Tagasi koolipinki Islandi moodi

Kaheksa Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumi töötajat külastas Erasmus+ õpirändel Islandi kahte täiskasvanute koolituskeskust. 

Nagu meile Eestiski, lähtutakse ka Islandi elukestvas õppes põhimõttest, et mida haritum on inimene, seda paremini kohaneb ta muutustega, seda enam suudab ennast motiveerida ja on valmis täiendama oma tööoskusi ning näitama üles initsiatiivi.

Erinevalt Eestist on Islandi elukestva õppe keskused loodud tööandjate ja töötajate ühenduste ning kohalike omavalitsuste koostöös. Haridusministeeriumile need ei allu ja üldharidust ei paku.

Suðurnesi elukestva õppe keskus

Meie esimene külaskäik toimus Suðurnesi elukestva õppe keskusesse, mis pakub oma piirkonna elanikele täiend- ja ümberõpet, et edendada seeläbi piirkonna majandust ja parandada inimeste hakkamasaamist. Suðurnesi elukestva õppe keskuse eesmärk on jõuda võimalikult paljude vähese haridusega 18–67-aastaste inimesteni. Sealhulgas püütakse inimesi veenda elukestva õppimise vajalikkuses ja olla sihtrühmale võimalikult kättesaadav. Keskus asub samas hoones koos töötukassa ja muude tugiteenustega, et abivajaja saaks kõik vajalikud teenused kätte ühest kohast, liikudes vaid eri korruste vahel.

Suðurnesi elukestva õppe keskus pakub nii lühiajalisi õpiradu, kursusi ja loenguid kui ka mitu semestrit kestvaid koolitusi, mis võivad olla nii tööalased kui ka teoreetilised, et aidata õppijal valmistuda edasiõppimiseks. Samuti õpetatakse seal islandi keelt sisserännanutele ja Islandil juba töötavatele välismaalastele. Keskus pakub ka õppimise ja rühmatöö tegemise ning eksamite sooritamise võimalusi üliõpilastele, kes elavad Suðurnesis, ent õpivad Islandi mõne teise piirkonna ülikooli kaugõppes. 

Teiseks pakub Suðurnesi keskus õppe- ja karjäärinõustamist, mille põhieesmärk on tõsta inimeste teadlikkust oma annetest, oskustest, hoiakutest ja huvidest, et tehtaks neist lähtuvalt teadlikke töö- või õppimisotsuseid. Isiksuse tasandil aitavad karjäärikonsultandid inimestel seada eesmärke, tugevdada enesekindlust, suhtlemist ja meeskonnatööd, täiustada õppimisharjumusi ja -tehnikaid, näiteks organiseerimise, ajaplaneerimise, lugemise ja kirjutamise tehnikate osas. Sageli on nõrgad teadmised ja oskused just nendes valdkondades õpingute katkemise põhjus. Kuid põhjuseks võib olla ka madal enesehinnang, kas mingi isikliku probleemi või näiteks hoopis liigse kehakaalu tõttu. Sel juhul püütaksegi anda inimesele kas toitumis- või liikumisnõu või toetada enesekindlust mingi loomingulise tegevuse kaudu vastavates teraapiagruppides. 

Õppimise ja töötamise tasandil toetatakse inimesi nende oskuste hindamisel, aidatakse neil leida sobivaid lahendusi oma õpi- või kutseoskuste arendamiseks, valmistatakse ette tööotsinguteks, aidatakse kandideerimisdokumentide vormistamisel. 

Suðurnesi elukestva õppe keskus hindab ka inimeste varasemat õpi- ja töökogemust ja seda üsnagi meie VÕTA moodi. Sageli on ju inimesed töötanud oma ametikohal juba aastaid ilma vajaliku erihariduse ja kutsetunnistuseta. Kui mingis olukorras on vaja siiski oma kompetentsust paberiga tõendada, on elukestva õppe keskuste juures võimalik seda teha. Hinnatakse mitte ainult kliendi ja karjäärispetsialisti vestluse või eneseanalüüsi põhjal, vaid täiesti praktiliselt koostöös ettevõtete vastava ala spetsialistidega. Näiteks ehitajad on taotlenud oma kompetentsuse kohta tõendit. Kui on palju tööpakkumisi, siis asub osa ehitajaid tööle, jättes suures töötuhinas kutsehariduse omandamise pooleli. Ent majanduse jahenedes, kui nõudlus ehitajate järele väheneb, siis soovivad mõnedki ehitusel töötanud oma pooleli jäänud õpingud lõpetada. Et mitte alustada nullist, taotlevad nad oma ametialaste pädevuste kohta tõendit. 

