangut ja õpimotivatsiooni, halbu suhteid pere ja eakaaslastega, õpetajate madalaid ootusi õpilastele ning õpilaste individuaalsete erinevustega mittearvestamist. Kooliga on seotud ka tugivõrgustiku ja -süsteemi puudumine, karjäärinõustamise nõrkus, raskendatud ligipääs hariduse omandamisele (kool asub kaugel, õppimisega kaasnevad kulud jms).
Paljud põhjustest on mõjutatud õpilaste taustast ega ole nende enda kontrolli all.
Haridusliku ebavõrdsuse tagajärjel on näiteks alevikes ja külades elavatel noortel võrreldes linnanoortega oluliselt suurem tõenäosus varakult haridussüsteemist lahkuda. PISA 2018 andmeil on vene õppekeelega koolide õpilased eesti õppuritest 15-aastaselt teadmiste poolest aasta jagu maas.
„Oleme kampaania jaoks kohtunud inimestega, kellel kunagi keskharidus pooleli jäi,“ lausub Noored Kooli turundusjuht Eveliina Ots. „Põhjuseid on olnud erinevaid, aga järjepidevalt kõlab, kuidas need ei olnud tollal noore mõjutada või kuidas tugi oleks pidanud tulema täiskasvanutelt. Näiteks ei olnud ühel maanoorel võimalik rahapuudusel sõita kodust kaugemal asuvasse gümnaasiumisse. Teine tõi välja kooli juhtkonna tõrjuva hoiaku. Sotsiaalsed oskused ja nende madal tase oli teemaks mitme inimese loos. Loomulikult on õpetaja-õpilase suhe kahepoolne ja õpilane on kohustatud end viisakalt üleval pidama. Kuid kui sotsiaalseid oskusi ei ole õpetatud või nende arendamisele tähelepanu pööratud, lasub suurem vastutus noore elus siiski täiskasvanutel.“
Kampaania „Kaotatud 2000“ eesmärk on tuua haridusliku ebavõrdsuse probleem ühiskonnas esile ja mõelda, kuidas igaüks saab seda vähendada ja noorte edasiõppimist toetada. Kampaania taga seisab Noored Kooli SA ning kampaaniat aitab ellu viia Noored Kooli üks asutajatest, Swedbank. Noored Kooli toob 2-aastase hariduse eestvedajate arenguprogrammiga koolidesse võimekad ja motiveeritud õpetajad, et iga laps Eestis saaks väga hea hariduse. Haridusliku ebavõrdsuse vähendamiseks töötavad osalejad vaid koolides, kus põhiharidusega piirduvaid õpilasi on praegu Eesti keskmisest rohkem.
Noored Kooli tegevjuht Annika Küngas: „Noored Kooli pikk eesmärk on, et igal pool Eestis arendataks süsteemselt õpipädevusi ja sotsiaalseid oskusi selleks, et vähendada hariduslikku ebavõrdsust. Toome igal aastal haridussüsteemi uusi võimekaid eestvedajaid ning toetame eraldi programmiga ka koolide juhtkondi ning õpioskuste arendamise kursusega teisi tegevõpetajaid. Küll aga ei saa me tegutseda üksi, niivõrd suure eesmärgi saavutamiseks on vaja teha laiemat koostööd. Kui me ei suuda seista selle eest, et iga laps saaks Eestis väga hea hariduse, siis on tegemist meie ühiskonna kaotatud potentsiaaliga. Ebapiisava haridusega kaasnevad kulud nii indiviidile kui ka ühiskonnale laiemalt, muuhulgas on meil kasvav vajadus tipp- ja keskastmespetsialistide järele. Nendest teemadest tuleb rääkida praegu, et Eesti tulevik oleks teadlikumalt loodud juba täna.“
Kampaania maandumisleht https://www.nooredkooli.ee/kaotatud2000 jagab näpunäiteid, kuidas lapsevanema, õpetaja või koolijuhina saab igaüks suunata ja toetada noori, jätkamaks haridusteed.
Lisaks avalikule kampaaniale ja inimeste lugude jagamisele kohtutakse ka eri probleemiga kokku puutuvate osapooltega.