Mis on meile tähtis?
Riigiasutused on energiasäästu suunised kätte saanud ning teiste seas otsivad kokkuhoiukohti ka lasteaiad. Seda, mille pealt kokku hoida, kindlasti jagub. Teadmine, et sel talvel on temperatuur rühmaruumides mõni kraad tavapärasest madalam, teeb oluliselt vähem murelikuks kui mõte, et suures säästmise ja kokkuhoiu tuhinas võivad lasteaiast kaduda olulised ametikohad.
Hirmule annab alust tõsiasi, et uues alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõus ei ole koolieelse lasteasutuse personali miinimumkoosseisus enam ette nähtud muusika- ja liikumisõpetajat. Kui seadus sellisel kujul vastu võetakse, võib juhtuda, et omavalitsus kui lasteaiapidaja kriitilises eelarveolukorras neist spetsialistidest loobub. Kuuldavasti ongi mõnes vallas seda juba tehtud või õpetajate koormust vähendatud. Sellest oleks äärmiselt kahju. Muusikal ja liikumisel on lapse arengus oluline osa ja mida varem ta nendega kokku puutub, seda parem. Kaugeltki igaüks ei saa nende õpetamisega hakkama.
Meie klassile andis algkoolis kõiki tunde, ka kehalist kasvatust, üks ja sama õpetaja. Mängisime tundides ringmänge ja mõnikord ka rahvaste palli. Alles viiendas klassis vahetas meie malbe klassijuhataja välja tarmukas ja sportlik kehakultuurlasest meesõpetaja ning sealtpeale nägime staadionil kergejõustikunorme täites ning rööbaspuudel harjutusi tehes kurja vaeva.
Praegu saab heal tasemel liikumisõpetus alguse juba lasteaias. Liikumisõpetajad harjutavad lastega mitte ainult jooksmist, hüppamist, ronimist, rippumist, vaid tutvustavad mudilastele ka eri spordialasid, käivad nendega matkamas, korraldavad spordipäevi ning miniolümpiamänge, ning mitte ainult oma lasteaias, vaid ka kogu linnas või maakonnas.
Asendamatu inimene lasteaias on muusikaõpetaja, kelleta ei kujutagi ausalt öeldes lasteaeda ette. Muusikakasvatus on Eesti lasteaia üks tugevusi ja väärtusi ka kaugelt tulnud külaliste arvates. See, kui laps puutub muusikaga kokku maast madalast, õpib laule, ringmänge ja liisusalme, teeb tutvust rütmide, pillide ja rahvakultuuriga, arendab teda igas mõttes. Rääkimata arvukatest pidudest, mis on lasteaia pärisosa. On imetlusväärne, kui head tööd muusikaõpetajad teevad! Eesti Kooriühingu esimees dirigent Hirvo Surva on öelnud, et kui me ei saa lastele lasteaias muusikat õpetada, paneb see kahtluse alla meie laulupidude traditsiooni.
Paljude huvigruppide, ka lastevanemate ja lasteaiaõpetajate siiras soov on, et praegu täiendamisel olevasse seadusesse jääksid meie alushariduse järjepidevuse, kvaliteedi ning laste arengu huvides muusika- ja liikumisõpetaja ametikohad alles. Vastasel juhul see maksab kätte.