Ministeeriumi eksperdid lõdvendasid Saaremaal pinget

30. sept. 2022 Sirje Pärismaa toimetaja - Kommenteeri artiklit

Anastassia Kallikorm ja Hele Liiv-Tellmann Saaremaal vastavad õpetajate küsimustele. Foto: Saaremaa vallavalitsus

Alanud õppeaasta üks suuremaid väljakutseid koolidele on Ukrainast tulnud laste õppe korraldamine. HTM on koondanud veebi abimaterjali ja ametnikke kutsutakse koolidesse, et õpetajate-koolijuhtide küsimustele koos vastused leida. Hiljuti väisas HTM-i meeskond Saaremaad. Kuressaare Hariduse Koolis toimunud kohtumisel arutatust andsid ülevaate üldhariduse valdkonna peaekspert Hele Liiv-Tellmann ning keelepoliitika valdkonna peaspetsialistid Maire Kebbinau ja Anastassia Kallikorm.

Erinevalt Eesti suurtest linnadest pole Saaremaa ja küllap paljudes teisteski koolides varem muu emakeelega ja sisserännanute lapsi eriti õppinud. Olukord on õpetajate jaoks uus ja hinges soov anda saabunutele igas koolitunnis maksimaalselt teadmisi, et nad jõuaksid meie lastega koos edasi. Õpetajad ei taha teha allahindlust, kuid napib jõudu õpetada kahe kodukeelega lapsi korraga võrdselt hästi.

Saaremaa õpetajad soovisidki saada ministeeriumi ekspertidelt esmalt vastust küsimusele, miks tuleb õpetada eri emakeelega lapsi ühes klassiruumis, selle asemel et lasta uustulnukatel olla omaette, kuniks nad eesti keele selgeks saavad.

Ekspertide sõnul tuleb sõjapõgenikele pakkuda kiiresti võimalust liituda omavanuste lastega, tuua nad oma ajutisest kodust välja, et neil tekiks rutiinne päevakava, võimalus osaleda aktiivselt tegevustes ja huviringides. Koolis pakutav kehakinnituski on oluline.

Keelekeskkonnas on vaja olla elementaarse keeleoskuse omandamiseks, et igapäevaselt toime tulla. Isegi need, kes ei jää siia kauemaks, saavad väärt kogemuse, mis tuleb edaspidi kasuks mis tahes keele õppimisel.

Kes kohe ei hakka eesti keelt õppima, sel on hiljem raskem sellega meie koolis alustada.

Õppekava pole pühakiri

PGS-i järgi peavad kõik Eestis viibivad õpilased õppima Eesti riikliku õppekava alusel. Õnneks on meie õppekavad nii paindlikud, et sisserännanuid on võimalik õpetada ka siis, kui nad ei oska veel üldse eesti keelt. Nad ei pea kohe sama palju ära õppima ja selgeks saama kui meie õpilased. Lubatud on koostada paindlik individuaalne õppekava ja õpiaega vajadusel pikendada.

Haridus- ja teadusministeerium on püüdnud tõlkida Ukraina õppekavasid, et koolides saadaks aru, mida õpilased on õppinud ja millisel tasemel nad võiksid oma vanuses olla. See aitab õpetajat suunata õpilast leidma toetavat ukrainakeelset materjali ja õpikuid.

Kui klassis on teise emakeelega õpilasi, siis püüab õpetaja vaistlikult materjali veidi lihtsamalt esitada ja rohkem näitlikustada. Sellest on kasu ka meie oma õpilastele, kes samuti vajavad vahel aeglasemat tempot ja selgust, mis on materjalis oluline ja mille võib lisalugemiseks jätta.

Õpetaja saab abi otsida mitmesugusest õppematerjalist. Näiteks on olemas meie õppekaval põhinev materjal vene õppekeelega koolidele. Kui Ukraina õpilased oskavad vene keelt, saavad nad seda kodus uurida tunnis kuuldule lisaks.

Kindlasti on oluline, et klassiruumis oleks üks keel ja õpetaja räägiks ainult eesti keeles. Isegi kui tekib tunne, et õpilasel on klassis igav. Igav on tal pigem põhjusel, et ta peab aru saama pikkadest tekstidest ja jutust, ilma et seda püütaks kuidagi elavdada. Kui õpetaja kasutab rohkelt näitlikke vahendeid, kas või piktogramme, on õpilane paremini kaasatud ja tal ei ole igav ka siis, kui keelest aru ei saa.

Õpetajatel tasub tutvuda ka lihtsustatud õppekaval õppivatele õpilastele mõeldud digimaterjalidega, millest kehvema keeleoskusega õppijatel on parem aru saada.

Abi saab ka keelekümbluse materjalidest, kus on lihtsustatud tekstid.

Hea oleks, kui kooli oleks võimalik leida tugiisik, kes saaks toetada õpilasi väljaspool klassiruumi ja aidata õpilasel otsida emakeelseid materjale.

Kiigata tasub ka HARNO Youtube’i, kus on muukeelse õpilase toetamise teemal videoid.

Õpetajatel on võimalus osaleda lõimitud aine- ja keeleõppe koolitustel. Praegu on veel vabu kohti. Paljud sealt saadavad teadmised aitavad õpetajatel pingeid maha võtta. Näiteks fakt, et keeleoskus areneb etapiti. Ka esimene, vaikiv periood ei tähenda, et laps ei mõista või ei õpi, vaid kogub infot, et seda järgmise sammuna juba kasutama hakata. Ei maksa oodata, et õpilane hakkab kohe eesti keeles vastama, talle tuleb anda vaikivaks perioodiks aega. Kui visualiseerime õppeaine sõnavara ja väljendeid, mida saab korduvalt kasutada, on see abiks ka eesti õpilastele oma mõtete väljendamisel.

Hästi oluline on luua pehme maandumine sisusse, tutvustada kõigepealt konteksti ja alles siis samm-sammult süveneda teemasse, toetades arusaamist võimalikult paljude tabelite, graafikute, piltide ja korduvate väljenditega. Ukraina lapsed on ju enne ka koolis käinud ja liiguvad, nagu meie lapsedki, uute teadmiste poole. Just keeleliselt saamegi neid toetada, et nad õpitavat mõistaksid. Mida rohkem võimaldame õpilastel ainetunnis omavahel rääkida ja suhelda, seda kiiremini nad keele selgeks saavad.

Teises keeles õppimise võtmeküsimus on sõbralik ja koosõppimist toetav meeleolu klassis. Väikestki edusammu tuleb märgata ja tunnustada.

Mitmekultuuriline koolimaja ja klassiruum on meie õpetajatele paradigma muutus ja see võtab omajagu aega, aga on võimalik.

Õpetajad on teinud imet juba aastaid ega peaks püüdma klassis üle oma varju hüpata. Ukraina õpilased on turvalises keskkonnas, toetatud. Õpetajad peavad püüdma kogu selles virvarris ka ennast hoida.

Info ja juhised