Lastevanemate vestlusringis räägiti andekusest 

2. sept. 2022 Tiina Mikk - Kommenteeri artiklit
Vestlusringis osalenud pedagoogid: Lihula gümnaasiumi õppejuht Ave-Piia Rohtla, Järveküla kooli haridusjuht, koolipsühholoog Anu Pärn, MTÜ Eesti Talendikeskus juhatuse liige, TÜ õppejõud Tiina Mikk, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi direktor Andres Laanemets ja TÜ nooremlektor Maigi Vija.  Foto: Annika Poldre

MTÜ Eesti Talendikeskuse suveseminaril toimus vestlusring andekuse hoidmisest, võtmesõnadeks olid avatus, paindlikkus ja usaldus. Õpetajate Lehele pani kokkuvõtte kirja jutuajamise juht.  

Suveseminari vestlusring oli nagu väljavõte ideaalmaailmast! Jutuks tulid ainult head näited. Tõsi, talendikeskusesse ja ajakirjandusse jõuavad enamasti vastupidised. Vestlusringis rääkisid kaasa lastevanemad, psühholoog Anu Pärn, õpetajad ja Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi direktor Andres Laanemets, kel koolijuhtimise kogemust üle 20 aasta ja kelle õpilastest neljandik on nn olümpiaadilapsed. 

Talendikeskuse suveseminaril oli lastevanemate vestlusring sellises vormis esimest korda. Olgu vestlusringis kõlanud näited julgustuseks kõigile, kes andekuse ja sellega kaasnevate väljakutsetega esmakordselt kokku puutuvad. 

Üksmeelselt leiti, et andekuse märkamine ja hoidmine algab koolijuhi mõistvast ja lahendusele suunatud suhtumisest. Koolijuht loob keskkonna, kus õpetajal on hea töötada kõigi lastega, teiste seas andekatega. Andres Laanemets kommenteerib eelnevat nii: „Usaldan oma õpetajaid ega nõua neilt selliste ülesannete täitmist, millel ma ka ise mõtet ei näe.“

Kuidas mõtleb andekas laps?

Vestlusringis osalenute sõnul on oluline mõista, et andekas laps mõtleb teisiti kui nn tavalised lapsed. Küsimus „Miks ma pean õppima eesti keelt?“ ei tule protestist, vaid huvist. Trots tekib siis, kui küsimus jääb kohase vastuseta. See, et laps ei tööta tunnis kaasa või rikub igavusest kaaslaste õpirütmi, ei ole õpetaja saamatus. 

Sageli kipuvad õpetajad võtma ebamugavaid küsimusi või sõnakuulmatust isiklikult, pööramata tähelepanu sellele, et andekale lapsele tema võimetele vastava tegevuse andmine vähendab tegelikult õpetaja koormust. Anu Pärn: „Andekad õpilased võivad olla tunnis õpetaja jaoks ebamugavad, küsides tavamõistes justkui kõigile arusaadavate faktide kohta, rikkudes igavusest tunnirahu või ignoreerides tunnis toimuvat. Õpetaja eneseteadlikkus ja tasakaal on väga olulised, et mitte reageerida isiklikul pinnal, vaid professionaalina suunata ja anda korrektset infot. Tundliku loomuga andekas laps tunnetab õpetaja ebakindlust ning ärevus kandub temasse, rikkudes koostöö. Seega on ülioluline, et õpetajat toetaks mentor või superviisor või saaks ta abi kovisioonist.“ 

Last, kes oskab inglise keelt B2-tasemel, peab õpetama individuaalse õppekava alusel tema tasemele vastavalt; last, kes esimeses klassis tunneb Fibonacci arve, ei pea sundima tunnis rehkendama 2 + 2; teaduskooli keemiakursuse läbinud õpilase teadmistes õppekavas nõutud mahus ei ole põhjust kahelda, talle võib viie kontrolltööd tegemata, teaduskooli kursust arvestades välja panna. Vastasel juhul ruineerime last, raiskame tema potentsiaali ja aega. 

Anu Pärn rõhutab: „Andeka õpilase õpimotivatsiooni ei tohi tappa lisaülesannetega peale tavaliste tunniülesannete rutiinset sooritamist. Andekale lapsele tuleb planeerida tema võimetest ja huvist lähtuva keerukusega ülesanded.“ 

Klassi koostööle suunamine eeldab õpetajalt valmisolekut võtta omaks teadmine, et laps vajab omapärast lähenemist, ja julgust selgitada seda ka teistele. Olulisel kohal on siin õpetaja isikuomadused ja positiivne minapilt.

Hooliv ja teadlik õpetaja

Õpetaja peab olema hooliv ja ka iseenda vastu aus. Mõistes, et tema enda teadmised ja oskused jäävad väheseks, tuleb leida võimalus suunata õpilane praktikute, mitmesuguste kursuste või õppejõudude juurde. Teinekord piisab alustuseks ka sellest, kui aidata lapsel Youtube’ist temaatilisi materjale leida, et õppeprogrammi süvendada. 

Tähtis on tõsta koolis õpetaja andealast teadlikkust ja õpetajaid toetada ning motiveerida. Näiteks Pärnu Sütevaka Gümnaasiumis makstakse lisatöö eest andekaga õpetajale lisatasu. 

