Mis Ukraina õpetajaid Eestis üllatab?
Ukraina õpetajaid üllatab meie õpilaste hea keelteoskus. Samas on kujundav hindamine, õpetaja autonoomsus ja vene kooli riigikeelele üleviimine neile tuttavad asjad.
Umbes 30 Eestis töötavat Ukraina õpetajat kogunes 20. ja 21. septembril Mondo Ukraina Akadeemia koolitusele, mille peamised teemad olid Eesti ja Ukraina haridussüsteemi võrdlus, mitmekeelne ja -kultuuriline klassiruum, nüüdisaegsed õppemetoodikad ning maailmapäevade korraldamise tutvustamine.
Ukraina õpetajad olid Eesti eluga juba mingil määral kursis. Kostis üksikuid eestikeelseid fraase. Teati, et kevadel jäid õpetajad Saaremaal Ukraina laste õpetamisega hätta. Lahenduseks pakuti varianti võtta appi tõlk, nagu on tehtud Tallinna Kunstigümnaasiumis ja Rahumäe põhikoolis. Teati, et Eestis lähevad kõik vene koolid ja lasteaiad eestikeelsele õppele üle 2030. aastaks.
Eesti ukrainlase silme läbi
Millega Eesti kool üllatab, seda küsiti juba kümmekond aastat Eesti koolis töötanud Ukraina õpetajatelt Valentyna Afanasyevalt ja Iryna Inozemtsevalt. Mõlemad rääkisid eesti keelt perfektselt, ilma aktsendita.
Valentyna Afanasyeva on õppinud Donetski, Budapesti ja Tartu ülikoolis ja lisaks Eesti diplomaatide koolis. Ta on õpetanud Eestis inglise keelt ja ajalugu, asutanud siin oma keeltekooli ja on sellest sügisest Vabaduse Kooli inglise keele õpetaja. Eestisse tulles üllatas teda siinsete õpetajate tagasihoidlikkus. Tema hüüdis esimest korda õpetajate tuppa minnes rõõmsalt „Tere!“, kuid vastuseks oli vaikus. Alles aasta hiljem hakati temalt küsima: „Valja, kuidas sul läheb?“ Selle peale üllatus Valentyna, et kolleegid teavad ta nime.
Teine üllatus oli, et õpikud on, kuid ministeeriumi kinnitust pole. Meie õppekava üllatas teda algul oma üldsõnalisusega: „oskavad inglise keeles suhelda“. Aga kuidas selleni jõuda? Hiljem leidis õppekavast sellele küsimusele vastuse ja soovitab kõigil Ukraina õpetajatel Eesti õppekava tähelepanelikult lugeda.
Valentyna märkas ka, et eestlased armastavad väga kirjutada: e-kooli, direktorile, haridusametile, ministeerimile. Ukrainlased pigem helistavad või lähevad n-ö otse peale, vajadusel ust paugutades. Kui aga lastevanemad hakkasid talle õhtuti kell kümme helistama, et laps unustas jope kooli jms, sai ta aru, et las parem siiski kirjutavad e-kooli.
Iryna Inozemtseva on Tallinna Tehnikagümnaasiumi inglise keele õpetaja ning Tallinna aasta õpetaja 2022. Varem õpetas ta inglise keelt Hersoni ülikoolis.
Irynat üllatas Eestisse saabudes, kui palju on siin õpetajatele tasuta täienduskursusi, kust saab tõesti palju uut ja kasulikku teada. Eestis õpetajana töötades on ta kogu aeg kursustel käinud. Teda üllatas ka, et muukeelsed inimesed hakkavad siin eesti keelt õppima alles 40–50-aastaselt. Tema alustas 25-aastaselt, sest ei tahtnud jääda Eestis „teise sordi inimeseks“.
Ukraina õpetajad olid Irynaga nõus, et ukrainlastel tuleb eesti keelt kohe õppima hakata, sest pole ju teada, millal on võimalik Ukrainasse tagasi pöörduda. Eesti keele oskus aitab aga Eestis tööd leida. Öeldi ka nii: „Eesti keelt õppides kaitseme eesti keelt.“
Kuidas Eestis võõrkeeli õpitakse?
Ukraina õpetajad imestasid, et neil hakatakse inglise keelt õppima aasta varem kui Eestis, kuid ikkagi oskavad eesti lapsed inglise, saksa ja prantsuse keeles paremini suhelda. Miks? Iryna Inozemtseva selgitas, et Eestis õpitakse keeli suheldes. Temagi räägib oma õpilastega ainult inglise keeles. Teiseks kasutavad Eesti õpilased inglise keelt ka teiste ainete tundides, otsivad näiteks ajaloos lisamaterjali ingliskeelsetelt veebikülgedelt, samas kui Ukraina õpilased otsivad samu asju venekeelsest veebist. Kolmandaks kuuleb Eesti ühiskonnas üldse inglise keelt palju rohkem kui Ukrainas. Ukrainas arvavad lapsed, et neile pole seda keelt vaja.
