Mis iseloomustab Vabaduse Kooli?

1. septembril alustas Tallinnas Endla tänaval tööd Vabaduse Kool, kus õpivad Ukraina sõjapõgenike 7.–12. klassi lapsed. Mis seda kooli iseloomustab? 

Plaani järgi pidi Tõnismäe riigigümnaasium avama oma uksed aadressil Endla 13 (endine kodakondsus- ja migratsiooniameti hoone) järgmisel sügisel, kuid Venemaa agressiooni tõttu Ukrainas alustasid riigigümnaasiumi ruumides juba tänavu sügisel oma õpinguid ligi 600 Ukraina noort. 

Tõnismäe riigigümnaasiumi direktor Alo Savi toonitab teatava rahuloluga, et Vabaduse Kool tuli käima saada kõigest kolme kuuga ja sellega saadigi hakkama. See oli väga kiire aeg, sest samal ajal värvati töötajaid, võeti vastu õpilasi, renoveeriti koolihoonet jne. Tööpäevad olid vahel isegi 16 tundi pikad, kuid 1. septembriks oli Vabaduse Koolil 73 töötajat ja 560 õpilast. Kui koolimaja kaks viimast korrust ära renoveeritakse, siis mahub sinna veel paarsada õpilast.

Kaks kooli ühe katuse all

Alo Savi oletab, et tõenäoliselt hakkavadki Tõnismäe riigigümnaasium ja Vabaduse Kool edaspidi koos töötama, teineteist toetama ja teineteiselt õppima. Ta usub, et Vabaduse Koolist saab Tallinna muukeelsetele noortele väga oluline hariduskeskus. Praegu õpivad siin Ukraina sõjapõgenike lapsed, kuid edaspidi hakkab siia tulema paljudest rahvustest noori, kindlasti ka vene noori, kes soovivad eesti keele selgeks saada ja Eestis hariduse omandada. Edaspidi sobib Vabaduse Kool ka Eestisse tagasi pöördunud eesti perede noortele, kes soovivad oma eesti keele oskust värskendada. Direktor Savi arvab, et Vabaduse Kool on jälle üks samm selles suunas, et kõik Eestis elavad muukeelsed noored oskaksid ühel päeval eesti keelt väga hästi. Igal juhul oleks parem, kui Ukrainas sõda ei oleks, kuid kriisiolukordadest võib saada alguse ka midagi uut ja vajalikku, nendib direktor. 

Kust leiti Vabaduse Kooli õpetajad?

Direktor Savi nendib, et Tallinna koolidest on neile tulnud vaid üksikud pedagoogid. Näiteks kehalise kasvatuse õpetaja, kes õpetas juba kevadel Ukraina lapsi eesti keeles. Ligi kolmandik õpetajatest on sõja eest Eestisse tulnud Ukraina pedagoogid, kelle õlgadele jääb noorte ukraina keeles õpetamine. Eesti õpetajatest on paarikümne ringis karjääripöörajad, kes on otsustanud missioonitundest koolile appi tulla. Need inimesed on eri elualadelt, teiste seas on ka ajakirjanikke. Neil on magistrikraad ja Vabaduse Kool toetab neid õpetajakutse omandamisel. Kolmas osa õpetajatest on endised pedagoogid, kes on töötanud vahepeal mujal või olnud lapsehoolduspuhkusel. Kõige rohkem on eesti keele kui teise keele õpetajaid –  12.

Kas Vabaduse Koolis vene keeles ka õpitakse?

Vabaduse Koolis vene keele suunda ei ole, vastab Alo Savi, kuigi osa Ukrainast tulnud noori on vene kodukeelega ja nemad ütlesid avaldust tuues, et ukraina keelt nad ei oska. Algul siiski arutati, kas vene kodukeelega noored ei võiks õppida mingit osa õppekavast vene keeles, kuid noored ise, nende vanemad ja ka õpetajad otsustasid, et õpitakse siiski 60% eesti ja 40% ukraina keeles. Nii saavad Ukraina venekeelsed noored ukraina keele selgeks õppida Eestis. Kooli avaaktusel kõlasidki ainult eesti ja ukraina keel, vene ega inglise keelt kuulda ei olnud.

Kas õpetajad oskavad Ukraina lapsi eesti keeles õpetada? 

Õpetajad on seda õppinud ja õpivad edasi töö käigus, selgitab Vabaduse Kooli õppedirektor Olga Selištševa. Kõik pedagoogid tulid tööle juba 1. augustil ja läbisid keelekümbluse ning eesti keele kui teise keele õpetamise koolituse. Edaspidi pakub Tallinna Ülikool Vabaduse Kooli õpetajatele täiendkoolitust ning võimalust saada mikrokraad. Lisaks saavad õpetajad läbida HTM-i toel kolmekuulise koolitusprogrammi, mis kestab septembrist novembrini. 

Kas eestikeelsed õppematerjalid Ukraina noortele on olemas?

