Mis maksab kvaliteetne alusharidus?
Praegu, mil hinnad kosmilise kiirusega tõusevad, tuleb just lastega peredel oma väljaminekuid hoolega planeerida. Mitu korda kasvanud toiduainete, energia- ja autokütuse hindadele lisaks on suurenenud koolis käimise ja huviharidusega seotud kulud ning seoses alampalga kasvuga paljudes omavalitsustes ka lasteaia kohatasu. Ehkki ootused ja nõuded kvaliteetsele alusharidusele on üle Eesti samad, on kohatasude vahel piirkonniti väga suured käärid.
Kanepi vallas on lasteaed perele täiesti tasuta. Kui laps ja vähemalt üks tema vanematest on Kanepi valla elanik, ei tule maksta kohatasu ega toiduraha. Valla haridus- ja noorsootöö spetsialist Eda Tarend ütleb et sellise otsuse võttis Kanepi vallavolikogu vastu 20. märtsil 2018 sooviga meelitada valda elama rohkem noori peresid. Viimastel aastatel ongi rahvast siia juurde tulnud. Lõuna-Eesti maakondadest suurenes viimasel kahel aastal elanike arv vaid kahes omavalitsuses, kõige rohkem Kanepi vallas, kus on ligi 5000 elanikku ning neljas lasteaias käib 1. septembri seisuga kokku 178 last.
17. oktoobril, kui Kanepi lasteaias avatakse uus rühmaruum, lisandub veel 12 ning uuest aastast kolm last, räägib Eda Tarend. „Ootame uue rühma valmimist pikisilmi, sest siis leeveneb olukord lasteaiakohtadega Kanepi piirkonnas väikelastega perede jaoks veelgi.“
Eri põhjustel käib 30 last mõne teise omavalitsuse lasteaias ning vald kompenseerib neile õppevahendite tasu kümne euro ulatuses kuus.
Valla jaoks maksab Eda Tarendi sõnul lasteaiakoht sel aastal keskmiselt 475 eurot kuus, praegust hinnatõusu arvestades see summa kindlasti suureneb. „Ega lasteaias palju kokkuhoiukohti ole: me ei saa lastele sooja söögi asemel võileibu pakkuda, ruume kütmata ja koristamata jätta, veel vähem töötajaid vähemaks võtta. Lastevanematele toiduraha ega kohatasu kehtestamist ei ole volikogu arutanud.“
Valga vallas on seitse lasteaeda: kolm linnas ja neli maapiirkonnas ning kokku käib seal 580 last. Maalasteaedades on lapsevanema osalustasu kuus kümme eurot (kuus eurot kohatasu ja neli eurot õppevahendite kulu osaliseks katteks). Linnas tuleb vanemal maksta 17 eurot (11 eurot kohatasu, kuus eurot õppevahendite kulu eest). „Valla panus ühe lasteaiakoha kohta on 2022. aastal 469 eurot ja 57 senti, millest vanema omaosalus moodustab linnalasteaedades 3,62% ja maalasteaedades 2,12%. Kohatasule lisandub toiduraha linnalasteaedades 1.58 ja maalasteaedades 1.40 lõunasöögi ja õhtuoote eest, hommikusöögi maksumus kaetakse valla eelarvest,“ selgitab valla haridusspetsialist Tiina Lall.
Tema sõnul tuleb vallal kohamaksu kehtestades arvestada, et pered lasteaia kohatasu ja toidupaketi eest ka tasuda jõuaksid. Materiaalsetes raskustes peredel on võimalik taotleda täiendavat sotsiaaltoetust. Kõik vanemad, kes jätavad lapse suvekuudeks koju, võivad taotleda kolmeks kuuks kohatasu vabastust.
Pikka lasteaiajärjekorda Valga vallas pole ning võimalusel võetakse vastu ka teiste valdade lapsi. Kauem, mõnikord isegi kuni aasta tuleb kohta oodata erivajadusega lapsel, sest kolmes olemasolevas sobitusrühmas on kõik kohad täidetud. Ooteaeg on pikem ka juhul, kui lapsele tuleb leida tugiisik, keda sarnaselt tugispetsialistidega on raske leida.
Peipsiääre vallas käib viies lasteaias kokku 250 last. Valla haridus- ja noorsootöö spetsialist Bianka Makoid ütleb, et kui aastaid tuli vanematel tasuda lasteaiakoha eest kümme eurot kuus, siis alates 1. oktoobrist on kohatasu oma valla elanikele 20 ning mujalt tulijaile 25 eurot lapse eest. Kohatasu tuleb maksta kõik kaksteist kuud. Toiduraha maksumus erineb lasteaiati ning jääb vahemikku 1,6–2 eurot. Näiteks kui valda sisse kirjutatud pere üks laps käib lasteaias 20 päeva kuus, maksab vanem kohatasu ja toiduraha eest kokku 60 eurot. Raskustes peredel on võimalik saada sotsiaaltoetusi.