Suðurnesi elukestva õppe keskus toetab ka hea haridusega hinnatud spetsialiste, keda ähvardab läbipõlemine või depressioon või kes peavad terviserikke või õnnetuse tõttu oma töös pausi tegema. Nimelt on Suðurnesi keskus tööalase rehabilitatsioonifondi VIRK üks partneritest ning pakub nõustamisi ja koolitusi kas füüsilise või vaimse terviserikke tõttu töölt eemale jäänud spetsialistidele. Meile tutvustati rehabilitatsiooniprotsessi fiktiivse 34-aastase IT-spetsialisti Joni näitel, keda on tabanud depressioon ja ärevushäire, kes on järjest ebaefektiivsem ja eemaldub oma kollektiivist. Temal on võimalik kasutada tasustatud 3–18-kuulise rehabilitatsiooni võimalust. Kuna hea töötaja on organisatsiooni suurim varandus, siis püütakse teha kõik, et töötaja saaks tuge, terveneks, leiaks sihi ja pöörduks tagasi tööle kas siis samas töökohas või leiaks uue sihi ja töökoha. Mida vähem on tööturult eemale jäänud inimesi, seda väiksem on rahakoormus ühiskonnale ja ka eemalejäänute peredele.

Selfossi elukestva õppe keskus

Meie teine projektipartner oli Fræðslunetiði elukestva õppe keskus, millel on neli harukeskust Islandi lõunarannikul. Külastasime nende suurimat keskust Selfossis. Ka see pakub välismaalastele islandi keele kursusi. Neil, kes soovivad astuda ülikooli, võimaldab keskus koostöös Islandi ülikoolidega läbida nn ettevalmistuskursused islandi, taani ja inglise keeles, matemaatikas ja informaatikas. Samuti toimuvad töökursused tervishoiu- ja sotsiaaltöötajatele ning koolide ja lasteaedade töötajatele ning pikemad seminarid ja lühikursused õpiraskustega täiskasvanutele. Selfossi keskus pakub ka varasemate õpingute ja töökogemuse valideerimise ja karjäärinõustamise teenust. Ja kuna tööturul vajalikud oskused pidevalt muutuvad, siis pakutakse koolitusi ka ettevõtetele ja avalik-õiguslikele organisatsioonidele.

Kuna keskus koordineerib koolitusi ja õpet piirkonnas, mille suurus on üle poole Eesti territooriumist, siis kasutatakse ka üsna palju veebipõhist õpet, et jõuda võimalikult paljudeni. Samuti on keskuses õppimisnurgad piirkonnas elavatele, aga mingis muus piirkonnas ülikoolis õppivatele tudengitele.

Mida on meil Islandilt õppida?

Iga inimene on Islandil oluline ja probleemide korral tegeldakse täiskasvanud õppijaga individuaalselt. Kui keegi ei oska endale ise õppe-eesmärke seada ja probleeme lahendada, siis õpetatakse talle seda. Kui keegi ei saa oma õppimise ja igapäevaste tegevuste planeerimisega hakkama, siis õpetatakse talle ka seda. Kui õppijal on madal enesehinnang, siis osatakse teda julgustada ja innustada. 

Islandil tehakse koostööd. Erinevad spetsialistid ja ametkonnad suhtlevad omavahel tihedalt, et aidata inimesi eesmärgi seadmisel ja selle poole liikumisel. Koostööd teevad ka kohalik ja riiklik tasand ning tööandjad. Koostööd soodustab seegi, et eri tugiteenused paiknevad näiteks samas hoones.

Distantsõpe. Islandi elukestva õppe keskustes on omakorda distantsõppekeskused, kus kohalikud saavad kodukandist lahkumata veebi kaudu ülikoolis õppida.