Ka täiskasvanu andekus on oluline

30. sept. 2022 Halliki Põlda Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi elukestva õppe dotsent - Kommenteeri artiklit
ECHA konverentsi täiskasvanuandekuse sessioonil osalenud Halliki Põlda (TLÜ), Rianne van de Ven (Holland),
Noks Nauta (Holland), Viire Sepp (TÜ), Kelly Saatmann (vil TLÜ), Susana Pérez-Barrera (Brasiilia) ja Femke Hovinga (Holland). Fotod: erakogu

Koolides kõneldakse kaasava hariduse võimalusest toetada õpilaste individuaalseid andeid juba suhteliselt palju, kuid kaasavat haridust on vaja rakendada ka täiskasvanuhariduses. 

„Ei, suured inimesed küll andekad ei ole! Nad on lihtsalt targad ja palju õppinud,“ ütles 7-aastane Norman, kui temaga oma doktoriuurimuse tarbeks intervjuud tegin. Ka mitmed maailmakuulsad andekuse uurijad märgivad, et andekusest räägitakse avalikus kommunikatsioonis peamiselt laste potentsiaali ja arengut rõhutades. Hiljuti Õpetajate Lehes ilmunud kirjutised seavad samuti fookusesse vaid laste annete toetamise (nt 2. septembri artikkel „Kus kasvavad kõige magusamad maasikad“ jt). Laste annete arendamise vajalikkusest ja andekate laste toetamisest rääkida on muidugi oluline. Uus aeg nõuab aga tunnistamist, et andekus on omane igas eas inimesele ja täiskasvanu annete märkamine ning toetamine on samuti tähtis ja praeguse elukestva õppe üks võimalusi. 

Täiskasvanuandekus oli hiljuti fookuses andekuse uurijate konverentsil Haagis. Euroopa organisatsiooni ECHA (European Council for High Ability) 18. rahvusvaheline konverents kandis õppijaid ja õpetajaid võimestavat pealkirja „Empowering every talent together“ („Üheskoos jõustades iga talenti“). Konverents keskendus indiviidi võimete arengu elukestvale toetamisele ja teda jõustavate lahenduste leidmisele, kasutades kaasava hariduse võimalusi. Hollandis olid kohal maailma juhtivad andekuse ja kõrge võimekuse uurijad ning ka praktikud, kes iga päev tegelevad laste ja täiskasvanute õpetamisega ja nende arengu toetamisega. Eestist kõnelesid täiskasvanuandekuse arendamise võimalustest TLÜ andekusuurija ning elukestva õppe dotsent Halliki Põlda ja Väätsa Põhikooli õpetaja, sel kevadel Tallinna Ülikoolis andragoogika magistrikraadi kaitsnud Kelly Saatmann. 

Halliki Põlda ja Kelly Saatmann analüüsivad täiskasvanuandekuse toetamise võimalusi Eestis.

Täiskasvanu annete toetamise võimalused elukestvas õppes

Eesti uurijate ettekannete aluseks oligi Kelly Saatmanni magistritöö ning TLÜ elukestva ja mitteformaalõppe suuna õppejõudude ühisprojektis kogutud mahukas andmestik (64 eri valdkonna praktikuga tehtud intervjuud). Saatmann jõudis oma magistriuurimusega oluliste tulemusteni, kirjeldades detailselt, kuidas mitteformaalõppe praktikud oma igapäevatöös täiskasvanute andeid toetavad. Näiteks tuleb täiskasvanuandekuse toetamiseks luua õppes toetav ja turvaline keskkond, toetada õppija tegevusvõimekust ja eksperimenteerimisjulgust, aktsepteerida õppija pakutud unikaalseid lahendusi ning võimaldada annete arendamist eri elualadel ja erialaüleselt. Täiskasvanuõppes on tähtsal kohal inimesekesksus ja andragoogiliste põhimõtete rakendamine. Arengu oluline eeldus on teadlikkus oma andekusest, mille tekitamine on osati õpetaja, enam aga õppija enda vastutus ja võimalus (Saatmann, 2022). 

Lähedastele järeldusele on jõudnud ka teised täiskasvanuandekuse uurijad. „Täiskasvanuandekus on indiviidi teadlikkus oma võimetest ja potentsiaalist ning nende eesmärgistatud arendamine, samas võitlus eraldatuse ja ühiskonnapoolse taunimisega“ (Jacobsen, 2000). „Andekas täiskasvanu on kõrge intelligentsuse tasemega, autonoomne otsustaja, mitmetahulise tundeeluga, kirglik ja uudishimulik, tundlik ja loomingulisusele suunatud, innovaatiline, originaalne, kiire, väljapaistev ja mitmekülgne“ (van Thiel, Nauta ja Derksen, 2019). Neist määratlusist nähtub vajadus rääkida andekusest eluhõlmavalt, selgitada ja põhjendada andemõiste neutraalset sisu, millele olen tähelepanu juhtinud ka oma väitekirjas (Põlda, 2018).

Teadlased juhivad tähelepanu nn topelterivajadustele

Hollandis olid fookuses andekate täiskasvanute toetamise võimalused, aga ka andekusega kaasnevad ohud: eraldatuse tunne, stress, suitsiidioht. Kui senised ECHA konverentsid on keskendunud rohkem laste annete arengule, siis sedakorda oli pildil kogu elukaar. Rõhutati paradigma muutumist – laste andekuse toetamise kõrval tuleb toetada igas eas inimeste annete arengut. 