Keelte õppimine huvitaski Ukraina õpetajaid Mondo koolitusel kõige rohkem ja sellest rääkis neile väga huvitavalt Vabaduse Kooli direktor Olga Selištševa. Ta selgitas, kuidas on võimalik õpetada Vabaduse Kooli 7.–11. klassi õpilastele juba esimestel nädalatel suurt osa õppeainetest eesti keeles. Esiteks õpitakse algul eesti keeles n-ö lihtsamaid õppeaineid: kunsti, muusikat, kehalist kasvatust, käsitööd jne. Teiseks on ka teemad algul lihtsad: kodu ja perekond, tervitamine, vabandamine jne. See pole eksperiment, rahustas Olga Ukraina kolleege, vaid Eestis üle 20 aasta kasutusel olnud keelekümbluse meetod.
Eriti üllatas Ukraina õpetajaid kahesuunaline keelekümblus meie Avatud Koolis. Nad küsisid igaks juhuks üle, kas eesti lapsed õpivad seal tõesti pool päeva vene keeles ja mis keeles nad näiteks matemaatikat õpivad. Õpivad-õpivad. Ja matemaatikat õpivad nad igal nädalal kolm tundi eesti ja kaks tundi vene keeles. Vabaduse Koolis õpitakse aga matemaatikat kaks tundi nädalas ukraina keeles.
Erinevused ja sarnasused
Vestlesin Mondo koolitusel põhjalikumalt Vanalinna Hariduskolleegiumi ukraina klassi õpetaja Hanna Yaremenkoga, kes oli enne sõda Kiievi 249. keskkooli inglise keele õpetaja ja õppealajuhataja.
Tema tõi välja Eesti ja Ukraina kooli peamised erinevused. Ukrainas lähevad lapsed kooli kuueaastaselt, seal on kohustuslik keskharidus ja keskkool kestab 11 aastat. Kuid praegu 5. klassis õppivad lapsed lõpetavad juba 12-aastase keskkooli. Lisanduva õppeaastaga loodetakse kergendada õpilaste ja õpetajate koormust.
12-palliline hindamissüsteem. 1.–4. klassini on Ukraina koolis kujundav hindamine, sealt edasi kasutatakse 12-pallilist hindamissüsteemi. Hinne üks ei ole haruldane, aga 11 ja 12 pannakse ainult erakordselt silmapaistvate tulemuste eest. Tavalise väga hea töö eest saab õpilane kümne. Selle süsteemiga kohanemine võttis aega. Kui laps sai seitsme, küsisid vanemad ikka, kas see on neli või neli miinus. Nüüd küsivad Ukraina õpilased, kas Eesti neli on Ukraina üheksa või kümme.
Õpetaja autonoomia. Ukraina õpetaja autonoomiat näitab nende õpikupoliitika. Õpikuid antakse Ukrainas välja nii palju, et koolidel on nende kvaliteeti raske kontrollida ja sellepärast annab haridusministeerium igal aastal välja soovituslike õpikute nimekirja. Kui õpikut nimekirjas ei ole, siis kool seda osta ei saa. Kool vaatab nimekirja üle ja otsustab, missuguseid õpikuid tellitakse. Samas võib iga õpetaja ikkagi kasutada ka nimekirjast puuduvaid õpikuid.
Kujundav hindamine. Ukrainas rakendati seda viis aastat tagasi ja siis läbisid kõik 1.–4. klassi õpetajad ka selle koolituse. Alguses probleeme jagus. Näiteks andis osa õpetajaid lastele hinnete asemel eri värvi kleepse jms, mis tähendasid ikkagi hindeid. Praeguseks oskab iga Ukraina õpetaja lapsevanemale kirjutada, mida laps oskab hästi ning mida peab veel harjutama, kuid osa lastevanemaid küsib endiselt, mis hindele see pikk jutt vastab.
Vene kool. 2014. aastal algas Ukrainas suur haridusreform ja selle üks punkt oli vene koolide üleminek ukrainakeelsele õppele. Kui varem võisid vene lapsed õppida osa õppeaineid vene keeles, siis pärast 2014. aasta reformi peavad nad õppima kõiki aineid ukraina keeles. Vähemusrahvustel (venelased, ungarlased, rumeenlased, bulgaarlased jt) on igal nädalal mõned emakeeletunnid.
Kes õpetajatest ukraina keelt ei osanud, läbis ukraina keele kursused, tegi eksami ja sai tunnistuse, et oskab ukraina keelt piisavalt. Ukraina keelt ei olnud neil üldiselt raske omandada, sest vene ja ukraina keeles on palju sarnast. Paraku on praegugi veel koole, kus osa õppest käib vene keeles, sest mõne õppeaine õpetajaid on väga raske leida.