Papa Jannseni koduaias kõneldi laulupeost ja selle tulevikust 

Muuseumipedagoogid üle Eesti olid sel nädalal Pärnus suvekoolis, kus rändasid ajas üle 150 aasta tagasi. 

„Käsi tõuseb ainult küünarnukini!“ õpetab papa Jannsen, teise nimega Elmar Trink koolitoas pingiridades istujaid, kes teavad vastust küsimusele ja tõstavad usinasti kätt. Papa jätkab küsimustega, millele vastata polegi väga lihtne, sest kes tänapäeval teab peast, mitu tolli on jalas ja mitu jalga süllas, kui mitu arssinat mahub sülda või mitu verssokit on arssinas. Papa Jannsenil on õpetamisel abiks tollipulk ja mõnda mõõtu näitab ta käsi sirutades. Ta teeb selgeks sellegi, kuidas käib arvelaual korrutamine, rääkimata liitmisest või lahutamisest. 

Õppuritel on laudadel töölehed, mida täidetakse tindipotti kastetud sulega kirjutades, nagu kunagi oli selles majas kombeks. Klassitubagi on seesama, kus papa Jannsen ammusel ajal koolilapsi õpetas, klassitoa kõrval töötuba, kus ta Pärnu Postimeest kirjutas, tütar Lydia abiliseks.

Muuseumipedagoogid on sel nädalal üle Eesti Pärnusse kokku sõitnud, et osaleda suvekoolis, mis viib ajarännakule aastasse 1869. Aga enne rollimängu ajastu kostüümides, igaühel ka oma tegelaskuju lugu rääkida, tutvutakse Koidula muuseumiga, mis alles kevadel pärast suurt remonti ja koroonapausi taas uksed avas. 60-pealine seltskond on jagunenud kaheks: kui ühed on koolitunnis, siis teised teevad tutvust aiaga, kus on imekspandavalt palju uudistada ja õppidagi, nagu taimede ja lindude äratundmist ja muud. Igaüks saab ringkäigul pihku aialegendi, et järgmisel korral tulles rohkem juba ise teaks. 

Ajarännak pakub palju võimalusi 

Suvepäevade korraldajad ja ajarännaku projekti eestvedajad on Eesti ajaloo ja ühiskonnaõpetuse seltsi liikmed ja ERM-i töötajad. ERM-i hariduskeskuse juhataja Kaari Siemer ja programmijuht Saale Randaru ning ajaloo ja ühiskonnaõpetuse seltsi liige, Audentese erakooli ajalooõpetaja Pille Rohtla tutvustavad suvepäevade tegevuskava. 

Sel aastal on suvekooli teema ajarännak kui õppemeetod, avaldab Siemer. Kui esimesse päeva mahuvad tutvumine Pärnu muuseumi, linna vanima ehitise –  Punase torni ja Koidula muuseumiga, siis järgmisel päeval oodatakse bussitäit rahvast Kurgjale Jakobsoni tallu. 

Esimest korda rännati ajas õppemeetodina viie aasta eest ja sestsaadik on see igal aastal olnud suvepäevade kavas. 2018. aastal osales ajarännakus koolide ja muuseumide koostöös 8400 inimest üle Eesti ja selle osavõtjate arvuga püstitati maailmarekord. „Tol aastal mõtles iga muuseum ja kool, kuidas kodumaa juubelit tähistada. Korraldasime meetodikoolituse, seejärel stsenaariumi kirjutamise koolituse, et kaasata võimalikult palju kooliperet,“ räägib Siemer.

„Viime kokku ajaloolised materjalid ja õpetajad,“ selgitab Pille Rohtla. „Me teeme seda entusiasmist,“ lisab Saale Randaru. „Samas proovime ajarännakus osalemise õpetajatele lihtsaks ja mugavaks teha,“ jätkab Rohtla. 

