Nooruslikult särtsakas „Tiit Pagu“ Tallinna Linnateatris esitab tõsiseid küsimusi
Salme Kultuurikeskuse suur lava täitub 8. oktoobrist noorusliku hoo ja innuga. Jaak Printsi lavastajakäe all esietendub Jaan Krossi „Tiit Pagu“, mis on EMTA lavakunstikooli XXXI lennu üliõpilaste esimene ülesastumine laiema publiku ees. Ülesanne pole tudengite jaoks kahtlemata lihtne, sest Krossi noorpõlves kirjutatud ja alles postuumselt kaante vahele jõudnud teos on kirjutatud värsis, mis tuleb tempoka tegevuse ja dünaamiliste misanstseenide käigus soravalt ja veenvalt ette kanda. Jaak Printsi ja Külli Teetamme juhendamisel kolmandal kursusel õppivad noored tulevad sellega aga kerguse ja rõõmuga toime.
Ka peategelane Tiit Pagu on loo alguses, 1939. aastal üliõpilane. Elu nautiv juuratudengist korporant, kes ei muretse ülemäära maailmas ega Eestis toimuva pärast, armub meditsiini õppivasse neidu nimega Lo. Pärast üht esialgu süütuna näivat, kuid traagiliseks pöördunud juhtumit, kui Tiit pidi Lo palvel ühe kirja edasi toimetama, avastab mees, et on tahtmatult sidunud end põrandaaluste kommunistidega. 1940. aasta juunipöörde ajal teos katkeb ja Tiidu saatus jääb lahtiseks. Jaan Kross kirjutas „Tiit Pagu“ Siberis asumisel, pühendades sellesse väga palju loovat energiat (kui suurt talenti ja hoolt pidid nõudma need vaimukad ja viimistletud värsid!). Miks ta 1954. aastal Eestisse tagasi jõudes teose pooleli jättis, ei ole teada. Autor ise seda hiljem avalikult ei kommenteerinud ja kirjanduslooliselt on Krossi debüüdiks alati nimetatud luulekogu „Söerikastaja“ (1958). „Tiit Pagu“ ilmus säilinud käsikirja alusel, mille toimetas trüki jaoks kirjandusteadlane Jaan Undusk 2020. aastal Loomingu Raamatukogus.
Just seda lõpetamatust, mis äratab nii palju küsimusi, on lavastaja Jaak Prints nimetanud ühe käivitava impulsina materjalivalikul. Mis oleks Tiidust võinud saada? Kelleks oleks ta arenenud isiksusena, millise pilguga vaadanud seda, mis sai meie riigist Nõukogude võimu all? Selle vastuse võib iga vaataja anda oma peas, lavakunstikooli noored aga esitavad Krossi värssides omamoodi võimsa eelmängu, mis viib meid Eestisse enne 1940. aasta Nõukogude okupatsiooni algust ning ärgitab mõtlema ühiskondlikest oludest, õiglusest, saatusest, vägivallast ja vabadusest. Värssromaan kantakse ette tema algupärasel kujul, näitlejate kehastudes läbisegi eri rollidesse, ning üle hulga aja võib Salme Kultuurikeskuses näha pöördlava.
Lavastuse kunstnik on Kristjan Suits, koreograaf Eve Mutso, valguskunstnik Emil Kallas, helikujundaja Arbo Maran, lauluõpetaja Riina Roose ja grimmikunstnik Anu Konze. Mängivad Markus Andreas Auling, Karl Birnbaum, Richard Ester, Lauren Grinberg, Hanna Jaanovits, Laurits Muru, Hele Palumaa, Herman Pihlak, Kristina Preimann, Kristin Prits, Emili Rohumaa, Alice Siil, Juhan Soon, Astra Irene Susi, Rasmus Vendel ja Edgar Vunš.
Lisaks „Tiit Pagule“ ootab linnateater gümnasiste teisigi lavastusi vaatama. Sooja huumoriga koostatud hariv muusikalavastus „Osnap“ tutvustab suure teatrimehe Voldemar Panso vähetuntud tahke. Mark Hayhursti näidend „Nad tulid keskööl“, mille on lavastanud Diana Leesalu, viib ajaloohuvilise Teise maailmasõja eelsele Saksamaale. Dramaturgiaklassikat esindavad Gorki „Põhjas“ (lavastaja Uku Uusberg) ja Gogoli „Revident“ (lavastaja Markus Helmut Ilves).
Sel hooajal pakub linnateater tasuta piletit õpetajale, kes tuleb etendusele kahekümne või enama õpilasega.
