Kirjaoskuskonverents Dublinis

3.–6. juulini toimus Iirimaal Dublinis 22. Euroopa kirjaoskuskonverents, millele eelnes konverentsi korraldanud Euroopa Kirjaoskusühingute Föderatsiooni (FELA) üldkogu. Konverentsi teema „Kirjaoskus ja mitmekesisus: uued suunad“ tõi kokku õpetajaid ja teadlasi kogu maailmast, et uurida ja arutada kirjaoskuse laienevat temaatikat ja õpetamise viise. 

Avakõnes rõhutasid dr Mairin Wilson (FELA juhataja) ja Regina Dunne (Iirimaa Kirjaoskuse Assotsiatsiooni aupresident), et viimase aja suured ja olulised muutused, nagu ülemaailmne pandeemia ja sõda Ukrainas, on toonud varasemast veelgi enam esile rahvusvahelise koostöö jätkumise tähtsust kirjaoskuse edendamise valdkonnas. Hariduse, õpetamise ja õppimise seisukohast on viimastel aastatel täheldatud mitmeid uusi väljakutseid, ebavõrdsust ja võimaluste erinevust. Konverents pakkus võimalusi käsitleda paljusid aktuaalseid probleeme, suhelda omavahel ning tunda end suure rahvusvahelise kirjaoskuskogukonnana.

Euroopa kirjaoskusauhinna 2022. aastal pälvis Sloveenia ühing Druźstvo Bralna 60 aastat kestnud tegevuse Reading Badget eest. Eesti Lugemisühingut on varasemalt sama auhinnaga tunnustatud kahel korral: 2005 „Lugeda on mõnus“ ja 2009 „Lugemispesa“ projektide eest.

Konverentsi peateema „Kirjaoskus ja mitmekesisus: uued suunad“ jagunes omakorda seitsmeks alateemaks. Ettekanded, töötoad ja ümarlauad keskendusid varasele kirjaoskusele, toetavale kirjaoskuskeskkonnale, efektiivsetele meetoditele, digitaalsele kirjaoskusele, kaasavale ja elukestvale õppele kirjaoskuse kontekstis. Lisaks oli võimalus muudeks teemadeks ja mitme teemaga ettekanneteks ning sümpoosioniteks. Sai esitleda vaatmikke, luua ja nuputada uusi lähenemisi töötubades, arutleda-vaielda ümarlaudades.  

Olulise teemana kajastus konverentsil pandeemia mõju nii õpetamise korraldusele, sisule kui ka suhtlemisele ja suhetele. Sellele keskendus oma ettekandes üks peaesinejatest Anne Burke Memorial Universityst Kanadast. Ta rõhutas vajadust laste arvamust, nende vaatenurki, mõtteid ja tundeid kuulata. Samuti, peaksid täiskasvanud proovima mõista laste kehakeelt, tõlgendama nende käitumist, pilke, tegevuses esinevaid pause ning vaikust.

Mitmest esitlusest kumas läbi lastele ettelugemise vajalikkus ja lugemishuvi tekitamine rõõmu, teatri ja ühisloomingu kaudu. Ühe huvitava koolieelikutele mõeldud harjutuse, laste identiteedi kaardi käigus joonistavad lapsed pilte enda maailmast, kirjeldades sellega oma isikuomadusi ja huve, olles ise keskpunktis. Tegevust „Parim osa minust“ saab teha igas vanuses lastega. Iga laps saab mõelda, mis on tema parim osa, ning selgitada, miks ta nii arvab.

Marie Luise Rau (Saksamaa) rääkis lasteraamatute olulisest muutmisest alates aastast 1970. Nüüdisaegsetes lasteraamatutes on palju juttu eneseotsimisest ja aktsepteerimisest, mitmekesisusest, sotsiaalsetest võrdlusmomentidest, unistamise väärtustamisest, sellest, et nahatoon ja vanus ei ole määravad.

Üks huvitavamaid töötube konverentsil oli digitaalse mängu Mobeybou tutvustamine. Mobeybou rakenduse kaudu saavad lapsed teada eri kultuuridest, see annab neile võimaluse ise lugusid luua ja jutustada ning see on hea tööriist julgustamaks tegema koostööd. Praegu on Google Plays saadaval India, Brasiilia ja Cabo Verde versioon. Mängud on inglise keeles, kuid neid saab loovalt kasutada, näiteks tõlkides ja selgitades lastele, mida mäng annab, ning avastada lastega koos. Lapsed ise saavad liigutada tegelasi ja luua ka muusikat. Portugalist pärit Íris Pereira ja Maitê Gil andsid lootust, et peagi on nende kodulehel ja Google Plays kättesaadav juba rohkem mänge.