Koha arvestuslik maksumus valla jaoks on sel aastal 500 eurot, üha kasvavate majandus- ja personalikulude tõttu summa ilmselgelt suureneb. „Raske prognoosida, mida järgmine aasta võib tuua,“ tõdeb Bianka Makoid. „Hoonetesse me praegu õnneks investeerima ei pea, lasteaiakohad ja kvalifitseeritud õpetajad on olemas. Arvan, et oleme lastele loonud head tingimused. Tartumaa valdadest on meil praegu kõige madalam kohatasu ja seda ei ole plaanis tõsta, sest peame arvestama inimeste palkade ja maksujõulisusega. Kui kohatasu on suurem, on rohkem ka sotsiaaltoetuste vajajaid, need makstakse ju ikka valla rahakotist.“
Luunja vallas on lasteaiakoha tasu 39 eurot ja 24 senti, kui vähemalt üks vanem ja laps on valda sisse kirjutatud. „See on 6% riigi kehtestatud 654-eurosest alampalgast. Toiduraha maksumus on vanema jaoks Luunja valla lasteaedades kuni kaks eurot,“ selgitabharidusnõunik Kadri Sõrmus. Kuna kõigile lastele oma valla lasteaias kohta pakkuda ei ole, käib osa lapsi mõne teise omavalitsuse lasteaias, kuid kohatasu on neile sama: 39 eurot ja 24 senti.“
Kadri Sõrmus räägib, et Luunja vallas on kaks omanäolist ja eri suunaga lasteaeda, kus käib kokku 279 last, kolmas lasteaed on loomisel, kuna vallal on lasteaiakohti puudu. Luunja vald on Eesti üks lasterikkamaid, 27% sealsetest elanikest on lapsed ja noored ning haridusele kulubki kõige suurem osa valla rahast.
Kohapuuduse leevendamiseks loodi kevadel Lohkva lasteaia juurde kaheaastaste laste jaoks munitsipaallastehoid, teine samasugune tahetakse pooleteiseaastastele mudilastele avada Luunja alevikus 2023. aasta alguses. Ka renoveerimisel olevasse Midrimaa majja tuleb kuue rühma asemel üheksa, sh rühm erivajadusega lastele. „Seni meil erirühma olnud ei ole. Kuna peame selle jaoks palkama eripersonali, kajastub see lapse nn pearahas ja omavalitsuste omavahelises arveldamises, vanema jaoks see kohatasu aga ei muuda,“ selgitab haridusnõunik. Tema sõnul võib lasteaia avamine linna piiril tuua kaasa uusi sissekirjutusi, sest on peresid, kus ühe vanema elukoht on Tartus, teisel Luunja vallas ning laps kirjutatakse sisse sinna, kus on soodsam.
„Oleme seadnud eesmärgi, et saaksime juba järgmisel aastal pakkuda kohti kõikidele oma valla lastele. Siis ei ole enam ka vaja kompenseerida lasteaiakohti mujal, nagu me seda praegu teeme.“
Millised on kohatasud suuremates linnades?
Narva lasteaedades on aiarühmade kohatasu sel aastal 29.20 või 35.04, 2023. aastast vastavalt 32.70 või 39.24. Sõimerühmades on kohatasu 29.20 ning uuest aastast 32.70. Kui samast perest käib lasteaias korraga kaks last, on teise lapse kohatasu 25% võrra väiksem, kolmas laps on kohatasust vabastatud.
Pärnu linnas on lasteaia kohatasu 57 ning ujulaga lasteaedades 71 eurot; Jõõpre ja Lindi lasteaedades 46 ning Tõstamaal 34 eurot. Kui lasteaias käib kaks ühe pere last, tasub vanem 80% kohatasust ning kolme ja enama lapse puhul on ta kohatasust vabastatud.
Viljandi linnas on kohatasu sõltuvalt õppehoone halduskulust 70.08 või 75.92. Pere teine samal ajal lasteaias käiv laps maksab kohatasust poole. Alates kolmandast lapsest on vanem kohatasust vabastatud, samuti kui pere saab toimetulekutoetust. Toidupäeva maksumus on alates 1. septembrist 2.93 lapse kohta, millest vanema osa on 1.20 lõunasöögi ja õhtuoote eest.