Hollandi täiskasvanuandekuse instituudi asutaja dr Noks Nauta esitles uuringut dementsetest eakatest, kellel on samas avaldunud kõrgandekus (erakordne anne või talent). Ka Groningeni ülikooli professor Alexander Minnaert keskendus oma ettekandes nende inimeste toetamise võimalustele, kellel avaldub puude või õpiraskuse kõrval kõrgandekus (nn topelteriliste vajadustega inimesed). Paraku hakkab kõigepealt silma inimese erivajadus ja vähem pannakse tähele võimalust, et inimene on puude kõrval erakordselt kõrgete võimetega. Vahel avaldub topelterilisus juba lapseeas, kuid see ei pruugi alati nii olla. Täiskasvanuandekus võib avalduda samuti muude erivajaduste taustal ning oluline on seda märgata ning täiskasvanuõppes toetada. 

Laste kaasavast haridusest räägitakse palju, kuid täiskasvanuhariduses ei kipu kaasamise printsiip veel kuigivõrd rakenduma. Ka täiskasvanu vajab individuaalsete võimete väljaselgitamist, oma potentsiaali realistlikku hindamist ja õppe toetamist vastavalt oma positsioonile individuaalsel arenguteel. Sellise toetamise eeldus on aga õpetaja pedagoogilised oskused, täiskasvanuõppes juhendaja andragoogikateadmised ja professionaalsus.

Kliiniline psühholoog dr Matthew Zakreski rõhutas oma ettekandes, et eksimine pole inimese isikuomadus, vaid sõltub kontekstist või keskkonnast ning toetava ja turvalise keskkonna loomine on alati täiskasvanute õpetaja kätes. Õpetaja aitab täiskasvanul oma andekuses selgusele jõuda ning toetab selle andekuse „jäärapäist arendamist“, nagu ütleb ajuteadlane Jaan Aru raamatus „Loovusest ja logelemisest“. Sellise toevajaduse tingib ka see, et on andelaade, mis lapseeas ei avaldugi.

Zakreski rõhutas, et keskendumine positiivsele on ande arengus väga oluline. Miskipärast on see jutuks taas rohkem koolihariduses kui täiskasvanuõppes. Meenutan siinkohal oma isiklikku kogemust keeletaseme tõestamisel, kui hirmuga vigu kokku lugesin ja oma keeleande peaaegu maatasa tegin. Mul on doktorikraad lingvistikas, kuid seegi ei kippunud mu enesehinnangut tollal kuigivõrd tõstma. 

Eesti teadlased maailma täiskasvanuandekuse uurijate võrgustikus

Hollandi külastus tervikuna oli seotud TLÜ uuringuprojektiga „Tähendusrikkus kella viiest üheksani: huvihariduse ja tõsiste vaba aja tegevuste interdistsiplinaarse võrgustiku loomine uurimisvaldkonna tugevdamiseks“. Haagis loodigi täiskasvanuandekuse juhtivaid uurijaid ühendav võrgustik, kuhu kuuluvad nt Hollandi teadlased dr Rianne van de Ven ja dr Noks Nauta, Brasiilia ülikoolist dr Susana Pérez-Barrera jt. Halliki Põlda ja Kelly Saatmann esindavad sealses võrgustikus Tallinna Ülikooli ja Eesti täiskasvanuharidust. Jätkuvad uuringud, et selgitada välja võimalused ja tegevused, mille kaudu saab toetada täiskasvanute andeid ja oskusi.

Täiskasvanu vastutab oma ande arengu eest

Täiskasvanu võtab oma ande arengu ees vastutuse ja eesmärgistab seda toetavad tegevused – selline on Kelly Saatmanni (2022) uuringu üks järeldusi. Kui laste puhul keskendume annete toetamisele koolisidusates valdkondades, siis elukaarevaates peame toetama täiskasvanute andekust ühiskonna tugialadel ja sotsiaalsetes rollides. Haridustöötajatena peame olema andekad koolijuhid, õpetajad, õppejõud, koolitajad, tugispetsialistid. Selle kõrval räägime andekusest ka hobitegevuste kaudu, mis toetavad meie professionaalset tööd. Küllap paljud meist on ka täiskasvanutena andekad koorilauljad ja rahvatantsijad, aktiivsed kunstis või spordis, kasvatavad aiasaadusi või arendavad kogukonnatööd.

Saame näidata ka täiskasvanud õppijatele, et meie anded ei seisne saavutustes ja hinnetes, vaid igapäevatööga toimetulemises. Andekus areneb eksimiste ja vigade taustal ning vigadest tuleb osata õppida. Täiskasvanuandekusega seotult räägime ka kärgandekusest, st saame oma andeid arendada mitmes valdkonnas ning neid valdkondi omavahel kombineerides luua argieluks ja tööks parimad toimetulekustrateegiad. Oma eri vanuses õppijaid inspireerides on vaja märgata ja toetada ka nende andeid. Andekus ei kao koos lapseeaga, vaid areneb edasi kogu elukaare vältel.


Soovitav lugeda

  • Jacobsen, M.-E. (2000). The Gifted Adult: A Revolutionary Guide for Liberating Everyday Genius. New York: Ballantine Books
  • Põlda, H. (2018). Andekusfenomeni konstrueerimine avalikus kommunikatsioonis. Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste dissertatsioonid, 48. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.
  • Saatmann, K. (2022). Täiskasvanuannete ja võimete arengu toetamise võimalused mitteformaalõppes. Magistritöö. Tallinna Ülikool.
  • van Thiel, M., Nauta, N., ja Derksen, J. (2019). An Experiential Model of Giftedness. Advanced Development, 17.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!