KEELEKASTE ⟩ Keelemees Google

30. sept. 2022 Priit Põhjala - Kommenteeri artiklit
Priit Põhjala.

Kes on pikima patsientide nimistuga arst maailmas? Loomulikult doktor Google. Hämmastavalt suur hulk inimesi, selmet pöörduda otse tõelise väljaõppinud tohtri poole, usaldab oma tervise maailma populaarseima otsimootori hoolde, lastes tal seletada sümptomeid, panna diagnoosi ja määrata ravigi.

Google pole mitte ainult arst, vaid ka jurist, kasvatusteadlane, personaaltreener, kultuurikriitik, remondimees, ühesõnaga universaalne spetsialist, kes on liiatigi kakskümmend neli tundi ööpäevas jumalamuidu kättesaadav. Ime siis, et järjest rohkem inimesi pöördub tema poole ka keeleküsimustes. Kuidas aga keelemees Google’isse suhtuda?

Esiteks tuleb endale muidugi meelde tuletada, et tekste, mis guugeldades netipõhjatusest pinnale kerkivad, ei ole kirjutanud tubli otsimootor ise, vaid sajad ja tuhanded surelikud, need aga jagunevad, nagu ikka, käputäieks tõelisteks asjatundjateks ja tohutuks hulgaks mitte nii pädevaiks arvajaiks.

Nii võibki Google’ilt keeleabi nõutades jõuda näiteks Eesti Keele Instituudi nõuannete ja sõnaraamatuteni ning ülikoolides kaitstud asjakohaste teadustöödeni – või siis selliste blogide ja foorumiteni, kus jagavad autoriteetsel toonil õpetust isehakanud asjatundjad, kelle näpunäited võivad heauskse hädasolija suisa sohu eksitada. Kodukootud keeletarkade uneskõndija kindlusega jutlustatavatest nii-öelda metsreeglitest, millele internetis kergesti sattuda võib, on „Keelekastes“ mitut puhku juttu olnud.

Mõistagi ei anta valesuuniseid pahast tahtest. Enamasti on karuteene osutaja millestki lihtsalt valesti aru saanud või siis esitab oma subjektiivseid eelistusi, mis on aja jooksul ta kujutlusis objektiivseteks reegliteks kivistunud. Tõsiasjaks aga jääb, et Google’ilt keeleabi küsides on halb nõu niisama lähedal kui hea.

Eks ole sama häda doktor Google’iga, kes võib anda nii geniaalset kui ka letaalset nõu, sõltuvalt sellest, kas tema patsient satub mõne usaldusväärse raviasutuse kodulehele või kompetentse arsti kirjutisele – või hoopis hüsteeriliste hüpohondrikute foorumile, MMS-i helpijate Facebooki grupile või muule säärasele.

Sestap tuleks nii doktor kui ka keelemees Google’isse suhtuda tervemõistusliku skepsise ja ettevaatusega, sest sada protsenti usaldatava teabe kõrval võib temalt saada täiesti kohutavat valeinfot – mis on ka ootuspärane, arvestades, et internetis on võimalik kellel tahes avaldada mida tahes ja lõviosa seal üllitatavatest tekstidest ei ole läbinud mingit sisulist ega vormilist kvaliteedikontrolli. 

Siin on ka üks põhjuseid, miks paberile trükitud kirjasõnal on senini suurem autoriteet. Paberile trükkimine pole odav lõbu ja enamasti eelneb sellele mingigi kvaliteedikontroll toimetajate ja muude instantside näol. Erandeid on muidugi igal pool; näiteks tagasilükatud käsikirjade enesekindlad autorid võivad lõpuks avaldamise eest ise peale maksta (inglise keeles on selle kohta kõnekas termin vanity publishing), vilistades samas igasugusele pädevale toimetustööle. Kuid sellegipoolest kannab paberile trükitu internetis avaldatuga võrreldes juba aprioorselt kvaliteedimärki ja näiteks paljud õppejõud soovitavad uurimust kirjutavail tudengeil kasutada üksnes internetis leiduvaid allikaid võimalikult vähe, sest mida rohkem doktor või keelemees Google’it, seda kasinamalt tõsiseltvõetavust ja usaldusväärsust.

Teatavaist aspektest on tekstide internetis avaldamise lihtsus ja vabadus muidugi hindamatud, kuid lõiv, mida selle eest maksta tuleb, on samuti suur – tohutus tekstide massis orienteerumine ja terade sõkaldest eraldamine on ülimalt keeruline ja nõnda varitsebki igapäevane oht langeda eksitava informatsiooni ohvriks.

Põhiprobleem keelemees Google’i puhul on niisiis selles, kuidas kvaliteetne, kasulik nõu kasutu või koguni kahjuliku hulgast üles leida. Oluliseks muutuvad Google’is päringute tegemise vilumus, allikate kriitilise hindamise oskus (võime asetada need usaldusväärsuse ja pädevuse skaalal õigesse järjekorda) ning viimaks ka funktsionaalne lugemisoskus – kõik eluliselt tähtsad ajal, mil väärtuslik, ent ka väärtusetu ja väär info on tänu Google’ile nii kergesti kättesaadavad.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!