Lasteaednike liidu esimees: „Laste tervise ja arengu arvelt kokku hoida ei saa“

Lasteaednike liidu esimees Evelin Sarapuu, lasteaia kohatasud on omavalitsustes väga erinevad, kuid nõudmised alushariduse kvaliteedile üle Eesti sarnased.

Seda küll. Kuigi alushariduse pakkumine on kohaliku omavalitsuse vastutusala, on olemas riigi nõuded, mis peaksid selle ühtlase kvaliteedi tagama, ja ma väga loodan, et suuresti ka tagavad. Meil on ju alushariduse seadus, millele tugineda; õppekava, mis on kõigile ühine; õpetaja kvalifikatsiooninõuded, mis kõik kokku tagavadki professionaalse ja kvaliteetse teenuse. 

Ka lasteaiaõpetaja palga alammäära kehtestamine on olnud suure ja määrava tähtsusega. Lasteaednike liit algatas ettevõtmise 2017. aastal ning 2019. aastal see jõustus. Eelnevalt õpetajate hulgas tehtud küsitlus näitas, et piirkonniti erines lasteaiaõpetajate palk kuni neli korda. Eesmärk oligi need suured palgakäärid kaotada. Tänu sellele hakkasid väiksema võimekusega omavalitsused saama riigilt kompensatsiooni ja palgad jõudsid kooliõpetaja riiklikult kehtestatud alampalga määrale järele. 

Võib küsida, mida üldse tähendab kvaliteetne alusharidus. Alushariduse kvaliteet seisneb selles, et see on taskukohane ja kättesaadav igale lapsele, sõltumata sellest, kus ta elab ja kuidas tema pere majanduslikult hakkama saab. Alushariduse kvaliteet sõltub igast inimesest, kes hommikul lapsele lasteaia uksel naeratades vastu tuleb ja talle tere ütleb. Kõige olulisem on, et õpetajad väärtustaksid lapsepõlve ja lähtuksid lapsest, et laps saaks lasteaias tegutsemisest ning kaaslaste ja täiskasvanutega suhtlemisest hea ja turvalise tunde.

Koroonaaeg pani meid kõiki proovile. Uus väljakutse on üha kallinev energia ja toit. Kuidas see lasteaedu mõjutab?

Veel ei ole seda mõju tunda. Küll aga saadavad omavalitsused lasteaedadesse juba juhiseid, kust ja kuidas kokku hoida. Kokkuhoiukohti lasteaedades on, aga tuba tuleb ikka soojaks kütta ning ka sooja vee ja nõuetekohase valgustuse vajadus jääb. Loodan, et laste tervise arvelt keegi kokku ei hoia, on ju lasteaias terve hulk tervisekaitsenõudeid, milles järele anda ei saa. 

Kas seda ohtu ei ole, et kokkuhoiu eesmärgil hakatakse personali kärpima?

Praegu kehtiva alushariduse seaduse järgi ei saa lasteaedades personali vähemaks võtta, sest laste ja täiskasvanute suhtarv on paika pandud. Küll aga on tõsi, et kooskõlastamisel olev uus alushariduse ja lapsehoiu seadus ei näe enam ette personali miinimumkoosseisu. Kahjuks ongi mõned omavalitsused juba seda teed läinud, et kärbivad muusika- ja liikumisõpetajate koormust. Enamik lasteaednikke ja õnneks ka praegune minister toetavad muusika- ja liikumisõpetajate jäämist personali koosseisu ja pooldavad, et need ametikohad oleksid selgelt seadusesse kirjutatud. Lasteaednike liit, muusikaõpetajate liit, liikumisõpetajate aineühendused ja paljud teised on avaldanud soovi, et muusika- ja liikumisõpetajad lasteaedadesse alles jäetaks, paljud lasteaiad on selle palvega personaalselt haridusministeeriumi poole pöördunud ning ma väga loodan, et sellest on abi. Kui need ametikohad kaovad, võib käivituda omamoodi ahelreaktsioon ning kaduda nende spetsialistide ettevalmistus ka ülikoolidest. 

Kui palju kokkuhoidu annab valla lasteaedade viimine ühe juhi alla?

Seda on tehtud Viimsi vallas, Tallinnas, Jõhvis, Põltsamaal, Tartus, neid näiteid on palju. Selline töökorraldus on võimalik, kuid eeldab, et igal majal on oma õppejuht, kes õppe-kasvatustöö eest vastutab ja protsessi veab. Direktoril on võimalik personalitööd mitme maja peale teha, aga õppejuht peab igas majas olema.

Kasvavatest majanduskuludest ei saa üle ega ümber, need paratamatult suurenevad. Küll aga saame õppevahendite pealt kokku hoida ja rohelisemalt mõelda. Ülenurme lasteaias, kus ma sügisest alates õppejuhi ametis olen, olemegi vaadanud üle oma õppevahendeid, mida on kogunenud palju. Seda aastate jooksul kogunenud varandust saab nüüd hakata taaskasutama. Minu soovitus ongi, et avagem oma kapid, vaadakem, mis seal on, ja mõelgem, kas on vaja pidevalt asju juurde osta. Pigem on mõistlik kaasata pered taaskasutusvahendite soetamisse ning selle asemel et õppekäikudele sõiduks buss tellida, alustada maailma avastamist ja tundmaõppimist kodukohast.

Koolides on puudu mitu tuhat kvalifitseeritud õpetajat, milline olukord on õppeaasta alguses lasteaedades?

Töökuulutuste ja sotsiaalmeedia kaudu otsiti augustis lasteaiaõpetajaid väga palju. Õnneks on neid ka leida, sest praegu võimaldab seadus ka muu kõrgharidusega inimesel lasteaeda tööle asuda, kui ta on läbinud eelkoolipedagoogika 320-tunnise kursuse või seda läbimas. On väga hea, et kõrghariduse komponent on kvalifikatsiooninõuetes. Kindlasti on ka lasteaedu, kus ollakse õpetajate leidmisega hädas, seal saab teha ajutisi aastaseid lepinguid ja loota, et õpetajad hariduse töö kõrvalt omandavad. Kõige suurem probleem on, et lasteaedades ei ole tugispetsialiste – logopeede ja eripedagooge otsitakse tikutulega. Uue alushariduse seadusega, mis endiselt vastuvõtmist ootab, on ette nähtud lähtetoetuse maksmine tugispetsialistidele ka lasteaeda tööle asumisel. Praegu saavad toetust ainult need tugispetsialistid, kes ülikooli lõpetamise järel kooli tööle lähevad. Seepärast suunduvadki noored tööle pigem kooli või kliinikusse, kus palk on kõrgem. See on arusaadav, sest inimesed vajavad oma töö eest väärilist palka. 

Rõõmu teeb, et ülikoolides on vastuvõtt alushariduse pedagoogi erialale suurenenud ja konkurents endiselt tihe. Kandideerivad väga heade tulemustega õppijad, nii et on juba, kelle hulgast valida. 

Tuleb loota, et need noored õpetajad ka lasteaedadesse tööle jõuavad ega loobu tööst pärast paari aastat, mõistes, kui palju õpetajalt nõutakse ja kui palju kohustusi tema õlule on pandud.

Kas lasteaednikud toetavad kooliõpetajate palgastreiki, kui see peaks toimuma?

Oleme seda meelt, et palgad peavad tõusma. Me ei ole veel otsustanud, kas osaleme streigis või mitte, aga kindlasti oleme mõtetes streikijatele toeks.