Tallinnas on 125 munitsipaallasteaeda, lisaks lasteaiarühmad Tallinna Laagna Lasteaias-Põhikoolis ning Tallinna Heleni Koolis. Kokku käib selle aasta 15. augusti seisuga Tallinna lasteaedades 21 029 last.
Tallinna haridusameti eelarve osakonna juhataja Nele Matsutsa selgitab, et 2022. aasta algusest on vanema osa 79.79 ning ujulaga lasteaedades 87.64 kuus. Kui lapse ja vähemalt ühe vanema elukoht on Tallinna linn, rakendatakse toetust ning Tallinna elanikele on vanema osa 71.25 ja ujulaga lasteaias 78.26 eurot kuus. Sama suur oli see 2021. aastal ning kehtiva määruse kohaselt jääb Tallinna elanikule samaks ka järgmisel, 2023. aastal.
Kui lasteaias käib perest kaks või enam last, võib vanem taotleda teise või enama lasteasutuses käiva lapse eest lasteaiatasu maksmisest vabastust. Samuti kui laps käib sobitus- või erirühmas või vanema netosissetulek ei ole piisav.
Tallinna linn katab ka suurema osa lapse toidukulust: sõimerühma lapsel 1.80 ja aiarühma lapsel kaks eurot päevas. Kui lapse lasteaias on toidukulu maksumus sellest summast suurem, tasub selle vahe lapsevanem.
Tartus on lasteaia kohatasu 81 eurot ning kehtiva Tartu linna koalitsioonileppe kohaselt seda järgnevatel aastatel ei tõsteta. Toiduraha on munitsipaallasteaedade lõikes erinev, keskmiselt kaks eurot päevas.
Alushariduse valdkonna juhi Kaspar Kreegimäe sõnul kuuluvad Tartu linnas ühtsesse alushariduse võrku nii munitsipaal- kui eralasteaiad ja -hoiud ning kohatasud on valdavalt ühtlustatud ehk selle suurus ei sõltu asutuse omandivormist. Kvaliteetse (lapse arengut toetav õpi- ja kasvukeskkond, tugiteenuste kättesaadavus, lastevanemate ja haridusasutuse toimiv koostöö, pühendunud ja motiveeritud töötajad jt) alushariduse kindlustamisel ja kulude katmisel on olulisel kohal nii lastevanemate kui KOV-i ehk pidaja panus.
Vallad, kus maksumäär on 20% alampalgast
Saue vallas on 11 lasteaeda, kus käib kokku ligi 1600 last. Lasteaia kohatasu on 20% riigi kehtestatud 654-eurosest alampalgast, mis sel aastal on 130,8 eurot. „Soodustused sõltuvad lapse vanusest ning lapse ja mõlema vanema või üksikvanema sissekirjutusest Saue valda jooksva aasta 1. jaanuari seisuga,“ selgitab valla haridusspetsialist Lily Roop.
Seega, kui perel sissekirjutus puudub või on see ainult ühel vanematest, tuleb 3–8-aastase lapse vanemal tasuda kohatasu täissummas ehk 130 eurot ja kaheksa senti.
Kui laps ja mõlemad vanemad on valla elanikud, tuleb tasuda esimese 3–8-aastase lapse eest 65.40 kuus, teise samal ajal lasteaias käiva sama vana lapse eest 32.70 ning kui peres on kolm või enam last, on iga 3–8-aastane lasteaialaps kohatasust vabastatud.
Kõigi alla kolmeaastaste kohatasu kuus on 130.80. Neis piirkondades, kus laste arv kiiresti kasvab ja munitsipaallasteaedades sõimekohti ei jätku, teeme koostööd eralasteaedade ja -hoidudega. Lapsevanema kohatasu ei sõltu sellest, kas laps käib valla- või eralasteaias.
1. septembrist tõstis Saue vald toidupäeva maksumust, et toitlustajal oleks võimalik jätkuvalt pakkuda lastele värsket ja täisväärtuslikku toitu. Toidupäeva maksumus valla munitsipaallasteaedades on 2.52, millest valla elanikele kompenseeritakse 65 senti vallaeelarvest. Vähekindlustatud peredel on võimalik saada sotsiaaltoetuste korra alusel lasteaia kohatasu ja toiduraha 100% toetust.