Muuseumipedagoogide suvekool on Randaru sõnul õppimiseks mõeldud ja selles osalemine laiendab silmaringi. Suvekoolist võetakse alati väga aktiivselt osa, teab Rohtla, sest see on ka hea läbikäimise koht. 

Ajarännak annab rohkesti võimalusi näiteks uurida oma kodupaiga ajalugu. Selline tegevus lõimib kogukonda, võimaldab kaasata koostöösse lastevanemaid, raamatukogutöötajaid, koduloouurijaid. „Ja oluline on seegi, et ajarännak näitab, et ajalugu saab õppida ka mängides ning mängu on haaratud eri meeled,“ lisab Rohtla. Muuseumirahva rännakul on alati üks küsimus seotud tänapäevaga, mille kaudu luuakse side ja sõnum tänasele inimesele. 

Laulupeo järelkajad 

Koolitunnid peetud, kooliaed läbi uuritud, suundutakse rõivaid vahetama ja oma rolli sisse elama. Kõigil osalejatel on koduseks ülesandeks välja mõeldud või leitud ajalooline isik, kelle rolli sisse elada, minnes aastasse 1869. Ja mõeldud välja ka selle isiku arvamus, osalemaks papa Jannseni koduõuel suurel arutelul sellest, kuidas läks laulupeol, mis oli hästi, mis kehvasti ja mil viisil sellise peoga tulevikus jätkata. Korraldajate sõnul ei tea keegi täpselt stsenaariumi ette, kuid teada on teema ning igaühe roll selles. 

Äsja on lõppenud laulupidu ja nüüd on inimesed tulnud selle algataja papa Jannseni juurde muljeid jagama Arutelul osalejate seas on ka papa Jannsen, Lydia Koidula, Lilli Suburg, dirigent Aleksander Kunileid, Jakob Hurda abikaasa, keelemees Wiedemann, Peterburist saabunud eestlased ja mõned antvärgidki, peamiselt naisterahvad. Kutsutud on ärksamad naised, abikaasad ja tütred, mõni taibukam teenijagi. Nad on laulupeole kaasa elanud, kuigi ise püünele ei pääsenud, sest naised ju tollel peol ei laulnud.

Pille Rohtla ja Kaari Siemer tutvustavad ajarännaku reegleid, kõlistavad kellukest, mis kuulutab ajas tagasiminekut. Rahvas jaguneb kolme rühma, kus võetakse isekeskis läbi arutada kolm teemat: laulupeo repertuaar, poliitika ja peost leheülevaate koostamine Postimehele. Lõpuks tullakse taas õuele lava ette, et arutelud kokku võtta. Kogu rännak võtab aega umbes kaks tundi. 

Minule kui kõrvaltvaatajale avaldas muljet väga elav ja mõttetihe repertuaari arutelu, millega haakusid arvamused eesti keele elujõust. Üllatavalt nüüdisaegselt mõjusid poliitikajuttudes mõtted laulupeoaegsetest kõnedest, eestlusest, keelest ja meelest.  

Järgmise suvekooli ajarännaku teema on Jüriöö ülestõus. Enne aga, 22. septembril on ERM-is ajarännakute 5. aastapäeva konverents. 

Teemasid võib leida laialt 

Tiit Kask, Pärnu Muuseumi arendusjuht: 

Sellises ajarännakus on vaja professionaalset eestvedajat, nagu on siin Koidula muusemi juhataja Elmar Trink alias papa Jannsen. Tema loob dialoogi, et osalistel oleks võimalik oma rolli sisse elada, et tekiks partnerid, kellega dialoogi pidada. Ja veel võib olla mõni isik nagu n-ö klaver põõsast. (Ilmselt Kunileid –  A. P.)

Teemasid ajarännakuks võib leida väga mitmesuguseid, kas oma kodupaigast või ajaloost mõni sündmus, mida saab tänapäevaga siduda, või siis laiemalt ajalugu vaadates.