Rahvusvaheline Kirjaoskusühing (www.literacyworldwide.org) teeb regulaarselt uuringuid kirjaoskuse valdkonna aktuaalsetest teemadest „What’s hot in literacy“. Ligi 1500 valdkonna eksperti pea 65 riigist pidasid kirjaoskuse viiest kõige kriitilisemast probleemist nelja otseselt õpetamisega seotuks.

1. Varajase kirjaoskuse tasakaalustatud arendamine (tehnika ja mõistmine) 51%.
2. Tõhusad õpetamisstrateegiad raskustes lugejatele (struggling readers) 42%.
3. Võrdsete võimaluste loomine kõigile õppijatele 40%.
4. Õpetajate professionaalse arengu võimaldamine 39%.
5. Juurdepääs kvaliteetsetele ja mitmekesistele raamatutele ja tekstidele 36%.

Vastajad olid pea sajaprotsendiliselt üksmeelel, et kirjaoskus on üks peamisi inimõigusi ja kõigil lastel peab olema õigus tasuta kvaliteetsele alusharidusele, mis paneb sellele oskusele aluse.

Varasele mängulisele lugemisõpetusele ja toetavale keskkonnale keskendub ka Eesti Lugemisühingu „Lugemispesa“ projekt, mis algas juba 2004. aastal ja sai uue hoo sisse pärast 2020. aastal Tallinnas toimunud 4. Läänemere kirjaoskuskonverentsi.

Koos partneritega Soomest ja Lätist viisime Dublini konverentsil läbi sümpoosioni, kus osalejad said nii teoorias kui praktikas tutvuda projekti käigu ja ühisuuringu ning kogemuste jagamise plaanidega, aga ka proovida meetodeid, mis sobivad kasutamiseks eri vanuses ning erineva keele- ja kultuuritaustaga lastega.

Lugemispesa kui toetav õpikeskkond pakub mitmekesist tegutsemisvõimalust: kõnearendusvahendeid, lauamänge, jutuvestmist õhutavaid abilisi: käpik-, näpu- jm nukke, mudeleid, pildikaarte; kirjutusvahendeid ja materjale kirjutamismängude tarbeks jne, samuti eri liiki ja laadi lugemisoskusele sobilikke raamatuid, ajakirju ja muid trükiseid.

Õpetaja saab lugemispesa kasutada õppetegevustes, rühmatööks, lisategevuseks kiiremale või tugitegevuseks erilaadi ülesannet vajavale lapsele. Kindlasti on see aga mõnus koht laste enda algatusteks, vaba aja mängudeks, sõpradega koos olemiseks ja ühiseks loometegevuseks.

„Lugemispesa“ projekti tulemina on koolitatud sadu õpetajaid seda keskkonda looma ja kasutama. Kogutud on lugemispesade lugusid ja metoodilisi mänge ning koostatud lugemispesade kogumik, kust leiab nii teoreetilist tausta kui ka praktilisi näpunäiteid ning mis on tõlgitud vene ja inglise keelde. Kõik see on leitav kodulehel www.lugemispesa.eu.

Lugemispesade liikumine laieneb Eestis ja kaugemalgi ka pärast Dublinis toimunud konverentsi. Mõtteid ja plaane on palju. Kes on huvitatud kaasa lööma koolitustel ja projektides, võivad juba praegu endast märku anda aadressil meeli.pandis@gmail.com. Projekti on toetanud NordPlus Horizontali programm, Briti Nõukogu, KÜSK ja Tallinna „Kodurahu“ programm. Meeli Pandise ja Eeva Küti sõitu Dublinisse rahastas KÜSK.

Digikirjaoskuse teemadel oli üks olulisemaid Euroopa kirjaoskuspoliitika võrgustiku ELINET sümpoosion, kus tutvustati projekti „Laste digitaalse kirjaoskuse parandamine alus- ja alghariduses“, mille käigus koguti etteantud kriteeriumide alusel häid kogemusi digitaalse kirjaoskuse arendamisel üheksast Euroopa riigist. ELINET-ile esitati 27 näidet, millest lõplikku valikusse jäi 18 ning millega saab tutvuda ELINET-i kodulehel (https://elinet.pro/good-or-promising-practice-examples-overview/). Selle projekti tulemusena valmis deklaratsioon laste õiguse kohta digitaalsele kirjaoskusele. 