Küsimusele, miks on lasteaiamaks seotud just alampalga, mitte näiteks elanike keskmise sissetuleku või maksevõimega, vastab Saue valla abivallavanem Andres Kaarmann, et alampalk on kohatasu määramisel kõigile arusaadav indikaator. „Kuna energiahinnad, palgad ja muud kulud tõusevad, on vanema mõistlik osaluse määr hädavajalik. Küll aga toetame neid vanemaid, kellel on majanduslikud raskused, ja teeme soodustusi paljulapselistele peredele.“
Saue vallal nagu teistelgi Tallinna ümbruse omavalitsustel kulub tema sõnul väga palju raha uute lasteaedade ehitamiseks ja olemasolevate renoveerimiseks. „Praktiliselt igal aastal valmib uus lasteaed. Just sai valmis Kotka lasteaed, järgmine valmib kahe aasta pärast. Mõlemas uues lasteaias on kaheksa rühma, neist kaks erivajadusega lastele. Ehitushinnad on praegu sellised, et ühe lasteaiakoha ehitamine maksab umbes 50 000 eurot. Näiteks sajale lapsele mõeldud lasteaia hind on viis miljonit. Siia lisanduvad üha kasvavad energiakulud. Näiteks valla ühe suurema kooli augusti elektriarve oli eelmise aasta augustis 1900, selle aasta augustis aga 9100 eurot. Need kulud tuleb kõik valla eelarvest katta.“
Lisaks panustab vald Andres Kaarmanni sõnul palju õpetajate palkadesse. „Viis aastat tagasi otsustasime, et Saue vallas on kooliõpetaja palk riigi kehtestatud õpetaja miinimumpalgast vähemalt sada eurot kõrgem, sellest õppeaastast 150 eurot kõrgem. 1. septembri seisuga on Saue valla kooliõpetajate miinimumpalk 1633 eurot. Kuna lasteaiaõpetajate ja õpetaja abide töötasu on sellega seotud, arvan, et meie vallas on need Eestis ühed kõrgemad.“
Kiili vallas on üks lasteaed, mis asub neljas majas ning kus käib 1. septembri seisuga 380 last. Lasteaia kohatasu on 20% alampalgast ehk 130.80. Valla haridusnõunik Dagi Dorbek selgitab, et kohatasu sõltub pere sissekirjutusest valda. Kui seda ei ole või on ainult ühel vanematest, tulebki tasuda 130,8-eurone täissumma. Kui aga laps ja tema mõlemad vanemad elavad eelmise kalendriaasta 31. detsembri seisuga Eesti rahvastikuregistri andmetel Kiili vallas, on lapse kohatasu 98.10, teisel samal ajal lasteaias käival lapsel 65.40. Kolme või enama lapse eest osalustasu maksta ei tule, samuti perel, kus kasvab eestkostel või hooldamisel laps või kasvatab last üksikvanem.
Alates septembrist on Kiili Lasteaia toidupäeva maksumus 2.70, millest lapsevanem tasub 1.95 ja Kiili Vallavalitsus 75 senti. Toit valmistatakse kohapeal.
„Valla tegelik kulu kuus on 2022. aastal 425 eurot kuus lapse kohta, selle sees on nii personali- kui majanduskulu: küte, inventar, õppevahendid, mänguasjad jne,“ räägib Dagi Dorbek. „See kulu tõuseb igal aastal. Õnneks on majad heas seisus ega vaja suurt ümberehitust ja renoveerimist. Samuti on kõik neli maja ühe direktori juhtimise all, mis aitab kulusid kokku hoida. Majandusküsimustega tegeleb Kiili Varahalduse SA, nii et ka eraldi majandusjuhatajat igas majas ei ole. Palju sõltubki sellest, kuidas töö lasteaias korraldatud on.“
Dagi Dorbek lisab, et peagi valmib uus maja, mis järjekorda päriselt ära ei kaota, küll aga paneb valla oluliselt paremasse seisu. „Saame pakkuda ka alla kaheaastastele lasteaiakohta, milleks meil praegu kahjuks võimalust ei ole.“
Kuna lasteaias on ujumisvõimalus, hea tugimeeskond ja laste arengusse panustatakse väga palju, on haridusametniku hinnangul praegune kohatasu vanema jaoks igati põhjendatud. Raskustes peredega tegeleb valla sotsiaalosakond, kes toetab iga peret personaalselt ja vajaduspõhiselt.
Lasteaia kohatasusid on 2019. aastal põhjalikult analüüsinud rahandusministeeriumi peaspetsialist Mari Kalma. Tema analüüs näitas, et kuigi seadus lubab vanematelt kuus kohatasuks küsida kuni 20% miinimumpalgast, on enamik omavalitsusi kehtestanud tunduvalt madalama maksumäära, arvestades perede majanduslikku olukorda ja võimekust. Küsimus ongi, kas poleks aeg lasteaia kohatasu miinimumpalgast lahti siduda, nagu soovitab ametiühingute keskliit.