Mida lapsed ja noored suvel loevad? Õpilaste lugemisvalik Tallinna Keskraamatukogu näitel

9. sept. 2022 Merle Tanilsoo Tallinna Keskraamatukogu lasteteeninduse peaspetsialist - Kommenteeri artiklit
Nora Lisette Reimand luges suvise lugemisprogrammi käigus Kätlin Vainola raamatut „Ellen, Eik ja kilekoti mõistatus“. Foto: Tallinna Keskraamatukogu

Raamatukogude kogemus kinnitab, et lapsed ja noored loevad, ning loevad ka suvel. Tallinna Keskraamatukogus teeb endiselt võidukäiku krimikirjandus –  ka suvises laste lugemisprogrammis loeti kõige enam kriminaalseid lugusid. 

Tallinna Keskraamatukogus lõppes äsja lugemisprogramm „Suvi raamatuga“, mis oli viimase viie aasta menukaim –  kokku luges enam kui 370 last suvekuudel läbi ligi 3200 raamatut. Aasta lõpuni kestvas üle-eestilises lugemisväljakutses „Noor loeb“ on noored samuti aktiivselt osalenud. 

Palju leidus suve jooksul ka neid lapsi ja noori, kes lugemisprogrammides ei osalenud, ent lahkusid siiski raamatukogust raamatutest pungil kotiga.

Mida kõige sagedamini lugemiseks valitakse? 

Loetavuse tipus püsib juba aastaid Martin Widmarki „Lassemaia detektiivibüroo“ raamatusari. Tõusev favoriit on Jørn Lier Horsti ja Hans Jørgen Sandnesi raamatusari „Detektiivibüroo nr 2“, mis pakub lisaks lugemisele võimalust raamatu lõpus olevaid ülesandeid lahendades ka enda detektiivioskused proovile panna. 

Värskelt on hakanud populaarsust võitma jaapani lastekirjaniku Trolli detektiiv Pepu lood, millest seni on eesti keeles ilmunud kaks: „Detektiiv Pepu. Proua Violeta salakirjajuhtum“ ja „Detektiiv Pepu. Pimedasse öösse haihtuv hiiglane“. Nendes raamatutes on hästi palju lõbusaid ja värvilisi pilte ja üsna suured kirjatähed, seega sobivad need hästi ka lastele, kel lugemine veel veidi harjutamist vajab. Algklassilaste seas on populaarsed norra lastekirjaniku Bobbie Peersi fantaasiarikkad ja kergesti loetavad „Avastajate klubi“ sarja seiklusjutud.

Eesti autorite populaarseimate raamatute teemad on märksa kirjumad. Helena Kochi „Kartuli kuningriik“, lihtne ja humoorikas lugu köögiviljade elust sobib hästi juba eelkooliealistele. Indrek Koffi värsivormis „Kuhu lapsed said?“ räägib laste ja nendega mängimise tähtsusest ning humoorikat luulet ilmestavad Elina Sildre vahvad illustratsioonid.

Jätkuvalt on lemmikute seas Ilmar Tomuski lasteraamatud –  uuematest näiteks „Matemaatiline sõber“, milles 1. klassi õpilane Markus leiab endale matemaatikat õppides tulnukast sõbra ning algavad seiklused, mis jätkuvad sarja järgmistes osades. Tomuski värskeimatest raamatutest on populaarne ka „Kullakallis kass“ –  mõtlemapanev lugu kassist, tema peremehest ja keldris elavatest hiirtest. Kadri Hinrikuse raamat „Elevant“ kannab sõnumit, et ka kõige hullemast olukorrast on olemas väljapääs ning just iseendaks jäädes on võimalik väga palju saavutada.

Mida loevad natuke vanemad lapsed ja noored? 

Kustumatu on J. K. Rowlingu „Harry Potteri“ populaarsus. Sarnaselt selle seeriaga tegutseb kangelaste sõpruskond Trudi Trueiti menukas raamatusarjas „Avastajate Akadeemia“, kuid nende põnevad tegemised on inspireeritud National Geographicu uurijate teadustöödest ja seiklustest ning aitavad äratada noortes huvi teaduse vastu. 

