Kirjanduse rollist keskkonnasäästliku käitumise kujundajana
Säästliku arengu jõulisemaks esindamiseks kirjandustundides koostasin enda Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis kaitstud magistritöö raames õppekomplekti, mis annab võimaluse lõimida keskkonna ja jätkusuutliku arengu teemat kirjandusõpetusega ja käsitleda seda kirjandustundides.
Keskkond ja jätkusuutlik areng on eluliselt olulised ja vajavad tähelepanu igas valdkonnas, samuti on see üks läbivatest teemadest põhikooli riiklikus õppekavas. Oma aineülesuse tõttu jäävad need aga pigem tagaplaanile ning teemade käsitlemine väheneb iga kooliastme lõpus, eriti järsult pärast 6. klassi. Kahjuks leidub ka III kooliastme kirjandusõpikutes keskkonna ja jätkusuutliku arengu teemat puudutavaid tekste napilt ning paljude lootustandvate teemade avamisel ei jõuta üldse keskkonnahoiuni.
Palju on loodusmotiividega tekste, kuid vaid vähesed neist kutsuvad arutlema või kirjutama looduse kaitsmisest mitmesuguste ohtude vastu. Ei tasu unustada, et keskkonnahoid on seotud looduskirjandusega, kuna viimane ei ole enam pelk looduse või liikide kirjeldamine, vaid aina rohkem tuleb looduskirjanduse tekstidesse sisse ökoloogia ning keskkonna ja jätkusuutliku arengu teemasid. Samuti käsitleb ökokriitika kirjandusteaduse haruna seoseid keskkonna, kultuuri ja kirjandusega.
Keskkonnateadlikkusele on tähelepanu pööratud juba aastakümneid, kuid sellest hoolimata seisame silmitsi mitmesuguste üleilmsete probleemidega.
Eesti elanike 2020. aasta keskkonnateadlikkuse uuringust selgus, et Eesti inimesed ei usu, et saaksid üksikisikuna globaalseid probleeme kuigivõrdki lahendada. Selle põhjus on, et probleemid ei tulene loodusest, vaid on seotud inimeste valmisolekuga tegeleda tõsiselt jätkusuutliku arenguga. Loodushoiu teemat peetakse üldhariduskoolides sageli loodusainete pärusmaaks, kuid tegelikult kujundatakse sellega seotud käitumis- ja mõttemalle ka teistes õppeainetes. Keskkonnahoid ja jätkusuutlik areng on ühiskonnas järjest aktuaalsem ning kirjanduse ainetund on tänuväärne võimalus kujundada õpilaste keskkonnateadlikkust, pöörata sellele tähelepanu, probleemide üle arutleda ning teha seda ilukirjandustekstide lugemise kaudu.
Õppekomplekti loomisel lähtusin sellest, et see vastaks põhikooli riiklikus õppekavas olevatele kirjanduse õppe- ja kasvatuseesmärkidele, järgiks aine õpitulemusi, sisaldaks valdavalt 21. sajandi nüüdiskirjanduse tekste, et näha, kuidas tänapäeva autorid käsitlevad keskkonnahoiu teemat. Samuti tahtsin, et materjal oleks kohaldatav vastavalt õppijate tasemele, tunni eesmärkidele ning pakuks metoodiliselt mitmekesiseid ja aktiviseerivaid tegevusi. Pidasin tähtsaks, et töölehti saaks kasutada nii proosa- kui luuletekstide käsitlemisel, aga ka teema- ja projektipäevadel ning need pakuks ainete lõimimise võimalust. Kõiki töölehti seovad ilukirjanduslikud loodustekstid, mis eeldavad lugejalt mõistmist ja tõlgendamist, ökokriitilist vaatepunkti, et analüüsida looduse tähendust tekstis, teadvustada keskkonnaprobleeme ning leida eri vaatenurki looduse, tehnoloogia, kunsti analüüsimiseks. Õpetajate jaoks on välja toodud lisavõimalused, mida võiks valitud tekstidega seoses veel teha.
Tänapäevased õppekomplektid peavad lisaks adekvaatsele sisule olema õpilaste jaoks huvitavad, kaasahaaravad ja käsitlema teemasid, millega noored ise suhestuvad. Töölehed suunavad õpilasi mõtlema keskkonna ja jätkusuutliku arengu üle ning juhivad tähelepanu sellele, kas ja kuidas nemad saavad üksikisikuna maailmas loodusega seotud probleeme lahendada ja oma käitumist muuta. Visualiseeritud töölehed aitavad esile tõsta olulist infot, samuti on graafikute, skeemide abil lihtsam võrrelda andmeid, keskenduda detailidele, neid selekteerida ning nende vahel seoseid leida ja luua. Õppekomplekti on kindlasti võimalik edasi arendada, sest keskkond ja jätkusuutlik areng läbiva teemana on laiahaardeline ja mitmetahuline, pealegi üha aktuaalsem nii Eestis kui ka mujal maailmas.
Artikkel põhineb Kerli Varuski Tartu Ülikooli eesti keele ja kirjanduse õppekava magistritööl ,,Keskkonna ja jätkusuutliku arengu käsitlemise võimalusi III kooliastme kirjandustundides“. Tööd juhendas TÜ eesti kirjanduse lektor Andrus Org.