Olga Selištševa sõnul on õppematerjalidega praegu suhteliselt hästi. Algul oli probleem selles, et keelekümbluse õppematerjale on palju, kuid need on mõeldud peamiselt lasteaiale ja algkoolile, mistõttu ei saa neid põhikoolis ja gümnaasiumis kasutada. Pärast keelekümblusspetsialistidega arutamist otsustati võtta eesti keele õpetamiseks kasutusele täiskasvanud sisserändajatele mõeldud õppematerjalid, mille on kultuuriministeerium koostöös eesti keele õpetajatega välja töötanud. Sisserändajatele on eesti keele tööraamat, sõnaraamat, metoodikavihik õpetajale. See on hästi interaktiivne õppematerjal, millel on ka digilahendusi, näiteks üht-teist Keeleklikist. Seal on palju näitlikustamist. Ukraina noortele peaks see kõik sobima.

Teiseks kasutab Vabaduse Kool Mare Kitsniku õpikut „Kirjuta mulle“, mille abil on hea hakata eesti keeles kirjutamist õppima. Mare Kitsnik käis ka ise kohal ja viis Vabaduse Kooli õpetajatele läbi aktiivõppe metoodika koolituse. See oli väga intensiivne õppimine, kuid ka nalja ja naeru oli palju. Õpetajad nautisid koolitust. Rõõmus meeleolu on aidanud õpetajatel ühtseks meeskonnaks kujuneda ja meeskonnatunne on iga alustava kooli puhul kõige tähtsam, toonitab Olga Selištševa.

Kolmandaks kasutab Vabaduse Kool HTM-i veebis leiduvaid metoodilisi materjale, mis on mõeldud eesti keelest erineva emakeelega lastele eesti keeles õpetamiseks. Sealt tellis Vabaduse Kool endale hästi palju keelemänge, eesti keele omandamist toetavaid kaarte, pildimaterjali jms. Lisaks kasutatakse mõningaid lihtsustatud õppekava materjale, sest sageli sobivad need väga hästi neile, kes eesti keelt veel hästi ei oska.

Kas Ukraina noored õpivad Eesti õppekava järgi?

Õpitakse Eesti õppekava järgi, lisaks ukraina keelt. Et Ukraina lapsed saaksid edaspidi Ukrainas edasi õppida, on HTM andnud Vabaduse Kooli õpetajatele ülevaate ka Ukraina õppekavast. Ukrainakeelsete õppematerjalidega tegelevad Ukraina õpetajad, kes teavad kõige paremini, kust neid leiab. Nad on tellinud Vabaduse Koolile veebipõhiseid Ukraina õppematerjale, selgitab Selištševa.  

Pagulaste lapsed vajavad psühholoogilist tuge

Vabaduse Kooli tugimeeskonna juht Merili Murakas selgitab, et osa Ukraina noori on elanud üle hingelisi traumasid, nagu lähedase inimese kaotus, sõjapurustused jms. Vabaduse Kooli astunud noorte seast on suuremate traumadega õpilased välja selgitatud. Tugimeeskonna spetsialistid on saanud väljaõppe, kuidas neid noori toetada. Mitmed organisatsioonid on kooli tugimeeskonda nõustamas käinud ja teevad seda ka edaspidi.

Vabaduse Kooli tugimeeskond on üheksaliikmeline ja sinna kuuluvad psühholoog, logopeed, eripedagoog, sotsiaalpedagoogid, õpinõustajad jt. Pooled tugispetsialistidest on eestlased, pooled ukrainlased. Põhikooliosas osutavad abi peamiselt tugispetsialistid, gümnaasiumis õpinõustajad. Toetatakse ka andekaid ja neid on Ukraina õpilaste hulgas palju: pillimehed, lauljad, sportlased, kunstnikud jt.

Merili Murakas rõhutab, et kooli tugimeeskond püüab probleeme ennetada ja seepärast võetakse koolis kasutusele näiteks KiVa programm ning tundides rahuliku õhkkonna hoidmiseks kasutatakse VEPA metoodikat. „Probleemide ennetamise seisukohast on väga tähtis, et kogu koolis valitseks positiivne õhkkond ja õpetajad oleksid rõõmsad,“ lisab tugimeeskonna juht, „ja meie õppedirektor Olga Selištševa oskab väga hästi kõigil meeleolu üleval hoida.“ Meil on sõpru palju ja me tuleme toime, rõhutab Marili Murakas.

Milleks Vabaduse Kool noori ette valmistab?

Küsisin seda minister Tõnis Lukaselt ja tema tõi välja, et eesmärk on valmistada Ukraina õpilasi ette edasiseks eluks nii Ukrainas kui ka Eestis. Need on erinevad eesmärgid, kuid mõlemaks peab valmis olema, sest praegu ei tea kahjuks keegi, millal on Ukraina noortel võimalik oma kodumaale tagasi pöörduda. Seega tuleb neid õpetada igaks juhuks nii, et nad saaksid ka Eesti ühiskonnas hakkama. Muidugi ei ole see neile kerge, kuid sõja ajal lihtsaid lahendusi ei olegi, nendib minister Lukas.

Tallinnas töötab nüüd kaks Ukraina laste kooli. Üks on Lilleküla gümnaasiumi filiaal Räägu tänaval, kus õpivad 1.‒6. klassi lapsed. Teine on Tõnismäe riigigümnaasiumi ruumides tegutsev Vabaduse Kool, kus õpivad 7.‒12.klassi noored.