Eesti autoritest on populaarseimad Ilmar Tomuski Metsatuka gümnaasiumi õpilaste Kribu ja Krabu kriminaalsed lood. Uuematest raamatutest loevad lapsed meelsasti ka Kätlin Vainola lasteraamatut „Ellen, Eik ja kilekoti mõistatus“, mis õpetab mänguliselt loodussäästlikkust ja rohelist mõtteviisi. Lugemisprogrammi „Suvi raamatuga“ tagasisidena saadeti muuhulgas foto lapsest, kes selle raamatu järgi valib, millisesse konteinerisse prügi panna. 

Teist aastat järjest on üks enimlaenatumaid lasteraamatuid Anti Saare lustakas lugu „Kuidas minust ei saanud kirjanikku“. 11-aastase noormehe seiklused on kaasahaaravad, teotahe muljetavaldav ja mis eriti oluline –  huumorit jagub küllaga ja puänt ei jää tulemata.

Mida vanemaks, seda enam eelistavad noored lugeda inglise keeles ja raamatuid, mis on populaarsed üle maailma. Nii on noorte lugemisprogrammi „Noor loeb“ ühed loetumad sarjad Ally Carteri „Gallagher Girls“, Alice Osemani „Heartstopper“ ja Leigh Bardugo „Grishaverse“. Temaatiliselt on tegu väga kirju valikuga –  üks neist on kriminaalaromaanide sari, teine kuulub LGBTQ+ graafiliste romaanide/novellide sarja ja kolmas fantaasiakirjanduse valda. Kindlasti on Netflixis esilinastunud sari „Shadow and Bone“ („Grishaverse“) ja „Heartstopper“ oluline põhjus, miks noored just nende teoste järele haaravad. 

Eesti autorite populaarsemate raamatute seas domineerivad samuti sarjad, mis näitab, et kui juba midagi on hästi kirjutatud, eelistatakse selle järge, mitte uut autorit. Kristi Piiperi debüütnoortekas, triloogia „Tõde või tegu“ on ideaalne raamat kõigile noortega töötajatele, sest pakub tempoka ja draamarikka tegevuse tõttu huvi ka neile noortele, kes muidu lugemisfännid ei ole. Hiljuti ilmus nimetatud triloogia ka kogumikuna. 

Koidu V. G. Ferreira lennuka fantaasiaga ulmesari „Domineeriv värv“ pakub noorte kõrval huvi ka täiskasvanutele. 

E-raamatukogude järjest innukam kasutamine

Lapsed ja noored on ka e-raamatukogude järjest innukamad kasutajad. E-raamatukogus ELLU on populaarseimad noorteraamatud E. Lockharti „Valetajate perekond“, Holly Bourne’i „Paigad, kus olen avalikult nutnud“ ja Katariina Libe „Ohverduste sügis“. 

Arvestades E. Lockharti 2015. aastal ilmunud romaani „Me olime valetajad“ suurt menu, ei olnud ime, et noored ahmisid selle seitse aastat hiljem ilmunud eellugu nii füüsilistelt kui ka virtuaalsetelt raamaturiiulitelt. Tegelased on uued, kuid koht, väärikas perekonnanimi ning intriigirohkus samad. 

Holly Bourne on tunnustatud kirjanik Inglismaalt, kelle „Paigad, kus olen avalikult nutnud“ tegeleb toksiliste suhete märkamise ja enese väärtuse leidmise teemadega. Katariina Libe on noortele peamiselt teada näitlejana sarjast „Padjaklubi“, kuid ta on kirjutanud ka enne debüütromaani ilmumist. Tema eesti mütoloogiale toetuva noorteromaani „Ohverduste sügis“ tegelaste seast võib muuhulgas leida näkke ja teisigi maagilisi olendeid.

E-raamatukogus OverDrive, mis võimaldab laenata ka audioraamatuid, olidki sel suvel populaarseimad just eestikeelsed audioraamatud. Kõige rohkem laenati kuulamiseks Ference Molnári „Pál-tänava poisse“, Markus Saksatamme raamatut „Tont ja mannapuder“ ja Mark Twaini „Tom Sawyerit“. 


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!