Paljud noored on lugemis- ja kirjaoskusega hädas isegi põhihariduse lõpus, mistõttu on mitmetes riikides hakatud õpetama kirjaoskust kogu õppekava raames: koos ainepädevusega arendatakse ka kirjaoskust, st õpetatakse lugemis- ja kirjutamisstrateegiaid, mida rakendatakse eri ainevaldkondades, nt ajaloos, matemaatikas, loodusainetes jne. See eeldab aga õpetajate professionaalsele arengule tähelepanu pööramist, kuna paljudel aineõpetajatel puudub keele- ja kirjaoskuse õpetamise koolitus ja kogemus. Ainekirjaoskuse teemal oli palju ettekandeid, näiteks Ariana-Stanca Vacaretu ja Maria Kovacs Rumeeniast tegid kokkuvõtte Erasmus+ projektist GROWE (Get Readers on the Wavelength of Emotions), mille käigus töötati välja lõimitud sekkumise mudel, mis tugineb kvaliteetsete autentsete tekstide kasutamisele, mis on valitud nüüdisaegsete laste- ja noorteraamatute seast. William Brozo Ameerika Ühendriikidest andis ülevaate ainekirjaoskuse uurimissuundadest ja õppekavarakendustest ning tõi välja ainekirjaoskuse õpetamise võimalused ja probleemkohad. Põhiprobleem on jätkuvalt aineõpetajate teadvustamatus, et nad õpetavad lisaks ainele ka lugemist ja kirjutamist, sest eri ainetes kasutatakse eri liiki tekste, mille mõistmiseks ning loomiseks on vaja erisuguseid strateegiaid.

Lugemisoskust ja selle omandamise mitmekesisust, sh erivajadusega ja erineval viisil lugejate ootusi ja vajadusi kajastati pea kõigis konverentsi alateemades. Sisaldub ju erivajadusega lugeja temaatika nii varases kirjaoskuses, toetavas kirjaoskuskeskkonnas, efektiivsetes õpetamismeetodites kui ka digitaalses kirjaoskuses. Kaasav ja elukestev õpe on suuresti just erivajadusega või erilise lugeja nägu. Tiia Oikarinen ja Eeva-Liisa Kiiskila (Soome); Sandra Langer (Saksamaa) ning Heike Mlakar ja Joanna Hirst-Plein (Saksamaa) jagasid oma ettekannetes kogemust ja arutlesid mitmekeelsusega kaasnevate võimaluste ja vajaduste üle kirjaoskuse õpetamise kontekstis. Jätkuvalt aktuaalsed teemad on kirjaoskuse taseme hindamine ja selle kaudu raskustega lugejate õigeaegne tuvastamine, mille eesmärk on õppijatele vajaliku abi pakkumine võimalikult kiiresti ja raskuste ilmnemise varases faasis. Õpilaste toetamist õpingute kogu perioodi jooksul, st pärast põhihariduse saamist ning selleks mitmete hindamis- ja toetusmeetmete rakendamist tutvustas oma stendiettekandes Ann-Sofie Selin (Soome). Kadi Lukanenok ja Liina Velner (Eesti) rõhutasid oma ettekandes, et kaasava hariduse keskkonnas on oluline klassi- või rühmaruumis kasutatavate meetodite kohandamine ja rakendamine ka erivajadusega laste õpetamisel. 

Täiskasvanute baaskirjaoskuse tõstmise vajadus on leidnud praktilisi väljundeid õppematerjalide, kursuste jmt toe näol. Mitmesugust ja eriilmelist kogemust sel teemal vahendasid John Casey ja Diane Gardner (Inglismaa), Lise Iversen Kulbrandstad ja Anne Marit Vesteraas Danbolt (Norra) ning Berit Lundgren (Rootsi). Jätkuvalt aktuaalsel teemal, täiskasvanute ja vanemaealiste inimeste digitaalse kirjaoskuse suurendamise praktikatest, tegid ettekanded Colleen Dube, Ailis Mardon Egan ja Paula O’Connor (Iirimaa), Tara La Rose, Hannah Barrie ja Brian Detlor (Kanada), Heidi Julien (USA) ja Alexander Serenko (Kanada). Ettekande koostanute sõnul otsitakse ja katsetatakse selles vallas pidevalt uusi meetodeid ja võimalusi. Tuleb tõdeda, et riigiti ja kultuuriti on küllaltki suured erinevused võimalustes pakkuda ja korraldada kirjaoskuse õpetamist. Siiski ühendab kõiki kirjaoskusega tegelejaid pühendumus ja soov leida uusi ja aktuaalseid viise tõhusamaks õpetuseks. 

Järgmine, arvult juba 23. Euroopa kirjaoskuskonverents toimub Kreetal 2024. aastal, korraldajaks Kreeka Keele ja Kirjaoskuse Assotsiatsioon.