Räpina Aianduskoolil on õpirände viljakaid kogemusi
Räpina Aianduskool on Erasmus+ programmi rahvusvahelise hariduse võimalusi kasutanud juba 2000-ndate algusest ning sealtmaalt on projekte tehtud ka näiteks Nordplusi ja hasartmängumaksu nõukogu kaudu. Õpilased ja õpetajad käivad õpirändel üle Euroopa, kuid viljakaim koostöö on aianduskoolil Soomes asuva Järviseudun Koulutuskuntayhtymä kutsekooliga.
„Meilt on keskkonnakaitse eriala õpilased ja õpetajad Soomes käinud juba mitmeid aastaid ning Soome õpetajad on Räpinat külastanud,“ rääkis aianduskoolis Erasmuse projektide eest vastutav Janely Trahv. Juba järgmisel aastal on plaanis uus visiit.
Aianduskooli külastanud soomlased leidsid, et Eesti jäätmemajandus on heal järjel ning meie metsaalused väga puhtad. „Käisime mitmes jäätmepunktis ja Soome õpetajad olid üllatunud, et saame tasuta ära anda rehve ja muud sarnast,“ rääkis Trahv. „Siinne puhas loodus ning kooli keskkonnamaja jäätmeklass avaldas neile muljet.“
Ühine moodul Soome kooliga
See ajendas mõlemaid koole mõtlema uuele projektile, mille eesmärk on selgitada välja parimad meetmed jäätmete hulga vähendamiseks ning nende kompostimiseks ja arendada seejärel välja ühine moodul, mida koos õpilastele õpetada. „Tahame luua veebikursuse, kus õpilased saaksid üksteisega pidevalt suhelda. Juhul kui kõik peaks jälle lukku minema, saame meie oma projektiga jätkata,“ ütles Trahv. Lisaks plaanitakse luua ingliskeelsed õppematerjalid, mida saavad kasutada mõlema kooli õpilased ja õpetajad.
Ta sõnas ka, et kuigi mõlema kooli keskkonnakaitse õppekava on küllaltki erinev, oli komposteerimine valdkond, mis mõlemad ühendas. „Mõte on selles, et me käime üksteiselt õppimas ning seejärel panevad õpetajad kokku uue õppekava. Kõige suurem töö on mõlema kooli seniste õppekavade inglise keelde tõlkimine ja seejärel kattuvate osade välja noppimine,“ rääkis ta. Aianduskooli keskkonnakaitse eriala õpetajad lähevad Soome septembris.
Õpiränne muudab enesekindlamaks
Ent õpirändel käiakse muidugi ka mujal. Paljud aianduskooli õpilased on tagasi tulles öelnud, et uus kogemus muutis neid julgemaks ning avas silmi ka kultuurilises mõttes. „Eriti sageli räägitakse just julgusest kõneleda võõras keeles,“ ütles Janely Trahv. „Õpilaste jaoks on üksi uues kultuuriruumis hakkamasaamine eneseületus, kuid see annab neile tööturule sisenedes juurde palju enesekindlust.“
2019. aastal 28 päeva Austrias Langenloisis veetnud aianduskooli õpilane Zulfiia Sadykova ütles samuti, et soovis väga rääkida saksa keelt, mida ta oli koolis ja ülikoolis õppinud. „Mulle meeldib reisida, võõrkeeli rääkida ning aiandusest ja haljastusest uusi teadmisi saada. Mis võiks olla parem, kui see kõik kokku,“ rääkis ta.
Sadykova vaatas õpirändeks valmistudes videoid Langenloisi aianduskoolist, kuid kohale jõudes osutus kõik veel ilusamaks ja huvitavamaks. „Külastasin sanatooriumi, kus aiateraapiat kasutatakse pea iga haigusega patsientide raviks,“ tõi ta näite. „Nägin, kui tõhusalt kasutatakse efektiivseid mikroorganisme kooli kasvuhoones ning kuidas maheaiandus kasvuhoones toimib biodünaamika põhimõtete järgi ja praktiliselt ilma keemiata.“
Samuti sai ta teada, et räägib saksa keelt üsna hästi, hoolimata sellest, et 15 aastat enne õpirännet ei kasutanud ta seda peaaegu üldse. Zulfiia Sadykova sai Austriast nii hea kogemuse, et läks ka 2021. aasta sügisel välismaale praktikale, sedapuhku Saksamaale Erfurti, kus ta õppis maastikuarhitektuuri.
Janely Trahvi sõnul on koolil kujunenud välja kindlad partnerid, kelle juurde õpilasi saata. „Ka halb kogemus on kogemus, aga silma lööb särama ikkagi väärtuslik kogemus, kus sa saad uusi teadmisi oma erialast ja õpid juurde keelt. Me tahame alati tagada kvaliteetse õpirände.”
Projektijuht Janely Trahv selgitas, et kooliaasta alguses mõtlevad nad koos õpetajate ja kooli juhtkonnaga läbi, kui palju ja kellega projekte teha ning millised teemad on kõige olulisemad. „Pakkumisi on palju ja need on põnevad, peame vaatama, mis on kõige olulisem,“ rääkis ta. „Meil ei ole motivatsioonipaketti, aga kui projekti teema kõnetab ja paistab meile oluline, siis läheme kaasa.“
Sel sügisel plaanib Räpina Aianduskool, kes seni on teinud õpirändeprojekte ning osalenud koostööprojektides vaid partnerina, esitada taotluse ka esimeseks päris enda koostööprojektiks. „Meeskond ja kava on koos, see projekt vaatab digitaalsete õppematerjalide suunda – kuidas virtuaalses kasvuhoones kasvatada virtuaalseid taimi ja jälgida, mis nendega toimub. Praegu räägime oma partneritega läbi,“ ütles Trahv.