Vestlusringis osalenute sõnul on märgata õpetajate andekusalase teadlikkuse tõusu. Üha sagedamini ei küsita enam: „Miks mina pean lisatööd tegema“, vaid nähakse andeka lapsega tegelemist või edasi juhatamist kui võimalust. Öeldakse: „Mina olengi õpetaja ja saan seda last praegu aidata.“ 

Vestlusringis kõlanud juhtumid on ka head näited kooli ja lastevanemate suurepärasest koostööst. Juturingis osalejad julgustavad lapsevanemaid kooliga ühendust võtma ja kooliinimesi lapsevanemat kuulama –  kes siis veel tunneb oma last paremini ja kes siis veel peaks tema eest seisma kui mitte tema ema ja isa. Andekus võib avalduda väga erineval moel ning inimesed, kes last iga päev näevad, saavad koostöös ande välja selgitada. Avatus, usaldus ja lapse jaoks koostöös parima lahenduse leidmine on oluline.

Lapsele valiku- ja otsustamisvabadus 

Selgelt joonistus välja vajadus anda andekale lapsele valikuvabadus ja võimalus ise oma õppimise üle otsustada. Olgu siinkohal julgustav näide ühelt lapsevanemalt: laps tegi tunnis kaaslastest erinevaid ülesandeid. Võimetest lähtuvaid ülesandeid sai laps õpetajalt ja teaduskoolist. Küsimusele, miks siis üldse koolis käia, vastas laps: „Vahetunni pärast.“ Kool tuli õpilasele vastu ja lubas tal keskenduda ainetele, milles ta eriti tugev oli, ning aktsepteeris seda, et talle igav aine jäi tagaplaanile. Ei maksa karta, et nii kannatab lapse areng tervikuna. Võimekas laps luges õpiku kiiresti läbi ja omandas vajalikud teadmised lihtsalt teisel ajal. 

Tugeva enesedistsipliiniga lapsele võib see sobida, kuid on ka andekaid, kes vajavad planeerimisel ja eneseregulatsiooniks vanemate ja/või õpetaja tuge. Julgustavalt kõlavad siin Sütevaka kooli direktori sõnad: „Õpilast tuleb usaldada ja anda talle võimalus võtta vastutus. Jälgime lapse edusamme, vajadusel kasutame teisi survestamise mehhanisme, näiteks vabaneb laps ühest ülesandest, kuid peab selle asemel lugema läbi raamatu. Kui peaks juhtuma, et laps ei tule toime, tegeleme tagajärgedega siis, kui need tekivad. Ka õppekava täitmine on eelkõige usalduse küsimus.“ 

Iga juhtum on eriline

Ikka ja jälle põrkub ande märkamisega seotud arutelu küsimusega „Mis on andekus?“. Nii kool kui lastevanemad seisavad teinekord silmitsi küsimusega, kuidas olla kindel, et laps on andekas. See, et laps nelja-aastaselt raamatuid loeb, ei jää märkamata. Kui aga sõprade-tuttavate lapsed ka sama vanalt juba loevad, tekib kahtlus, et laps tavapärasest ei erine ja varast lugemust selgitab soodne keskkond. Lisaks eestlaslik tagasihoidlikkus. Ühe lapsevanema sõnul saadi lõplik kindlus olümpiaadi tulemusest kuuendas klassis –  siis oli selge, millega tuleb tegeleda. 

Hätta jäävad ka koolid, kuigi võiks ju küsida, kes siis veel peaks suutma lapse akadeemilist võimekust hinnata kui mitte haridusasutus. Teisalt tuleb ette ka neid juhtumeid, kus näiteks maakooli õpetajate hinnangust johtuvalt on last peetud väga andekaks, kuid katsetega järgmisse kooli see laps sisse ei saa. Andekuse mõistet ei tohi devalveerida, leiavad vestlusosalised. Iga juhtum on eriline ja hoiduda tuleks üldistusest. 

Iga juhtum on omamoodi tervik. Ja selles tervikus ei ole ainult andekus, vaid ka lapse muud huvid, oskused ja omadused. Ja andekate laste kõrval on ka lapsed, kes seni akadeemilises plaanis eriliselt silma paistnud ei ole. Koolijuhil on siinkohal hea soovitus varnast võtta: kiida! Kiida neid, kes võitsid trummivõistlusel esikoha, kiida neid, kes esindasid kooli korvpallivõistlusel. Kiida õpetajat! Ja jaga seda kiitust näiteks kooli siselistis. 

Hoiatava eeskujuna kõlas juhtum, kus kool oli valmis tõstma lapse klassi võrra edasi, kuid koos lapsevanemaga arutledes jõuti järeldusele, et sellega on juba hiljaks jäädud. Siinkohal julgustavad vestlusringis osalenud minema ande märkamisest kaugemale ja targematelt nõu küsima. Üha rohkem levib kogemusnõustamine. Ka vestlusringis osalejate seas on neid, kes on valmis oma kogemust teistele lastevanematele ja koolidele jagama.


Vestlusringi kolm soovitust

  • Otsi lahendust, ära vastandu!
  • Kool ja kodu koos annavad parima tulemuse. 
  • Kui tunned, et jääd hätta, kasuta spetsialisti abi.

Ja südamlik soovitus lastevanematelt: 

  • Ära jäta oma last üksi ja ära jää ise üksi.
  • Ära jäta õpetajat üksi ja ära jää ise üksi.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!